Jääger-online jahindus foorum

Arutelu pikk ja lai erinevat optikad ja püssid ja kõik muu. Aga ühene vastus ju puudubki.
Ise kasutan kütiliinis siiski vintraudset, suurendus enamasti 3-4 kui metsas koeraga siis ei ole vindiga ikka midagi teha, sest loomad liiguvad liiga kiiresti ja muud segavad faktorid nagu võsa ja lühikesed vahemaad.(rääkimata sellest et optikast läbi ei ole võimalik jälgida kus lasu hetkel koerad asuvad)
Samuti on kütiliinis olukordi kus loom tuleb lähedalt ja siis on 3-4X suurenus ok, kuid 100 meerti peal juba suht nigel ja koguaeg ei jõua ju reguleerida suurendust. Usun et rohkem on juhuseid kus siledaga oleks loom laskmata jäänud kuna vahemaa liiga suur.
Pean tunnistama et vindiga ei ole sellist olukorda olnud, et loom nii lähedale oleks tulnud et lasta ei saa, teine asi on see kui liikuvat looma optikasse ei saa siis on loomal lihtsalt "hea päev".
Ei kujuta ette olukorda kui seisaks kütiliinis ühel õlal sileraudne teisel vint ja siis veel ned optikad erinevatelt distantsidelt laskmiseks. Kui palju neid juhuseid ikka on kus loom seisab kütiliinil et anda aega veel suurenduse reguleerimiseks.

Tegelikkuses peaks nii olema ju et kõik peatavad koerad (laikad, hall põdrakoer ja karukoer) peaksid looma haukuma siis kui loom seisab. Olen ise oma silmaga näinud, kui põder või siga läheb sörkides koera ees siis koer lihtsalt jookseb temaga koos, aga ühtegi piuksu ei tee. Ja nii see peakski olema.
Samas olen ka kuulnud laikadest mis alguses seisva looma peale hauguvad, aga kui loom liikuma hakkab, siis läheb kilgates järgi nagu hagijas. Selline aga ei tohiks ta küll olla.

Rääkige nüüd mehed, kellel on ATV-d kuidas see masin ka lumes edasi sumab? Mõtlen sellist lund mis on põlvini umbes. Kas sellise lumega oleks ka põdra järlehaakimisel veel mõtet või ei liiguta sellise lumega Atv enam põtra paigast?

Kantsli talviseks soojendamiseks olen ise kasutanud sellist väikest matkapliiti mis töötab gaasiga. Gaasiballoon maksab mingi 20 krooni ja põleb kusagil 4 tundi. Pliidile olen peale pannud metallist plaadi või siis ahjutellise, selleks et valgust niipalju ei kumaks. Muidugi ka veel teine + on see et kui pliidi kinni keerad, siis annab veel natuke aega sooja.
Ega ta kantslit nii soojaks ei küta, et särgi peal istuda saab, aga aknad hoiab puhtad ja ikka leige õhk on sees.

Eks selle lahtise redeli otsas istumisel ole omad võlud, aga talvisel ajal eelistan siiski jahti kantslist. See et looma läbi akna vaadatakse ei ole minu arvates patt. Ja kui läbi akna ei taha vaadata, siis istu lahtise aknaga
Jahi edukuse seisukohalt on ka kindlasti jaht kantslist tunduvalt efektiivsem kui redelilt ja laskekvaliteet ka kindlasti kantslist parem.
Külm võib hakata nii kinnises kantslis kui ka redelil ja eks loomi jääb laskmata mõlematest, erinevatel põhjustel.
Kõik on maitse asi.

Kui paragrahv ütleb
Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. Suurulukijahil peab kütil olema suuruluki laskekatse tunnistus kaasas.
Mina loen siit välja nii, et kui lähed kitse jahile sileraudsega, siis on suuruluki laskekatse tunnistus kohustuslik.
Täiesti loogiline lahendus ka ju, et jahimeestel kes soovivad osaleda meie metsade väärtuslikemate ulukite küttimisel, peab olema ka mingi tase (laskekatse) saavutatud.

205/80 jaoks ei ole vaja nival originaalvedrustust muuta küll oli seda aga muudetud kui olid all 235/80 rehvid.
Seda ei tasu mainidagi, et teel püsimine oli nende 235-ga ikka päris hull kõikus nagu liinibussiga sõidaks.
Tegelikult toodab Nokian ja niva originaalmöödus 175/80 täiesti kaasaegseid (naastudega) kumme.

See on täiesti tavaline jeebi kumm, saadaval tuhande erineva mustriga.
Mina soetasin enda kummid kasutatult ja kummiks on Nokia Hakkapelita 10. Rehvide ostmisel küsimus jälle puhtalt hinnas. Sellise laiusega ja kõrgusega rehve toodavad pea kõik suuremad firmad.

Olen nival kasutanud mitmeid rehve, alguses kui masin ostetud sai olid all 235/80R16 rehvid mis olid pärilt mingilt vene karjäärimasinalt. Muster oli jõhker, märjal pinnasel olid hed, ei vajunud üldse peaaegu kuna niva ise ju nii kerge. Aga probleem tekkis lumega, mitte et ei suutnud(selleks on aeglustid jms ja tegelt ei ole olemas liiga suuri takistusi vaid on vähe hoogu ), vaid esisilla konstruktsioonid ei pidanud vastu. Poolteljed pidasid, aga murdis katki esisilla kinnitused, millega kaasnes kogu esisilla vahetus.
Nüüdseks on all rehvid 205/80R16C mis tundub olevat optimaalne lahendus, kõrgust on rohkem kui niva originaalkummidel ja pole probleeme ka lumes olnud. Valik saigi tehtud just kummi kõrguse tõttu kuna ikka kipub juhtuma seda, et sõitmist hakkab takistama roopa sügavus.

Kaks läänesiberlast.
http://www.album.ee/?o=316796095

Mina isiklikult olen ikka kahe käega sellise valgustite kasutamise vastu jahil. Sellele ei vaidle ma vastu et lühiajaliselt võivad lasketulemused paraneda, kuid vanemad mehed räägivad, et sel ajal kui see oli lubatud siis alguses tõesti sead ei kartnud tuld, kuid hiljem olevat lood nii olnud, et niipea kui tuld näidati oli siga tagajalgadel püsti ja jooksis nii kuis jõudis.
Samas vajavad loomad ka veidike aega rahulikult söödal käimiseks, sest vastasel juhul ei ole neil üldse seda hetke kus oleks rahu söömas käia.
Jätaks selleks korraks kõrvale selle küsimuse, et mis on kantslist jaht ja kui suur on söödaplats? Ja üldse kuidas sellist jahti piirata ja piirtleda?

No kui selle järgi hakkaks kuuli valima, et saaks valimatult lasta olenemata mis asendis loomad ees seisavad siis on küll jama. Mina arvan et see ei ole Oryx-i viga, et jooksis läbi vasika vaid mehe viga, kes lasi vasikat nii, et lehm seisis taga. Arvan et seal pole vahet kas lased Oryx´i Vulkani, Nosleri, Hammerhead´i või Megaga. Mingites situatsioonides jooksevad kõik läbi. Valida tuleb lihtsalt millal lasta ja vahest ka laskmata jätta.

Üldiselt ega peatavat koera pole üldse mõtet lärmiga ajusse kaasa võtta, sest seal ju loom põgeneb hääle eest ja koer ei saa teda mingil juhul pidama. See võib koera ka segadusse ajada, koer ei saa enam aru kas peab looma taga ajama või peatama. Rääkimata sellest et lärm häirib koera.

Saarlase jutt jummala õige et taliraps ja oleme proovinud ka rukkiorast ja see töötab samuti väga hästi.
Talirapsis käivad juba praegu maiustamas, aga õigeks läheb asi siis kui külm on rohu kollaseks teinud ja ainsad rohelised asjad metsas on rapsi ja orasepõllud ja männi oksad.

Meil on varitsusega lood nii, et usun et julgelt 2/3 põtradest lastakse söödapõldudest varitsuselt. Minu arvates üks kindlamaid ahiviise, kuigi jah mitte niivõrd elamusterikas kui ajujaht. Samas valiklaskmise seisukohalt ei anna ju võrreldagi ajujahiga.
Eks varitsusjaht söödapõldudel eeldab jahiseltsi poolset suurt eeltööd. Samas varitsus metsloomade poolt populaarsetel kohtadel ei nõua ju suurt miskit. Lihtsalt ole mees ja oota.