Jääger-online jahindus foorum

Kas keegi oskab soovitada mõnda Lõuna-Eestis (Tartu, Viljandi, Valga, Võru) asuvat ettevõtet, mille tegevusalaks on külmkambrite valmistamine. Kuivõrd suvi ei ole enam mägede taga, siis oleks praegu mõistlik külmaseadmete asjus luuret teha...

15.02.2014.a ETV saates Maahommik tutvustati metsseast suitsuvorsti valmistamist:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146474 (vorstilugu algab 02:05).

Viljandimaa häälekandjas on infot jahil toimunud kahetusväärsest õnnetusest:

http://www.sakala.ajaleht.ee/2674526/metssiga-tabama-pidanud-kuul-viis-hoopis-kuti-haiglasse.

Metssiga tabama pidanud kuul viis hoopis küti haiglasse

Pärsti vallas Kiisa külas läksid kolm Heimtali jahiseltsi meest küttima ning metssiga lastes põrkas ühe mehe kuul teepinnalt teise jahimehe jalga.

Politsei sai sellest õnnetusjuhtumist teate täna kella 11.17 ajal.

«Mehed seisid umbes 160-meetriste vahedega kütiliinis, kui nende vahelt jooksis läbi metssiga,» kirjeldas Lõuna prefektuuri politsei pressiesindaja Kerly Peitel. «Üks meestest tulistas sea suunas, kuid siga tabamata lendas kuul vastu teed ja põrkas sealt rikošetiga vastu teise jahimehe jalga.»

Politsei selgitas, et meestel olid vajalikud load ja nad olid kained, tegu oli õnnetusjuhtumiga. Esialgu otsustati viga saanud 56-aastane jahimees jätta haiglaravile Tartu ülikooli kliinikumi. Teadaolevalt tema elu ohus ei ole.

Elu 24 edastab uudist Norras toimunust:

Norras sai WCs olnud eakas põdra asemel kuuli

Norras leidis aset juhtum, milles WCs olnud eakas mees sai jahimehe möödalasu tõttu kuuli.
Jahimees sihtis põtra, kuid kuul lendas hoopis lähedal olnud metsamaja seinast sisse ning maandus WC-potil istunud mehe kõhus, edastab mtv3.fi.

Jahimees sai aru, et kuul lendas valesti. Ta läks asja uurima ja leidis eest vigastatu. Jahimees teatas õnnetuses hädaabitelefonile.

Pensionär viidi helikopteriga haiglasse. Arstide sõnul ei ole ta vigastus eluohtlik.

Politsei kuulas jahimehe üle. Põder pääses juhtunust eluga.

http://www.elu24.ee/2573548/norras-sai-wcs-olnud-eakas-podra-asemel-kuuli

Tuttav ostis meie pealinna ühest jahi- ja matkatarvetega kauplevast poest komplekti Marttiini väitsesid, mille kvaliteedi osas tekkis hane puhastamise käigus mõningaid kahtlusi.... Ehk polegi need noad lõikamiseks valmistatud?

Nädalavahetus näitas, et jooksuaeg on käimas. Juhtus ka sedasi, et põtra peibutades tuli mind hirv uudistama.

Nagu selgub, leidub ka Rootsis veel karusid: http://www.elu24.ee/632828/karu-ullatas-jahimeest/

Asjakohane on muidugi jahimehe enda kommentaar toimunust.

No miks aega kulutada vaidlemisele teemal, et kes on kõvem teoreetik. Kui on huvi teada saada tabamispunki muutumise põhjuseid relvaraua kuumenemisega seoses, pöörduge Tallinna Tehnikaülikooli tehnilise füüsika eriala või mehaanikateaduskonna tudengite poole. Ehk viitsib keegi neist magistri- või lausa doktoritöö raames sellele küsimusele teadusliku põhjenduse leida.

Pole ise kahjuks juba paar nädalat metsa saanud, seepärast uurin , et kuidas rebastel jooksuajaga lood on, kas tegevus toimub või on juba möödas?

valgeronk kirjutas: Ja alati tekib küsimus,miks teha kuul terasest,padrun ju tehtud vasesulamist?

Jah, miks tõesti? Ja miks peab püssirohi selline "sünteetika" olema, kui padrun ise vasesulamist?

Siin üks kohtulahend suuruluki laskekatse tunnistuse ja kitsejahi asjus:
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-75-10

Tootsil olevat kabeliaia juures jeekim leevakotist kinni kahmanud. Too ei olevat leevakotti tahtnud lahti lasta enne, kui Toots talle maakeraga ühe tulise läkitanud.
Klakuleerige pisut, kui tõesed sellised "teated" huntide tegevusest ikka olla võivad. Arvutiga olevat tänapäeval võimalik isegi palka suurendada.

alotomson kirjutas:Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Alo

Kaldun arvama, et kaliibri millimeetritesse teisendamise osas absoluutset tõde välja selgitada ei ole lihtne. See eelviidatud 18,5 on väga vaieldav. Näiteks Jahimehe käsiraamat (koostanud Tiit Randla, Tallinn "Valgus" 1979) annab relvade kaliibrite osas järgmist informatsiooni: "Nõukogude Liidus on kehtestetud sileraudsete jahipiüsside järgmised rauaõõne diameetrid: kaliiber 12 -18,40 mm...... Nendest mõõtmetest lubab GOST ka kõrvalekaldeid" (lk 26). Paar rida edasi aga on selline info: "Et jahimeestel on üsna palju ka välismaiseid püsse, siis on tabelis 1 esitatud mõningad kaliibriandmed sileraudsete ja tabelis 2 vintraudsete jahipüsside kohta" (lk 27). Ning tabelist 1 saab teada, et kaliibrile 12 vastab rauaõõne diameeter 18,6 mm (0,729 inglise tolli).
Jahiraamat (koostanud Tiit Randla, Eesti Entsükopeediakirjastus 2003) annab kaliiber 12 vasteks millimeetrites järgmised andmed: rahvusvaheline - 18,2-18,6; Venemaa 18,2-18,75; Saksamaa 18,2-18,6;USA 18,42-18,93; Suurbritannia (väikseim) 18,52; Prantsusmaa 18,1-18,5 (lk 183).
Kuivõrd olen alates 1984.aastast väga edukalt kasutanud täistšokk rauaga püssi kuuliga tulistamiseks, ei usu ma jutte sisuga: "...pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju", enne kui seda ilmselgust ei ole sõltumatute ekspertide poolt veenvalt tõendatud.

Mis on point? Kui silmas on peetud koertega metsas viibimise õiguspärasuse tõlgendamise temaatikat, siis laiendab silmaringi ka metsaseaduse sätete uurimine ning kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud koerapidamist reguleerivate eeskirjadega tutvumine.

Möödunud aasta sügisel laotasin söödaküna ümber saepuru. Ise veel pidasin plaani, et heleda saepuru taustal on metssiga ka kuupaisteta ööl näha. Aga peale seda pelgas siga söödale tulemist. Kari tuli söödakoha juurde, sead nuuskisid kartlikult pisut ringi ning seejärel enne lume tulemist ma seal sigu ei kohanudki. Ei tea, kas kartsid sead tõesti laialilaotatud saepuru, või oli põhjus milleski muus, et loomad enne lume saabumist korralikult söödal ei käinud, aga igatahes olin hämmingus, et varem hästi töötanud söödakoht ikaldusse kippus jääma. Kui kellelgi veel on saepuruga kogemusi, siis võiks sellest pisut infot anda.