Jääger-online jahindus foorum

Kust te loete välja, et sellisel juhul on jaht kinni? Mulle ei jäänud vastavasisulist punkti silma ei Jahindusnõukogu töökorra dokumendis ega ka jahiseaduses.
Ainus mis võiks jahi kinni panna on see, kui keskkonnaamet seab JS § 22 lg 4 alusel jahipidamiseks piirangud või tingimusi. Samas peab selle punkti kasutamiseks selguma seirearuandest, et liigi soodne seisund on ohus või arvukus on minemas üle talutava piiri (JS § 21 lg 6). Seda asja seirearuandest ei selgu, põhjus on ainult nõukogu suutmatuses kokkulepet saavutada.

Minu arusaam asjast on selline- kui limiiti pole, siis lased uluksõralisi oma tahtmise põhjal.

Samamoodi võiks siis mõelda, et kui metssea limiit määratakse alles suvel (või vähemalt peale seirearuande ilmumist, kuna selle dokumendi põhjal peab jahindusnõukogu otsuseid tegema (JS § 22 lg 1)), siis mille alusel toimub kevadine jaht metsseale? Limiit ju samamoodi määramata..

Ise otsin ka poolkõrgeid saapaid. Mulle jäi nende valikust silma mudel Canada. Huvi pakkus ka sutsu odavam mudel Torcaz, kuid neid õhukese talla jutte lugedes, viskaks selle pigem valikust välja. See trosside lahendus võib ju tore ja innovatiivne olla, aga selle eest eriti peale maksta küll ei taha.

Kuna aastaid truult teeninud tucklandi saapad andsid lõpuks otsad ning sarnaseid enam kusagilt ei leia, tuleb uurida uusi tootjaid.
Silma jäi hinnaklassilt sobiv Chiruca. Foorumis neist siiani juttu pole, kuid loodetavasti on mõni kasutaja, kes oskab vastupidavuse koha pealt mingit infot jagada.

hundikütt kirjutas:Küsin,et kuidas käitute olukorras,kui talvise seajahi käigus on tabatud kümme või enam põrsast.Kas tükeldate ja jagate kõik eraldi,igale mehele kümme nutsakut.Igast lihakehast proovi tükike ka kotikesse ja siis paarsada raha taskusse ja proove tegema.

Põrsad lähevad tervena (võib ka poolena või 1/4) meestele. Kes täna saab - kes mitte, seda otsustab jahijuhataja. Tal selleks nimekiri olemas, kus on kirjas kes mida juba saanud on.
Proovidega tõesti nii. Igale seale oma number, proov kotikesse ja samuti number peale. Iga mees teab oma numbrit. Proovid lähevad kompleksproovina uurimisse (kuni 10 looma/1 proov). Kui midagi avastatakse, siis tehakse lisauuring (proovid eraldi) ja saab nakatunud looma teada.
Kui kõik korras, siis tuleb ühe proovi hinnaks ca 2 euri.

Minu mäletamistmööda pole sellel Frankonial rihmakinnitusi. Kunagi kui sõber siledat otsis, sai trapperis üht Frankoniat uuritud. Muidu nägi 5+ välja ja uuena käis täitsa mõnusalt lahti-kokku (ei pea põlve peal pooleks murdma). Välimuselt ja õlga istumiselt viisakam kui samaväärne CZ.
Mäletan, et too püss jäi ostmata just rihmakinnituste puudumise tõttu.

Käisin siis ka eile oma kodujõe peal vaatamas, et mis seis on. Varasemalt sai aknast neid ikka jälgida, aga see jõelõik aastatega võsast nii puhtaks söödud, et siia nad väga enam ei satu.
Esimese hooga tundus, et täielik vaikus - ei paistud radu ja eelmise aasta aktiivne pesa tundus ka mahajäetud olevat (hiljem selgus,et antud kraavis pole vett ollagi ning seepärast ilmselt olid suurde jõkke ümber kolinud).
Umbes 19.15 algas siis trall pihta, kui hetkega ilmus välja 4 kobrast. Pool tunnikest mis ma neid jälgisin, paistis et liikumine on väga piiratult pesa ümbruses. Vaid ühe puhma juurde käidi oksa järel ja kohe tagasi pessa.

MLP kirjutas:selle venna näol on tegemist ilmselt miski 20a poisikesega..

Kisub küll teemast välja, aga suhteliselt karm ütlemine! Kas vanus teeb sinust parema jahimehe? Kas vanemad mehed ei tee vigu ja on täielikult eetilised jahimehed?
Ku*at, kuidas ma ei salli sellist vanuse järgi hindamist!
Kahjuks kohtab sellist hindamist üsna tihti, a'la stiilis "Sina ole üldse vait! Sa ei tea midagi, sa oled alles poisike"

Ma kahjuks või õnneks saan Tankitorust täiesti aru. Ikka lastakse vette ja jääb neid ka kadunuks. Samamoodi võib see 50m kaldapealne kobras lasu tulemusel vette kukkuda ja vooluga kaduda. Eks metsas käivad asjad tihti jah tiba omamoodi, teinekord ära lihtsalt seda foorumis nii eksponeeri.
Siin seda vaidlemist lugedes tuli meelde üks jutt foorumist, kus keegi soovitas emaseid kopraid üldse mitte küttida! Niiet mõtteainet jagub

Tundub, et kui sel kevadel jahihooaega ei pikendata, siis jäävad kevadised küttimise numbrid üsna tagasihoidlikuks.

Esialgu ikka mõtle, mis keskkonnas sa neid kihvu hoida kavatsed- kuivas keskküttega ruumis, kusagil sauna esikus või kus?
Vähese õhuniiskusega ruumis hoidmiseks soovitan igaljuhul mingi lakiga üle teha. Lisaks metssea kihvadele ka enamuse teiste elukate hambaid (nt kobras, hundi koljul kihvad jne). Ise kasutasin läbipaistvat küünelakki (mingi küünt tugevdav variant vms), seda hea pintseldada ja püsivad ilusti ilma kilde viskamata.

MLP kirjutas:kui tegemist mingite medali asjadega pole ,laki palju tahad...

Miks ei võiks medaliväärseid asju üle lakkida? Varem oli see küll lubatud! Kui väidad, et medalikihva lakiga katta ei tohi, siis ehk avaldad, kust selline info pärit on? Ega ometi mitte rubriigist "naised saunas rääkisid"?

Jagan ka siinkohal oma kogemusi teemal "ilves vs kobras"
Eelmise aasta kevade algul käisin korduvalt koprajahti, meie piirkonna ühe suurima kobraste elupaiga ja rännuteeks oleva oja peal. Tegu on siis suurema ojaga pärapõrgus, kus ikka mõni lahtise vee silmake leidus ja koprad usinalt tegutsesid ning kuhu üldjuhul keegi paksu lumega jahile minna ei viitsi.
Kohe esimesel korral selgus, et ma polegi seal ainus kütt. Teine kütt oli noor ilves (hinnang jälje järgi). Uurides seal kraavi kaldaid, olid tal välja kujunenud oma kindlad "passimiskohad" lahtiste veesilmade vahetus läheduses. Tolleks ajaks oli tal õnnestunud 5 korral kobras kätte saada. Seda tunnistasid erinevas vanuses lohistamisjäljed.
Endal õnnestus sealt küttida 2 looma, mõlemad täiskasvanud isendid. Kusjuures noorukeid silma ei hakanudki.

Inks kirjutas:Kuidas kindlaks määramine nii keeruline on. Kari moodustub vanast emas-isashundist ja nende eelmise ja sama aasta poegadest.
Perekarjad võivad liituda liitkarjaks.
Seajahil eristatakse kasvu jne põhjal põrsaid ja kesikuid ja nüüd ütlete, et te ei tee vahet vanal hundil, eelmise aasta või sama aasta poegadel, nalja kah. Soiute oma alfa beeta ja lipsikutest. Vahel on karjas ka õed-vennad, mõnikord võõrad, aga see lasso jutt on absurd.

Ehk kasutaja Inks seletab siis lollidele, kuidas teha vahet täiskasvanud hundil, eelmise aasta kutsikal ja selle aasta kutsikal? Võtame alustuseks selle liikumatult poseerivate huntide kamba antud fotol:
http://foto.dvaa.ee/?pid=2024

Mis vanuses huntidega on tegu ja kes kelle õde-vend on?


NB! Loodetavasti foto omanik ei pahanda, et kasutame seda fotot näitliku õppevahendina.

Ma olen läbipaistva küünelakiga üle teinud, siiani püsivad ilusad.

Kui inglise keelt jagad, siis on hea veebileht
http://www.chasingame.com/index.php?id=2
Sellelt lehelt saad hea ülevaate kaamerast, enamus mudeleid läbi testitud.

Ise kasutan Wildview x35, kenasti mind juba paar hooaega teeninud.

Ma ei saa aru, mis härrasid häirib? Kadedus sees, vôi milles probleem? Pôdralehma laskmine ju täiesti lubatud, samuti ka vasika laskmine. Igas seltsis omad reeglid! Niiet igas asjas mis oma seltsi reeglitest erinev, ei pea kohe tonti nägema.

Vôi tôesti on peale 1.oktoobrit lastud lehm kuidagi eetilisem, ehk ka liha veel maitsvam?