Jääger-online jahindus foorum

Telefoni vaja helistamiseks, s.t igasugu timbu-limbut nagu mp3- mängijad, raadiod, gps, kaamera jne külge pole vaja.
Ootan teie kogemusi nagu näiteks, et mul see mudel sada korda maha kukkunud ja ikka pilt ees või mul kukkus kraavi, aga ikka funkab.
Moblal peavad mu arust ka mitte väga väiksed klahvid olema, et külmetanud sõrmedega saaks pihta. Kuidas Nokia 5410 end üleval peab? Praegu on mul 6610, äärmiselt lihtne, aga töökindel. Kukkumisi omajagu üle elanud, uputada otseselt pole saanud.

Lisan siia ka pildid teadjamehe sokutrofeest.

teised pildid asuvad siin

Tere!
Jahimehe üks abivahend on mobiiltelefon. Rääkige, milliseid mudeleid kasutate, nende miinused/plussid ja mida soovitate. Jutu iva selles, et enda moblal hakkab ressurss lõppema, tahaks uue muretseda ja väärt nõuanne(jahipidamise ja üldse metsas turnimise koha pealt) kulub marjaks ära.

annaliisa kirjutas:meil kodus juba ammu olemas, detsembris ostetud.
agga jah, mulle isiklikult meeldis eelmine rohkem- linnud nagu suht vööras teema ka:)

Mulle linnud eriti võõras teema ei ole . Aga kus Jurjevis seda osta saab? Olen detsembrist saadik pommitanud Jahipauna, korra Deerhunterit, Trapperisse pole asja olnud.

Tervist!
Ons keegi näinud müügil 2008 aasta Eesti Jahimehe (Linnu)kalendrit? Reklaam EJ-s ütleb, et saabub müügile detsembris(2008 ).

Kas keegi on kursis sellega, mis toimub Tartus Elpises. Koduleht(http://www.elpis.ee) on maas. Kas seal toimub veel nahkade parkimist või ...?

kult kirjutas:Pigem huvitaks mind näiteks see ,millised on looma purustused(utiilne lihahulk),mis tekkib erinevat kaliibrit kasutades,v kas on üldse vahet?

Julgen siia üles riputada ühe oma kobalaskude tulemustest. Tabatud on u 100 kg siga täie mineku pealt 50m kauguselt ristluudesse. Kuuli kaliibriks .308Win Vulkan. Nii et ka väiksem kaliiber purustab asjaolude kokkulangemisel kohutavalt.

kakuke kirjutas:Millegipärast kaldun arvama, et see on laste töö. Ma juba julgen kahelda selles, et kas see metsloomagi püüab, kuna mätta poolt lahti ja metsloom nii loll pole, kui koduloom. Ka mõtleks jahimees, et metsloom läheb nende raudadega kus see ja teine, kui kinni peaks jääma. Kes rauapüügiga vähekenegi tegelenud on, see teab, et mis trall seal käib, kui loom vahele jääb.

Kahjuks pole see laste töö. Tegu väidetavalt noorjahimehega. Pildi ülespaneku mõte oli mitte konkreetset inimest (või noorjahimehi) maha teha, vaid pigem pedagoogiline. Minus on juba ammu tekkinud kahtlused, et tänapäevased (noor)jahimeeste kursused on liiga pealiskaudsed. Liiga tihti on näha-kuulda, et eksitakse päris elementaarsete asjade vastu.
Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtunud kui oleks sellele söödakohale sattunud koos oma taksiga...
Rauad (olid ankurdatud) ajasin koheselt kinni ja teatasin tegijatele endile ka. Sel korral, loodan, et polnud tegu mõistuseta tegelasega, vaid inimesel endal puudus kogemus ja loogiline mõtlemine.
Kui selline asi peaks korduma, küll siis asukoha ka teatan. Seni aga jagage oma noorematele või ka vähem kogenematutele kollegidele asjalikke nõuandeid.

Oli siin mõni päev tagasi valus teema conibear-tüüpi raudadest ja jahikoertest.
See pildid kujutatud komplekt on kõige ehedam näide "jahikoerapüünisest". Rauad on suured, koprale mõeldud, söödaks on nülitud kobras ja vist kährik. Teadmatud, need rauad on mõeldud kopra püüdmiseks veest! Kuival maal võivad nad püüda lisaks kobrastele (sel konkreetsel pildil ilmselt mitte) ja teistele metsaelukatele veel taksisid, hagijaid, terjereid...

turbolents kirjutas:Minu jaoks on arusaamatuks jäänud jahimaa piir veekogude ääres. Ma mõtlen nimelt suuremaid veekogusid, nagu Peipsi j, Võrts j, ning meri. Küsimus siis selline ,et kui kaugel kaldast võib jahti pidada?

tasub lugeda jahipiirkonna piirikirjeldust Riigi Teatajast, seal on tavaliselt kirjas : jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest.
Ja lisaks Jahiseaduse § 6 lg 5 Mere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve, Võrtsjärve ja teiste veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahimaakorralduse käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste printsiibil.

Feen kirjutas:Hakkasin otsima nende telefoninumbrit, aga koduleht on juba mitu päeva ära häkitud Kiiresti tuleks 1 patsiga poiss kusagilt leida.

patsi pole, aga parkal.ee number on 53499375 ja veel 5078954

Ohutuse kaks tingimust on ju vist täidetud: fotograaf oli loodusfotograaf(kuulikindel kuni cal .50), ja teiseks: ega kuul hirmkaugele ei lenda, ainult kaugele. Nii et poistel pole muretsemiseks põhjust! Mina näiteks üldse ei muretse.

Enamik teab tõhku kui va haisukotti. Mina kohtasin sellist tõhku, kes arvas, et haisukoti tiitel tuleb ikka korralikult välja teenida. Nimelt nädalapäevad tagasi oli see vennike osanud end välikäimlasse kukutada. Härra Haisukott nägi nüüd välja ka kui härra Libesell. Ulatasin siis libedale sellile abikäe ehk siis toika otsa sõlmitus silmuse ja lasin ta vabadusse oma libedaid ja haisvaid (nüüd juba vägagi) tegusid tegema. Läks ja haises...

jorr kirjutas:Nii, et jahimees ei pea mitte ainult Jahiseadust teadma, vaja on Piirivalve--,Kalapüügi-- ja võõras piirkonnas ka kohalikud seadused selgeks teha.

pisut valgust pimeduse sekka!
Kuldsed sõnad, aga alusta kõige pealt iseendast.
Ükski seadus ei keela sul öisel ajal Peipsil viibida! On küll mõningad nõuded, mida tuleb täita: ei tohi piirile, õigemini kontrolljoonele, lähemale kui 200m minna, transpordivahendiga kaugemale kui 1 km kaldast minek tuleb regada lähimas kordonis, samamoodi tagasitulek. See, mis Narva jõge puudutab, on selgelt piirirežiimi eeskirjas välja toodud.
Samasugust segadust külvab ka Teder. Kõige tipp on ikka see, et öine Peipsil viibimine segab talvist lutsupüüki- vat siin oleks paslik kalapüügiseadusele viidata. Kes vähegi asjaga kursis on, teavad, et öösiti püüavad lutsu vennikesed mändadega (mänd e männas pole lubatud kalapüügivahendite nimekirjas).
Tehke ikka seadused endale selgeks!

jorr kirjutas:Öine Peipsil viibimine aga nati seadusevastane lugu,sest lubatud aint päikese tõusust loojanguni.

Saabastest pole juttugi, aga herr Jorr võiks avalikustada allika, mille põhjal ta seda väidab.