Jääger-online jahindus foorum

http://www.jahindusinfo.ee/?page=233
http://www.ilmajaam.ee/?id=61940
(loe ka kommentaare).
Milline (korralik) aed ikkagi hoiaks hundi lammastest eemal?
Kiikla jahisektsiooni esimees Rein Kriisk: "Elektrikarjus peab küll, kui see on kahe õigel kõrgusel liiniga, nii et hunt alt läbi ei poeks ja üle ei hüppaks. Punastest lippudest oleks samuti abi." .
Keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist Raivo Sass: "Meetrikõrgune aed hoiaks hundid eemal".
Omal kogemus huntidega puudub. Hiljuti tekkis sõbralik vaidlus hea tuttavaga, kellel plaanis eraldatud asukohaga tallu lambad soetada.
Millisest (võrk)aiast hunt veel üle läheb, millise alt end läbi kaevab, milline karjus hundi kinni peab, jne?
Loodan, et huntide tegemisi näinud jahimehed oskavad nähtud faktide põhjal soovitusi jagada.

Lasin siis (täitsa ise) püssi ja sihiku sisse Sako FMJ 3,2g tehasemoonaga. Ja nagu kogenumad väitsid, jookseb see moon täitsa hästi. Tänud soovituste eest.
Eks fotol näha olevast hajuvusest (3 cm, must ring lehel 2,5 cm) võib vist vähemalt poole ka algaja laskja kaela ajada. Lastud aluselt, 100 m.

Vabandan avatud ja mõistlike jahiseltside ees. Oleksin pidanud tõesti oma eelmise postituse eelviimast lauset alustama nii: "Osade jahiseltside...".

Samas kumab nii selle, kui ka teiste foorumi alateemade alt kohati selgelt nähtavalt nö. võõraviha või siis eraomaniku vastasus. Usun, et pole mõtet selle probleemi eest pead liiva peita.
Asjalikud selgitused-õpetused on alati teretulnud (kakuke ja kult, tänud). Selle foorumiteema eesmärk on ju saada pädevat jahiseaduse alast infot. Püüdsin eelnevalt loetavuse säilimiseks tsitaate lühendada selliselt, et mõte säiliks.

Kuna aivar00 jahiseltsis (võõraste)maaomanikega kõik OK, siis valuline rekatsioon on arvatavasti tingitud mõnest muust tsiteeritud Jahiseaduse §-st.
Julgen siiski taas (enda näkku peksmise kartuses või ootuses ) kontekstist välja kiskuda paar varasemat aivar00 lauset, mida on ükskõik kus kontekstis üsna raske valesti mõista (teema "Jahinduse arengukava 2007-2013):

aivar00 kirjutas:Ära sa BM nii üldistusi ka tee- igal pool see nii ei ole. Minu kandis näiteks alles eelmise aasta lõpus maaomanike survel lasi RMK sigade jahtimise vabamaks ja lasi ka jahimehest maaomanikul siga lasta. Mingist väikeuluki odavast loast võid aga und edasi näha.
See 10 ha teema oli rohkem maaomanike rahustamiseks, kes veel aru ei saanud.

aivar00 kirjutas:See 10 ha kirjutati sisse sellepärast, et selline on Eestis keskmine maaomandi suurus. Mõte oli selles, et ei tekiks võimalust mingil suvilakrundi omanikul seltsi liikmeks ennast pressida....

Silmakirjalikkus pole igatahes minu silmis voorus.

Ega ma pole ju samas päris mõistmatu inime ja saan aru ka kohalikest jahimeestest ja -seltsidest. Olen ju ka ise maalt pärit, kuigi hetkel elu teinud linnameheks. Tulevad mujal elavad tüübid ja tahavad maa või suvila olemasolul teatud osa kohalike jahimeeste varasematest õigustest ja hüvedest.
Sellele probleemile on ka mõistlikke lahendusi olemas, iseasi kas sellega viitsitakse tegeleda.
Osad omavalitsused on rakendanud sissekirjutuse või tulumaksu laekumise olemasolu näiteks talvel suvilateni viivate teede lahti lükkamiseks. Kes tsipa mõtleb, siis tulumaksu laekumine on palju kasulikum.
Sellist asja ei saa kasutada sunnivahendina, seaduslik alus puudub. Kuid jahiseltsid võiks uutele suvilaomanikest liikmetele meeldiva vestluse käigus soovitada sellist lahendust. Usun, et vähemalt pooled suvilaomanikest jahiloa sooviad võtaksid vedu, sest linnas näiteks lastele tehtavate soodustuste (lasteaiakoht, vms) saamiseks piisab ühe vanema sissekirjutusest või tulumaksust. Ja kui tulumaks juba laekub kohalikkku piirkonda, siis võtaksin mina küll uue liikme meesasti vastu.
See laekuv tulumaks oleks küll vaid kaudne kasu, kuid kui külavaheteed on paremas korras ja lasteaed, kool või rahvamaja remonditud, siis ju ka oma perel parem elu.
Seega tõesti, ärgem olgem kitsarinnalised.

Loen siin suurema (>20 ha) jahimaaks kõlbuliku kinnistu omanikuna ja tulevase jahimehena kogemustega jahimeeste arvamusi...

kakuke kirjutas:...Ja kui teatada, et võtad omale maale väikeulukiloa siis muutuvad selle peale kurjaks. Selleks ole ka valmis.

kult kirjutas:Et miks "võõrast " siis ei taheta oma jahimaale lubada ... Asja sisu ongi ju see ,et koos selle loaga seadustatakse sinu viibimine võõral jahimaal. Mida seal keegi võib korda saata ,ei suuda keegi õieti kontrollida ja miks peakski endasle probleeme tekitama. Parem juba "ei" ja asi vask....

Üllar Tamm kirjutas: ... Paraku vastutab jahimaal toimuva eest ikkagi piirkonna jahirentnik. Seega on suht loogiline, et võõraid oma piirkonnas omapäi tegutsemas näha ei taheta...

jorr kirjutas:Arvan,et kui omad mingit maatükki võõra jahiseltsi maal,kus kedagi kohalikke ei tunnegi,jahtida aga seal tahad,siis tuleb just jahtkonna päälikust pihta hakata.Küll jahtkonna päälik teab ise,mis sinuga teha.

... ja kuidagi imelik tunne poeb põue nagu oleks eraomand kaotatud ja nõuka aeg taas saabunud. Mu maa koos kõigi õigustega nagu ei kuulukski enam mulle vaid pigem jahipiirkonna rentnikule/kasutajale.
Loen igaksjuhuks veelkord Jahiseadust:
§ 3 (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.
(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit.
§ 7 (1) Jahipiirkonna kasutaja tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ning kasutada maad jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks (muud tegevused maaomaniku nõusolekta lubatud ei ole).
§ 20 (2) Andmed jahiulukite küttimise kohta on igal aastal kohustatud esitama: 2) jahiõigust jahipidamisel kasutav kinnisasja omanik kinnistu asukohajärgsele keskkonnateenistusele (minu arust on omavastutus, pealegi omal maal, palju tõhusam, kui võimalus vastutust kellegi teise kaela veeretada).
§ 29 (1) Jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ... (samasugune õigus ja oskus nagu kõigil teistel jahimeestel)
§ 34 (4) Keskkonnateenistus annab jahiloa: 1) oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule ... (väikeuluki loa jaoks pole küll vaja kohaliku jahipääliku säärt silitada, suuruluki teema on raskem juhus)
§ 49 Jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik, tema vanemad, abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.

Lööge või näkku aga minu arust lööb küll Jahiseadus omal kinnisasjal (väikeulukitele) jahipidamise selgelt lahku piirkonna jahiseltsidest. Ainus jahiseltsi ja eramaa omaniku kokkupuutepunkt on kohalik keskkonnateenistus, kust väljastatakse load nii jahiseltsidele kui ka eramaal jahiõigust omavatele isikutele ja kuhu peaks jooksma mõlemalt kokku ka info kütitud ulukite kohta.
Samas ei väida ma, et suhtlemine piirkonna jahiseltsiga ei oleks vajalik või kasulik. Jahiseltside suhtumine tundub aga olevat eraomaniku suhtes kuidagi põhjendamatult (seadusliku aluseta) üleolev ja tõrjuv. Sellest on kahju.

Tänud ka Arlesele.
Jutt õige ja eks ma nende õpetussõnade järgi püüan edasi tegutseda.

Esmalt aga püüan oma päratust laiskusest võitu saada ja uue relva sisse lasta (varasemalt lahkete foorumlaste poolt jagatud info põhjal) ja tsipa relvaga harjuda. Küllap siis hakkan ka selle treeneri jutuga kedagi tüütama (seda muidugi jälle laiskuse pärast) .-)
Luban Kakukesele pühalikult, et sihiku lasen sisse (või paika) oma valge ja väriseva käekesega.

Tõenäoliselt on Kakukese puhul tegemist Liivimaa parima (ka usinama ja rikkaima) laskuriga, kes kõikvõimalikud tarkused ja nipid vaid omade kogemuste-katsetuste põhjal selgeks saanud.
Loe kasvõi selle teema algatust:
viewtopic.php?f=25&t=3972
Keegi on kuskil kunagi öelnud, et ära talita mitte mu tegude, vaid mu sõnade järgi. Hakka või seda uskuma.

Aitäh Kaupo!
Sinu arvamuse või kogemuse teada saamise eest olen alati tänulik.

Tänan Kakuke, et infot jagasid.
Samas eeldasin, et mu küsimus vastab foorumi reeglite punktile 3 ja mul ning ehk veel mõnedel tulevastel värsketel relvaomanikel, saab pisut kergem/lihtsam olema.
Vabandan, kui see nii mitte olema ei pea.
Rahalise poolega ja edasi-tagasi ning erinevate poodide vahet jooksmisega saan hakkama.
Küsimus ehk rohkem kulutatud ajas ja selles, et mul, kui värskel relvaomanikul, ei teki vist esimese 5, 10, 15, 20, jne lasuga päris kindlat veendumust sellest, kas viga on moonas või minus.
Samas oleks heade inimeste varasemaid kogemusi kasutades hea teada, et viga pole tõenäoliselt moonas ning võin rahulikult keskenduda enese parandamisele/täiendamisele.

Ehk vanemad foorumlased nõus kogemusi jagama, milline tehasemoon võiks joosta Sako .222Rem Varmintist kõige paremini?
Eesmärgiks märklehte laskmine 100 m, VSS.
Leidsin foorumist küll infot, et isegi kahest sarnasest relvast võib tulemus sama moonaga olla erinev ja et kõige paremini jookseb ise laetud ning ise katsetatud moon, kuid ehk on ikkagi sellise relva kasutajatel mingi üldine/ühine arusaam tekkinud, et teatud tehasemoon jookseb üsna hästi. Mulle ("rohelisele") oleks sellisest teadmisest esialgu tublisti abi.
Kuidas jookseks näiteks: Sako SPEEDHEAD (Full Metal Jacket) või siis RACEHEAD (Sierra Match-King)?
Millisest kauplusest seda parimat tehasemoona soodsalt leida võiks?

Tänud Kolevoll !
Asi jälle selgem. Asun harjutama
Kas eesti keelne VSS võistlusmäärustiku terviktekst kah kuskil lugeda on?
Põhiline on küll vist kirjas ka seal: http://www.teesoolk.ee/vss.html
Eesti Jahispordi Liidu koduleht annab aga vaid viite võõrkeelsetele reeglitele.

zakslane kirjutas:

Grouse kirjutas:Kas on kusagilt võimalik selliseid väikseid märklehti saada?

vot mind ka huvitas selline asi, nimelt kuulsin, et põhjanaabrid pidid suviti kuuriall niimoodi trenni tegema, märklehed, VSS, toodud 15 meetri peale ja proportsionaalselt ka väiksemaks tehtud.
Lasevad õhupüssist ja läbi optika, odavalt saavad läbi küll, päris üks-ühele ta ei ole aga abiks ikka.

Kas keegi oskaks mind (algajat ja lolli) valgustada, millise läbimõõduga on VSS märklehtedel 10 ja 9 alad? Prooviksin kah õhukaga neid lühemalt maalt (lühemale maale taandatult/vähendatult) harjutada, kuid nende punktialade mõõtmeid ei leia kusagilt. Märklehed ise vist sellised:

Sarvik kirjutas:tundub et siin minnakse teemast mööda....laskurlitsents ei ole seaduse mõttes sport ja jahi-tulirelva omamise eeldus....

selleks et registreerida oma jahirelv sport ja jahirelvaks tuleb esitada politseile lisaks vastavasisulisele avaldusele kaks paberit:
1. tõend et olete laskurorganisatsiooni liige (näit viljandimaal sobivad eksisteerivad teesoo laskurklubi või sakala laskurklubi...või teete koos kahe sõbraga ise klubi...irw)
2. väljavõte võistlusprotokollist....muideks seal võivad tulemusena figureerida vaid nulllid ja osalesite vaid teie ainukesena... irw.... seaduse mõttes täiesti piisav...

Tänase kogemuse ja info põhjal soovib politsei sportrelva soetamisloa väljastamiseks Sarviku kirjeldatud punktis 1 mainitut, mis vastab ka Relvaseaduse § 29 lõikele 2.
Esmalt soovis politsei lisaks ka Sarviku punktis 2 kirjeldatut, mida mina seadusest ei leidnud. Kuid pisukese arutluse ja vestluse käigus jõudsime ühisele arusaamisele, et minusugusel algajal on üsna keeruline relva omamise õiguseta relvaga ringi sõita ja võistlustel osaleda ning seda 2. nõuet mulle täna enam peale ei surutud.
Samas sain aru, et see Sarviku punktis 2 märgitud nõue tuleb siiski päevakorda, kui soovitakse riigilõivu soodustusega sportrelva soetada.
Esimese relva puhul seega, kas maksad riigilõivud kogu ulatuses ja pole võistlusprotokolli vaja või viid protokolli ja pääsed riigilõivudest kergemalt. Laskurorg. tõend on alati vajalik.
Ei arva, et see peab just absoluutne tõde olema, kuid selline oli politsei seisukoht täna.