Jääger-online jahindus foorum

Peamised koostisosad on kaaliumnitraat (salpeeter) (KNO3) ja süsi (kokkuvõtva valemiga C7H4O)
selline segu plahvatab aga alles 400 C juures.
Süütetempereratuuri alandamiseks lisatakse tavaliselt ka väävlit.
Ilma väävlilisandita must püssirohi süttib halvemini aga plahvatus on peaaegu suitsuta. Väävlilisandiga püssirohi tekitab aga plahvatusel valget suitsu.

Protokolli lõpp on parim:

Toomas Kõuhkna küsib, kellega tegelikult diskuteeritakse. Ei ole toimunud sisulist arutelu Kas on siin mängus kellegi erahuvi, ametniku enda initsiatiiv või ei ole riigil 2 miljonit? Kas on tegemist ideoloogia või büroopoliitiliste võitlustega? Riik ei ole otse öelnud, et tal ei ole jahimaade korraldamist vaja. Samuti ei ole teadlikud kavandatavast muudatusest riigi ametnikud - keskkonnaametite jahindusspetsialistid. Jahimaade korraldust on vaja kui riik ei taha sellega tegeleda siis võiks seda teha EJS.
Otsustati:
Jahimaade korralduskavade tegemine on jahinduse korraldamiseks vajalik ja seda ei tohi kaotada. Ulukiressursi kui loodusvara haldamine on riigi korraldada.
Juhatuse liikmeil teavitada liikmeid ametnike soovist jahinduse ümberkujundamisel.


Paistab, et praegu toimub lihtsalt mõningate huvigruppide surveavaldus. Praegusel segasel ajal on siiski võimalik, et mõni huvigrupp suudab siiski ka seadust oma soovide suunas mõjutada. Peab peale passima, et ise õigel ajal omad arvamused saaks esindatud.

Ei ole mul selle paketimüügi kohta kah väga suuri eriarvamusi. Kuigi siis võiks ju juba kogu piirkonna anda mõnele maata jahiseltsile kogu täiega pikemaks ajaks rendile.

http://www.arileht.ee/artikkel/469233

Artiklist jääb segane mulje nagu plaaniks RMK tulevikus oma kõikidel metsaaladel sellised oksjonid korraldada. St juba jahiseltsidele renditud alad oksjoni korras uutele rentnikele anda.
Asi paistab olema seotud plaanitava jahiseaduse muudatustega. Eelnõus on praegu sees suured muudatused:
nt jahiulukite küttimislimiidi määrab jahiselts ise (va suurkiskjad) ja selts peab kinni maksma kõik ulukikahjud mis ületavad maaomaniku omavastutusmäära (kui suur see on? ja kes määrab kahju rahalise väärtuse?)
Lugesin seda eelnõu seletust kuskilt väikesest metsaga seotud paberlehest. Ei oska praegu siia linki lisada. (kes oskab võiks lisada).
Eelnõu pidavat juba sügisel minema riigikogusse. Siin foorumis on sellest teemast aga suhteline vaikus. kõik need erinevad signaalid aga teevad hinge rahutuks. Midagi on toimumas ja muutused tulemas.

Feeni jutul on iva sees. Kas koerhunt on hunt? Millisest DNA suhte protsendist algab hunt ja lõppeb koer? Millise loaga ja millise seaduse (jahi või lemmiklooma) alusel neid loomi lasta võib?
Kas hulkuvaid koeri võib lasta siis hundiloa olemasolul? teadlased vaidlevad, et kas koer ongi eraldi liik hundist????
Targemad mehed vastaku - minu aru saab siin otsa.

Jäljed paistavad suuremad kui metskitse omad.
Sellised väljapoole kõverdunud sõraotsad on lambal. Aga lamba sõraots oleks nagu tömbim.
Pakuks, et kas nooremapoolne lammas või äkki hoopis kodukits.

Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse
Isiklikult leian, et igasugune lõheliste kuumtöötlemine on suur raiskamine. Kiire soolamine ja värske või ja röstsaiaga hommikul vuntside vahele panemine on parim.
Inimesena kes enamuse kalast ise püüab ütlen ka, et see RIMIde ja teiset odavkala on peaaegu alati parim enne viimasel piiril. Poest kala ostes tuleks hinna asemel uurida hoopis kala värskuse astet. Maitsel on ikka vaks vahet, kas on hommikul veel meres sulistanud forelliga tegemist või 2 nädalat kuskil jäävees ligunenud isendiga.

Mõtlesin ikka nii, et kui nt kastlõksuga loom kinni püüda või kui urujahist on nt trossiga kährik välja tiritud või võrku püütud loom. Kuidas siis teie defineerite kinnipüütud ulukit? Seaduses on ju selgelt öeldud: kinnipüütud uluki surmamine EI ole jahipidamine- st sellisel juhul jahiseadus ja jahieeskiri ei kehti. 2m pealt vaba looma laskmine ei ole ju kinnipüütud looma surmamine.

JAHISEADUS
§ 26. Jahipidamine
(3) Jahipidamiseks ei loeta:
1) linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;
2) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
3) jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahirelva või lõastatud jahikoeraga; (kui jahikoer ei ole ketis või püss on kotist väljas peaks olema avatud jahiluba, muidu oled seaduse silmis salakütt)
4) ametiisikute toiminguid keskkonnajärelevalvel;
5) püütud uluki surmamist;

Siit loen mina ja minuteada ka ametnikud (viimasel jahimeeste täiendkoolitusel rõhutati kah seda) välja, et püütud ulukile ei laiene jahipidamisele seatud kitsendused. Püütud uluki surmamiseks ei pea kasutama jahirelvaks registreeritud relva. Võib kasutada ka näiteks püstolit/revolvrit/naasklit. Peaasi, et surmamine toimub kiirelt ja loomale võimalikult vähe kannatusi tekitades.

Jahipoodides küsitakse ohutusvesti eest tihti 200-500 eeku aga tööriiete poodides on sarnased vestid 50-100 eeku. Kui on sobiv alusmudel ostetud peaks olema võimalik sellele igasugu logosid ja kirju peale trükkida. Igas suuremas supermarketis on särgitrükkalid olemas ja võib proovida ka reklaamtrükistega tegelevatest firmadest küsida.

Eee... Rauapikkune vint ei ole vist enam sileraudne. Selle nimi on nagu juba vintraudne relv

Kui ropumad versioonid välja jätta siis äkki see, kui padrunis plahvatab ainult tong (padrun teeb psssss) ja kuul kukub püssitorust endale varvaste ette.

Jah limiite on natuke kärbitud. Eelmine aasta lubati meil lasta 30 ja sellel aastal 24 põtra. Muidugi umbes 15 a tagasi oli tippaeg ja parim saak oli vist 64 põtra ühel hooajal. Aga siiski on ka sellel aastal kinnitatud, et kui limiidi kergelt täis laseme antakse lubasid juurde.

Ja selle pressiteate tõlgendus ajalehtedes (epl vähemalt laupäeval) ei rääkinud enam midagi innaajast vaid ainult, et jahihooaeg on alanud ja jahimeeste poolt paanikasse aetud loomad võivad joosta teele.

Aga Matsalu mehed räägivad, et kalade kudealadel (kus inimene ei tohi isegi paadiga sõita ja püüdmisest rääkimata) istuvad kormoranid kudemise lompide ümber rivis ja niimoodi kuu aega jutti. Palju sealt niimoodi seda maimu lõpuks tuleb?
Ise pole ühegi liigi täieliku hävitamise poolt. Siiski peaks olema lubatud kormorani häirimine (jahtimine) just ka laidudel ja kaitsealadel ( kus nad tegelikult ka enamuse ajast tegutsevad)

Kalurite ülepüük jääb juba üle 16 a taha, st arvukus oleks pidanud hakkama juba ammu taastuma. Praegu on aga näha, et iga aastaga läheb olukord ainult halvemaks (üleeile sain 10 võrgu peale niipalju kala, et kui lapsed (kolme aastane ja pooleteise aastane) olid kõhu täis söönud siis naisele enam ei jätkunud.
Samas on kalurid praegu peaaegu välja surnud.
Selge on, et kormoran pole 100% kalade kadumise põhjuseks, aga nende surve kalavarudele on ikkagi vähemalt 10 kuni 15 korda suurem kui kalurite püügist põhjustatud surve.
St kui piirata kormorane annaks see vähemalt 10X suurema efekti kui uute keeldude väljamõtlemine inimestele.
Kui mina püüaks praegu 10 korda rohkem kala aastas siis ei vasta see vist ikkagi isegi ühe kormoranipaari ärasöödavale kalakogusele

Ps ja inimesed on ju tegelikult niikaugele ainult jõudnudki nõrgemate (konkurentide) represseerimisega.