Ei vaidle Kakukesele vastu, ei tea, sest ise ei käinud mitteletaalsel põllul. Isegi kui nii on, siis kahjuks ei võimaldanud kasutatud metoodika sellist "ülekandumist" mõõta (ju ei ennustatud sellist efekti). Ja praegu on uuringu tulem linnuvaatlejatele (kes nagunii kära tõstsid) üheselt meelepärane - letaalsel heidutusel pole mõtet.
Minul on iseenesest natuke teistsugune kogemus. Parkisin auto süstemaatiliselt teele millest ühel pool asus letaalse heidutuse põld - seal ei lasknud linnud 200 m pealegi. Teiselpool teed põllul 30m pealt jalutasid aeglaselt kaagutades kaugemale kui püssi välja võtsid, selle kolistades ära laadisid (poolautomaat) ja astuma hakkasid. Lollid need linnud nüüd küll pole
Otsing leidis 597 vastet
- E Nov 25, 2019 8:35 pm
- Foorum: Päevakaja
- Teema: kevadine hanejaht
- Vastuseid: 42
- Vaatamisi: 32186
- E Nov 25, 2019 1:07 pm
- Foorum: Päevakaja
- Teema: kevadine hanejaht
- Vastuseid: 42
- Vaatamisi: 32186
Re: kevadine hanejaht
Eks peale kappadi-kappadi ole aruandest muudki lugeda. Olles ka ise ühel põllul karauulitamas, siis minu arust on kummaline tulemus, et letaalne heidutus ei anna suuremat efektiivsust. Aga ju kõigi peale kokku nii ta tuli. Selle tulemuse valgusel on vähe usutav, et letaalse heidutusega edasi minnakse. Heidutuse efektiivsuse seisukohast on väga oluline selle igapävane tegemine 3x päevas (nagu uuringu ajal kohustuseks oli). Meie põllul oli igatahes nii, et kui lõputärmin kukkus, siis 2 päeva pärast mustas lindudest. Ju tulevad uued karjad, kes varasemast midagi ei tea. Aga hirmus töö on see heidutus suurtel massiividel, kummardus põllumeestele kes suudavad.
- E Nov 25, 2019 12:49 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Hornady Iron Press
- Vastuseid: 5
- Vaatamisi: 4126
Re: Hornady Iron Press
Hornady vana pressi üle ei kurda. Kui vahest, siis seda, et sütikud ei kuku ilusti kogujasse ja korjan neid pidevalt põrandalt kokku. Uue pressi võimalus hoida erinevaid vidinaid on ka päris asjalik. Hornady vana press on alumiiniumraamiga. Ei ole nii suur laadija, et midagi veel ära oleks kulunud v. logisema hakanud. Mitmetel teistel tootjatel on pressid rauast. Uuel Hornady pressil on pildi järgi ka teistsugune padruni kinnituse osa. Pressi täisvõimeid läheb harva vaja. See võib juhtuda kui padrun kalibraatorisse kinni jääb ja pead hirmsa jõuga välja kiskuma. Vahel juhtub ka paremates peredes . Pressist olulisem on minu arust kalibraatorid. Nendel on küll suur vahe olenevalt tootjast.
- K Nov 13, 2019 7:06 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Relva sumbutaja kerib end lahti
- Vastuseid: 14
- Vaatamisi: 9688
Re: Relva sumbutaja kerib end lahti
See võib tõsti nii olla. Minu relvatoru keermele istub vana terasest Reflex T8 kergelt, alumiiniumist Stalon W110 aga ülitihedalt. Kui oleks keere Stalon järgi tehtud, võiks eeldada, et T8 hakkab end lahti keerama. Nii, et pole yhti, et keere on sama sammuga. Alles toru-summuti proovimisel selgub, kas võib probleeme tekkida.
- K Nov 06, 2019 7:02 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Relva sumbutaja kerib end lahti
- Vastuseid: 14
- Vaatamisi: 9688
Re: Relva sumbutaja kerib end lahti
Ärides järjest rohkem kergeid alumiiniumsummuteid. Terase alumiiniumi kokkupuutega peab tõesti ettevaatlik olema, ajapikku tekib ühe metalli difusioon teise. Väga kiire see ei ole, aga kui summuti aastateks relvale on jäänud, siis võib juhtuda, et ei saagi enam lahti.
Minu kogemus Stalon firma summutiga on ka selline, et summuti ja raua keermed ei klapi hästi. Seda kohe kindlasti ei ole, et üks tollimõõdus, aga ju keerme profiilid on ka olulised. Raskelt krutin peale ja kohe peale laskmist peab kuumalt maha keerama, muidu on nii kinni, et kruti või torutangidega.
Ju võib ka vastupidi olla - profiilid sellised, et keermed istuvad liiga lohvkalt.
Minu kogemus Stalon firma summutiga on ka selline, et summuti ja raua keermed ei klapi hästi. Seda kohe kindlasti ei ole, et üks tollimõõdus, aga ju keerme profiilid on ka olulised. Raskelt krutin peale ja kohe peale laskmist peab kuumalt maha keerama, muidu on nii kinni, et kruti või torutangidega.
Ju võib ka vastupidi olla - profiilid sellised, et keermed istuvad liiga lohvkalt.
- R Aug 23, 2019 6:09 pm
- Foorum: Abivahendid
- Teema: Summuti tiiru ja jahile
- Vastuseid: 4
- Vaatamisi: 5715
Re: Summuti tiiru ja jahile
Hea valik. Kerge 250-300 g ei vii relva tasakaalu metsikult välja, eriti kui püssi kaal juba enne suurem (varmintil). BR T8 on ilmatu raske, minu mäletamist mööda kusagil 900g lähedal. Iseenesest on T8 väga hea summutus efektiga (parem kui W110) ja vastupidavast terasest. Aga temaga liikuvat märki lasta on üsna sant. Ka ei käi puhastamiseks lahti.
- R Jaan 25, 2019 9:35 pm
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
- Vastuseid: 1104
- Vaatamisi: 461392
Re: Sigade Aafrika katk Eestis
Ametlik info: eluvõimeline kuni 56°C/70 minutes;60°C/20 minutes. Põhioht seega suitsuvorst, salami, sink (eriti kui suur tykk). Ahjupotis pikalt vaaritades vaevalt et ellu jääb. Tänagem Loojat et sihuke tõbi inimesele külge ei hüppa (vähemalt praegu mitte, aga seagripi viirus vahetas "peremeest") - muidu oleks meist enamus juba siruli ja varbad külmad.
- E Juul 30, 2018 10:43 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Millist jahitarvete kauplust kõige meelsamini külastad ?
- Vastuseid: 400
- Vaatamisi: 221455
Re: Millist jahitarvete kauplust kõige meelsamini külastad ?
On keegi seda MyUS-i kasutanud?
- E Juul 02, 2018 10:54 am
- Foorum: Relvameister
- Teema: Helisummutist nii ja naa ...
- Vastuseid: 167
- Vaatamisi: 96980
Re: Helisummutist nii ja naa ...
Osad eriti seaduskuulekad poed ei müünud sumpasid enne 01.07.2018 kui relvaloal polnud B-d (sport). Nüüd saab ka A-ga (jahipidamine). Relvaloale sumpa omamist kirja ei panda.
- E Juul 02, 2018 10:45 am
- Foorum: Abivahendid
- Teema: Jaki summutid
- Vastuseid: 41
- Vaatamisi: 28370
Re: Jaki summutid
Katsetus on teooria kinnituseks. Siiski leidub ka teistsuguseid tulemusi, kui !!! eespool viidatud videod (nois ei mõjutanud supressor eriti tagasilöögi energiat).
Selles soomlaste videos aga mõjutab ja kohe kõvasti:
https://www.youtube.com/watch?v=w4fFOHsQtEM
Ka !!! ülespandud katsetustes on näha, et tagasilöögi teravus väheneb summutiga tuntavalt - relv liigub tagasi küll sama pikalt, aga tunduvalt aeglasemalt. Ka pole päris õige väita, et tagasilöök tekib vaid kuuli massi ja kiiruse ruudu tõttu. Ka gaaside väljumine torust põhjustab tagasilööki. Kui seda ei eksisteeriks, siis ei lendaks ükski rakett (aga lendavad ja isegi korealastel ). Sumpa mahutab lasu ajal omajagu gaase ja laseb neid siis aeglasemalt (pikema aja jooksul) taas välja. Sellest ilmselt ka tuntavalt nõrgema tagasilöögi subjektiivne tajumine. Omajagu raskesti seletatav on tulemus, et suurema diameetriga summuti vähendab tagasilöögi enerigat enam kui peenem. Isegi kui summuti on väikese üldmahuga (väga lühike, aga jämme).
Selles soomlaste videos aga mõjutab ja kohe kõvasti:
https://www.youtube.com/watch?v=w4fFOHsQtEM
Ka !!! ülespandud katsetustes on näha, et tagasilöögi teravus väheneb summutiga tuntavalt - relv liigub tagasi küll sama pikalt, aga tunduvalt aeglasemalt. Ka pole päris õige väita, et tagasilöök tekib vaid kuuli massi ja kiiruse ruudu tõttu. Ka gaaside väljumine torust põhjustab tagasilööki. Kui seda ei eksisteeriks, siis ei lendaks ükski rakett (aga lendavad ja isegi korealastel ). Sumpa mahutab lasu ajal omajagu gaase ja laseb neid siis aeglasemalt (pikema aja jooksul) taas välja. Sellest ilmselt ka tuntavalt nõrgema tagasilöögi subjektiivne tajumine. Omajagu raskesti seletatav on tulemus, et suurema diameetriga summuti vähendab tagasilöögi enerigat enam kui peenem. Isegi kui summuti on väikese üldmahuga (väga lühike, aga jämme).
Re: Hundid
Huvid on kindlasti, aga teadmatust veelgi rohkem. Viimast pyytakse enesekindlate väidetega varjata. Ehk formuleeriks küsimuse taas: kas hundid on söönud ja terved nagu väidavad "hundiuurjad" (kerget saaki kitsede näol lademes - hunte võiks veel rohkem olla) või on tegu haige ja näljas populatsiooniga, kes viimases hingehädas inimeselt süüa "küsivad" ja kelledele jahimehed "valede" isendite küttimisega viimase põntsu on pannud (jahi ja metsamees Mati). Padurohelise olla juba pakkunud, et hunti-vaesekest tuleb söötma hakata. Ravima peaks muidugi ka.
- L Dets 30, 2017 12:13 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Kohus tühistas politsei otsuse: relvaloa äravõtmine peab...
- Vastuseid: 65
- Vaatamisi: 41663
Re: Kohus tühistas politsei otsuse: relvaloa äravõtmine peab...
Eks seadustesse jää sageli (jäetakse?) vastuolusid sisse. Õige on ka see, et lõpliku otsuse peaks tegema sõltumatu kohus ja selle protseduuride ümber sebivad professionaalid ehk juristipaberitega isikud. Kuigi ka neil läheb pädeva otsuse tegemine aeg-ajalt raskelt. Asjata ei öelda, et osav advugaat räägib musta valgeks.
"Padrunisaagas" võib õigus olla mõlemal hr.V-l. Hoida ja laadida v osta võib yldjuhul relvaloale kantud relvade laskemoona. Relva 5 päevaks "laenamise" lubamine seadusega tekitab eriolukorra kus nende 5 p ajal tohib osta v. laadida laenatud relvale (ja mitte teistele!) sobivat moona ja seda ka jahiks/spordiks kasutada. Arvan, et kohtus jääb peale seisukoht, et laenatud relva tagastamisel lõpeb ka luba hoida tollele sobivat moona. Seega tuleks moona "ylejääk" anda hoiule (nt relva laenajale) v. muul moel likvideerida. Muidugi jääb võimalus, et laenaja muudkui pikendab laenuperioodi kirjutades uue 5 p yleandmise vastuvõtu akti. Seaduses pole nagu täpsustatud mitu 5 p perioodi aastas relva võib laenata ehk teisele kasutusse anda.
Teema on selles mõttes oluline, et tegelikult on keisse, kus "valede" padrunite eest on karistus kaela saadud. Minu teada kyll muude rikkumiste puhuste läbiotsimiste kaasnähtusena.
"Padrunisaagas" võib õigus olla mõlemal hr.V-l. Hoida ja laadida v osta võib yldjuhul relvaloale kantud relvade laskemoona. Relva 5 päevaks "laenamise" lubamine seadusega tekitab eriolukorra kus nende 5 p ajal tohib osta v. laadida laenatud relvale (ja mitte teistele!) sobivat moona ja seda ka jahiks/spordiks kasutada. Arvan, et kohtus jääb peale seisukoht, et laenatud relva tagastamisel lõpeb ka luba hoida tollele sobivat moona. Seega tuleks moona "ylejääk" anda hoiule (nt relva laenajale) v. muul moel likvideerida. Muidugi jääb võimalus, et laenaja muudkui pikendab laenuperioodi kirjutades uue 5 p yleandmise vastuvõtu akti. Seaduses pole nagu täpsustatud mitu 5 p perioodi aastas relva võib laenata ehk teisele kasutusse anda.
Teema on selles mõttes oluline, et tegelikult on keisse, kus "valede" padrunite eest on karistus kaela saadud. Minu teada kyll muude rikkumiste puhuste läbiotsimiste kaasnähtusena.
- L Okt 28, 2017 6:39 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Jahivideod
- Vastuseid: 230
- Vaatamisi: 152893
Re: Jahivideod
Kuidas kusagil need kombed on. Esimese iseseisvuse ajal olla olnud ka Eestis luik jahilind. Huvitav miks tolle video peale nende linnukaitsjad marru ei lähe? Paugutavad alla kümnete kaupa.
- E Sept 18, 2017 11:26 am
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
- Vastuseid: 10
- Vaatamisi: 10811
Re: Relvaseaduse muutmise eelnõu 2017
Vägivallategude osas ilmselt kegi ei vaidle - sihukestelt PEAB relvad ära võtma. Erimeelsused tekivad liiklusrikkumistega. Kes arvab, et väike kiiruseületus pole märkimist väärt, kes seab kilbile range seaduskuulekuse. Olen aru saanud, et politsei töötab teatud eesmärkide järgi, millest üks esimesi on igasuguste surmade vähendamine. Kiiruse ületamist peetakse liiklussurmade osas põhisüüdlaseks. Sestap ka väiksem tolerants nende osas. Päris nii ütelda ei saa, et kiiruseületaja oleks tapja, aga suure "ülekiiruse" puhul teda potentsiaalseks mõrtsukaks kiputakse pidama. Muidugi on ka siin erinevad "alatüübid". Kes laseb asula märk nähes hoo vaikselt maha ja sõidab märki sisse lubatust suurema kiirusega. Kes heegeldab ohtlikke ja agressiivseid möödasõite teha. Noid viimaseid on politseil väga raske tabada, lihtsalt ei satu peale. Endal tekib sihukest agressiivset sõidustiili nähes küll väike kahtlusevirvendus, et kas sihukesed juhid ka autost väljas alati rahulikuks ja kaalutletuks jääda suudavad. Niiet ainet mõtisklusteks on. Aga püüd absoluutse seadusekuulekuse poole on ikkagi ilus ja õilis eesmärk. Isegi kui politsei pealesattumine on vähetõenäoline, võiks ise seda püüda. Nii nagu põhjamaades ikka tavaks - kodanik "valvab" ennast ise.
- L Aug 19, 2017 6:18 pm
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Koerte ja kotkaste surmad
- Vastuseid: 47
- Vaatamisi: 29625
Re: Koerte ja kotkaste surmad
Vanal ajal kui plii kahjulikkust tervisele ei tuntud, siis kasutati seda omajagu. Hää pehme töödelda ja ei roostetanud. Vanas Roomas tehti sellest akvedukti torusid. Arvatakse et pani nii mõnelegi roomlasele põntsu, kasvõi eluea lühenemisena. Plii on teadupärast stabiilne kontides-juustes jms. mis kadunukesest järele võib jääda. Sedasi annab ka tänapäval määrata. Plii kahjulikkust võimendavad temasse segatud teised metallid. Muideks ka pliihaavlitele lisatakse tugevduseks lisandeid. Erinevad liigid on muidugi erineva tundlikkusega. Kotkad olla ypris tundlikud.