Jääger-online jahindus foorum

Praktika on mul tõesti "nõrgavõitu". Enamusi relvi ei tea (erinevalt mõnest Teadjast), aga minu torust (SteyrMannlicher, 308 win) olen seda Israeli NATO padrunit omajagu kärtsutanud. Pole selle luku lahtisaamisega häda midagi. Eks igaüks saa seda luku värki ise katsetada kui soov on.
Ja "vaatamise" asemel võiks ikka mõõta (või netis teiste mõõtmisi lugeda).

Ilusat kevade jätku soovides!

Võib seda sõjaväe tarbeks tehtud moona ka legaalselt müügis olla. Ega moon ja tema pakend legaalsust näita, teoreetiliselt võivad isegi sõjaväelaod mingi aja tagant moona uuendada ja selle tsiviilis maha müüa. Kunagi liikus täitsa avalikes ja hea mainega poodides Israeli täpsuslaskmismoona NATO 7,62x51, kuul oli midagi 10g lähedal. Sihukesed pruuni papiga karbid must lihtne kiri peal.

padrunite 308win erinevus NATO 7,62x51 on vaid mõnes "pisiasjas". Padruni välismõõdud ja kuju on täpselt samad, kuid NATO padrunil on väiksem siseruumala paksema seina tõttu (sõjastandard). Ka on NATO padruni laeng enamasti märgatavalt väiksem kui "tavalisel" 308win.

Seega saab/võib tsiviil 305win relvaga edukalt lasta ka NATO padrunit. Vastupidi ei soovitata. Sõjarelvade (NATO standardi järgi tehtud) padrunipeas on väheke pikem, mistõttu suurema laenguga ja õhukeseseinalisem tsiviil 308Win padrun võib välja venida ja sellesse mõrad tekkida.Aga see on pigem teoreetiline probleem - korraliku ja mitte eriti rabeda kestamaterjali puhul (Norma, Lapua) seda vaevalt et juhtub (kui muidugi korduvalt ei kasuta ümberlaadimiseks).

Võin veel lisada, et ka teine äärmus on võimalik. Olin ka kusagilt lugenud, et ei tohi seda Barsi kõvasti kokku suruda. Välja tulid siis paugud, millest suur osa olid nagu tongipüstoli sutsud, toru ja lukk (mul poolautomaat) ja põlemata terasid kõik kohad täis. Sedasi võid toru lõhki lasta kui tropid sisse jäävad ja uue paugu paned. Väga pirtsakas rohi igatahes. Sokol on igati parem ja lollikindlam (isegi hiidvana).

Juba oma 5-7 a tagasi tellisin 100 nosleri kuuli E-tip. Olen sellega sellest ajast peale kitse lasknud ja paremat kuuli ei oska tahta. Ei lõhu palju aga enamasti kopsab kohe koha peal maha. E-tip jt vaskkuulidega kurdetakse, et ei saa jooksma. Mina tema sain (308), aga pole enam eriti järel. Peab kusagilt tellima v. gmx peale minema. Viimasega loomalaskmise kogemust pole, jookseb aga normaalselt.

NL oli metalli tootmine ja kvaliteet kõval tasemel. Huvitav kas see vanade haavlipüsside terashaavlitega ära rikkumine on tõestatud värk v. osaliselt müüt. Kunagi tampisin sepahaamriga ühte puruks lastud toru. Augu rebenenud servas olev metall oli kui vedru - tao palju tahad, ega kuju ei muutunud (vedrutas). Järsku on keegi vene v. muudel netilehtedel sellekohast infot v. testimisi lugenud?

Eks see võibki olla kotkaste erilise "tundlikkuse" põhjus - nokivad haavakanali ümbrust, milles pliid pihustunud kõige rohkem (Rö pilte sellest pea igas sellealases artiklis). See ka arusaadav, sest läbi terve karva ja naha ei hakka linnu "hammas" saagile peale. Alustavad pärakust v. katkisest kohast.

Seda plii-teemat on pikalt uuritud. USAs on vastu võetud piiranguid juba eelmise sajandi 80ndatel. Meil (EU) miskipärast tagasihoidlikult kajastatud. Isegi lasketiirus hingame seda metalli nanoosakestena sisse. Tõsine värk.

Kes huvi tunneb, siis ilus väga hiljutine teadusviidetega ülevaade. Kõvasti on uuringuid tehtud. Ka inimese haigused kroonilise pliimürgituse puhul välja toodud (IQ langus e ajukahjustus, neerukahjustus, vererõhu tõus jne)

https://link.springer.com/article/10.10 ... 19-01194-x

RK lahend on omapärane ja rahutuks tegev. Jahiõigust jagatakse kaheks - suuruluki ja väikelooma oma. Kusjuures RK arvates on JahiS sisse kirjutatud omaniku eelisõigus väikeloomajahti ise korraldada. Huvitav, mis õigused siis väikelooma jahi osas JSle jääb ja miks ta omanikule tema õiguse kinnitamiseks mingi omapoolse (JS nimel) dokumenti peaks väljastama?
Lisaks, RK arvates on JS (suuruluki)jahi keelanud maaomanikul õigus oma maal väikeuluki jahti pidada, sest JSle kehtiv keeld oleks nagu ainult suuruluki jahi kohta kehtiv. RK püüab suuruluki ja väikeuluki jahti lahutades tekitada olukorra kus need oleks nagu kaks eraldi reguleeritud teemat. Minu jaoks üpris keeruline olukord tekib sellises olukorras seajahi korraldamises. JahiS kohustatakse JS maaomanikule välja andma seajahi luba pg40 viidates. Sest ka maaomanikul on õigus korraldada suuruluki jahti kui mingi taud kimbutab. Kui nüüd maaomanik on JS keelanud suuruluki jahi ja/või omal maal liikumise, kas siis tekib olukord kus JS ei saa keelu all oleval maal sisuliselt jahti korraldada, maaomanik aga saab (nii väikelooma osas kui ka sea osas)?
Igatahes, viimased RK lahendid tunduvad olevat ühte väravasse - tükikaupa lõhutakse senist jahikorraldust ja suunatakse ulukiressurssi "omanikustamist" maaomaniku suunas. Ehk siis "libistatakse" vaikse juriidika ja pretsedentide abil uluki kui seni omanikuta vara kellegi väga konkreetsesse omandisse.

Miskipärast on väikeuluki jahi "valgusel" (selline on ka teema pealkiri) jäänud käsitlemata teine oluline otsus - tühistada JS otsus mitte väljastada maaomanikule metsseajahi luba. Ehk siis lihtsamalt öeldes - JS peab selle loa maaomanikule väljastama. Vaatamata sellele et maaomanik ei korralda suurulukijahti (mida on mitmes vastuses rõhutatud) ja et ta on suurulukijahi (tegelikult ka väikeulukijahi JS-le) oma maadel keelanud.

Loen JahiS välja, et maaomanik ei tohi Aafrika katku tõrjumise perioodil keelata metssea küttimist oma maadel. Samas on viide kohtulahendis maaomaniku võimalusele keelata omal maal liikumine seeläbi muutes võimatuks ka jahipidamise. Kas siis JS liikmed ikka võivad seaktku tõrjumiseks maaomaniku maal liikuda ja jahti pidada (vaatamata keelule) või mitte? Tahaks ka teada kuidas on Aafrika katku tsoonid seotud selle punktiga?

On ka tuvastatud, et on maas 49,85 kg. Siis teevad algul märkuse. Sellele kes on söödakoha ametliku "hooldajana" süsteemi ües antud ja annavad mingi aja ära koristamiseks (kui loomad enne nahka ei pane). Kui sellele ei reageeri saad trahvi.

Kartets kardab hirmsasti deforatsiooni. See halvendab tuntavalt kokkujooksu. Sestap pannaksegi terade vahed jahu v. talki vms täitematerjali. Siis mõjub gaaside surve kartetsile ühtlasemalt ja saab kasutada suuremaid püssirohu laenguid. Täidise negatiivseks pooleks on see, et laengu mass suureneb ja kartetse saab panna vähem. Huvitav kas plii keelustamine jõuab ka kartetsini ja edaspidi laetakse padruneid n.ö. kuullaagri kuulidega

Mida jämedam kartets seda olulisem on selle paigutus kestas. Vene jahiajakirja kunagises artiklis väideti, et ideaalne olevat kui terad üksteise peal reas ja mitte vaheliti nagu enamuses tänapäeva padrunites on. Selle saavutamiseks kasutati kartetsiridade vahel tikke. Siiski peab meeles pidama, et oluline ei ole ainult kartetsi paigutus padrunis vaid see kuidas ta paigutub rauaõõnes ja tsokis ja lõpuks välja lendab. Teadupärast soovitatakse, et mida jämedam kartets, seda nõrgem tsokk. Miks konteinereid ei kasutata? Arvan, et kartetsi tahetakse paigutada võimalikult samasse asendisse ja mõõtu nagu ta torus paigutub. Muidugi võiks keegi huviline väikese katsetuse ette võtta - laeb sama jämeda kartetsi konteineriga ja ilma ja teeb paberisse proovilasud. Kahjuks on vihmaveetoruga asjatajaid/katsetajaid järjest vähemaks jäänud.
Oma kogemus on, et päris hea efekti hajuvuse vähendamisel annab kartetsi vahele täiteaine lisamine - mõnedel firmadel on kas selliseid laenguid tootmises. Kunagi proovisin ka kartetsi omavahelist sidumist nööriga - efekt on, aga mässamist kuipalju, enam ei viitsi.

Värskendaks teemat laser designatorite osas. Seda enam, et praegu võib valgust sea laskmisel kasutada ja jahivarustus just ühte isendit pakub. Varasemast teada, et jahedas ei taha osad mudelid töötada. Kas on kellelgi Jahivarustuse seadmega kogemusi? Ja mil määral eesti metssead laseri rohelist valgust on tundma õppinud?

Ei ennusta ka jahimehele, letaalheidutajale kerget põlve. Järjest enam kohustusi ja koormisi laotakse ühiskonna poolt jahimehele (kes iseenesest peaks olema vaba hobiga tegeleja) igal võimalikul viisil. Vaat kui seovad veel kevadise hanejahi otsese kohustusega ja kahjustuste vältimisega, tegematajätmisel suured trahvid. Uuringu ajal pidi 30 päeva karauulitama (iga päev kolm korda). 40 jahimehega seltsile (seda enam kui piirkonnas kohapeal elavaid jahimehi vähe) on see väga suur "töö koormus". Uuringu aegsed ~40 letaalheidutuspõldu x 30 p x 3 jahti teeb 3600 jahti kuu aja jooksul. Ja kindlasti on kaitset vajavaid põlde tunduvalt rohkem. Vaadates sellele peale, ütleks, vahest oleks isegi hää kui asjast asja ei saa.

Üks ilus video presside võrdlusest.
https://www.youtube.com/watch?v=TqcYI0G2hqM