Jääger-online jahindus foorum

H:Owl kirjutas:Ja kuidas võiks või peaks USO reageerima sellistele avaldustele? On see ühe kõvataja ärplemine või laialdasem tabamatute tasujate liikumine eesti jahirahva hulgas? Kui viimane, siis tuleks vast lisaks tavapärasele ettevaatusprintsiibile arvestada hundi- ja muude limiitide jagamisel ka leviva seaduskuulmatusega. Kus suunas sedasi limiidid muutuks, on vist ilmselge. Niisama ilmselge on ka, kuidas see omakorda jahimeeste ja teadlaste vahelist usaldust ja koostöövõimet mõjutaks.

Antud " välja kujunenud poliitikat" viljeletakse limiitide jagamisel ilmselt nagunii pikemat aega... Vaadake või Kirde-Eestit. Sealsetes massiivides on piirkondi, kuhu pärast Narva rinde läbimurret ja Tannenbergi liini maha jätmist 1944 a pole ükski inimene jälgi teinud. Kaevikud ning punkrid samas seisus pm.nagu siis jäeti. Hundid ja karud toimetavad inimese poolt segamatult omi asju ajades. Ei käi keegi neid seal arvele võtmas ega loendamas jne. Ja idasse eraldati eelmiseks hooajaks 4 luba huntidele, millest üks "õnnestus" realiseerimata jätta...Huumor kuubis ei ole või??? No andke andeks! Kindlasti on nii mõnelgi kesk-või lõunamaalasel sealkandis tuttavaid, kellele pole mingi uudis ,milliste reeglite järgi seal mail asju korraldatakse... Küsimus ongi selles- kuipalju seda näha tahetakse või julgetakse või lube eraldatakse..

Ja lõpuks ei vii see ju mitte kuskile välja. Viiratsi juhtumi juurde tagasi tulles, olen kindlasti nõus nendega kes arvavad, et pärast kahte aastat menetlust trummi tagumise asemel võiks KKI suht rahulikult antud case võtta, mitte üüratu töövõiduna presenteerida. Huvitav oleks teada, kuipalju siis see hundinatuke ilmarahvale ka maksma läks? Arvestades töötunde, magamata öid, erivahendeid jne...Keskkonnale tekitatud kahju 1000 euri tundub eelneva kõrval selline tühine õlleraha kokkuvõttes olevat. Liiatigi sai lugu avalikuks kellegi "100% seaduskuuleka kodaniku" erahuvi tagajärjel. Erahuvi? Just! Igast elemendist kumab läbi kättemaks, kius, solvumine, meelepaha.. Pealekaebajaid ja neile kaasa plaksutajaid ei ole ükski ühiskond sallinud varajasest keskajast alates. Reeglina on nad rattale tõmmatud või inimkonna "arenedes" lihtsat seina äärde pandud...Ehk on antud inimeselooma südametunnistus tõesti nii puhas? Käib pühapäeviti kirikus ja süütab küünla? Mine tea..ehk ongi?

Ja rahustuseks võin öelda, et antud situatsioon ei ole viimane omataoline. Kes teavad, need teavad ja ülejäänud loevad, seda kindlasti tulevikus läbi massiteabevahendite...

Aga ikkagi. Reeglid. Usaldus. Usaldamatus. See millest Linnukütt rääkis- veelahe. Kunagi peab hakkama ka puhuma tuul, mis jääväljasid omavahel kokku suruma hakkab. Ei saa jäädagi nii, kus ühed teavad, et ei tohi ja teevad. Ja teised vaatavad pealt ja ei tee midagi. Kirjutavad ainult numbreid ringi. Seadused on täitmiseks, vähemalt peaksid olema. Neid koostab kusjuures ikka väga kitsas ja valitud seltskond. Ja kui seda ei täideta, siis on tegemist ilmselgelt paha seadusega Kõike on võimalik muuta ning alati ei pea jõudma sellesse punkti välja, kuskohast edasiminek eeldab ainult füüsilist kontakti. Ükski ametikoht ei ole igavene, kui ei suudeta natukene laiemalt asju vaadata ja vastuseis üha suureneb...hea näide Tallinna ametist tagandatud linnapea või eelnevad "sada aastat" valitsenud võimuerakond. Ja väidet, kus üks osapool raiub teadvat kõiki soerdeid nägupidi, ei saa kindlasti siinkohal enam ammu tõsiselt võtta...

"Keerutati, tiirutati- põrand kirjuks kriimustati"..nagu laulusalm ütleb. Päris hariv ning huvitav lugemine, kui ajaga igapäevaselt kaasas ei käi ja korraga kolm lehte tarkusi ette viskab..

Et inimesi on igasuguseid oma soovide, tahtmiste, tõekspidamiste, suhtumiste ja välja ütlemistega saavad vast kõik enam-vähem mõtlevad isendid ilma kirjutamatagi aru. Neid asju omavahel kokku sobitada samas jälle tunduvalt keerulisem ettevõtmine... GC-d materdatakse hunte soosiva suhtumise pärast. Hmm..?? Selles on tal õigus, et on suudetud (ja suudetakse ) kindlasti eksisteerida huntidega koos ka edaspidi. Kas? ja kes? kuidas? ja millal? ja kuipalju? laseb on hoopis eriteema ning probleemide algus. Isegi minusugune "radikaalne Moslem" on selle hooaja lõpuks natukenegi pehmemaks muutunud ning hakanud asju vähe teise nurga alt vaatama, aga lõpuks jõuan miskipärast ikka ja alati ühte ja samasse punkti tagasi- numbrid on valed. Ja otsused. Ja igast otsast.

Demokraatia alustala on õigus kõiges kahelda. Ka otsustes. Sul on õigus oma arvamus välja öelda (enamasti), streikida, meelt avaldada, esitada teabenõudeid (saades vastuseks 5 lehte A4 arusaamatut juttu) jne. Kasutegur ikka null.

Tegin suht kiire ja robustse kokkuvõtte. Türi ja Rapla vahel kütiti sel hooajal 25 ja peale sutt. Kolm endiselt "kuulsat" Lõõla karja. Harjumaal (ida-lääne-edela-kagu vms) samapalju kindlasti lisaks. Peaks nagu otsas olema v? Meie jahimaadele jäi kuni viimase lumega 1+1+2 kohe kindlasti + 2 või kolm, mis vajaks täpsustamist. See on see koht, millele rõhuvad kõiketeadjad- TE LOETE ÜHTESID JA SAMASID MITU KORDA!!! Ei loe. Sellepärast vajavadki viimased arvud kontrollimist, kuigi nad on seal alati onud ja olid ka pärast igasuguseid jahte. Nägid nii metsamehed kui ka autojuhid. 2 tk käisid veel selle nädala alguses raipe peal, ja üks üksik üle päeva kaameras. Külatagune (on Huntide teemas juttu eelnevalt olnud) laseb rõõmsalt samas regioonis edasi- magas rahumeeli töötavast harvesterist 500m kaugusel.

Nagu postitutest on aru saada, pole mujal Eestis olukord teine. Kuskohast nad siis tulevad? Väidete järgi peaks seis varsti sama, mis Hollandis olema.... Suurte karjade riismed? Kindlasti tõetera sees, aga ikkagi sellistes kogustes? Eelpool apelleeriti, et tänapäeva vahenditega on võimalik nulli lasta. Ei usu. Ma kujutan ette nõuka aegse mürgi laastamistööd võrreldes vintrelvaga. Kui palju üldse pakutakse võimalust lagedal 200 m pealt hunti trehvata karabiin peos? Kümneid kordi on jutuks tulnud teema:"Oh oleks mul sile kaasas olnud...ei saand optikasse, ei näinud, ei jõudnud".

Hundid liiguvad palju. Jah. Liiguvad. Õnneks meil on endiselt suur ja sõbralik idanaaber, kes loodusande meelsasti jagab. Oli au käia paar korda märtsi algul Peipsi järvel ca 10 km peal. Käpajäljed olid? Olid. Ei väida 100% sõpra ja seltsimeest võsavillemit olevat, aga keegi seal jälgi tegi. Et hunti nagu oleks võimalik kasvõi Venemaa valguses maa pealt ära kaotada..no ma tõesti ei tea. Inimesele meeldib tihtilugu oma võimeid üle hinnata.

Rõhutakse palju tõikadele aastaid tagasi. See on läinud ja tagasi pole võimalik tuua. Täna on meil hoopis uus situatsioon. Meil ei ole metsas siga süüa ja selle eest on hunnikus saadaval kärntõbe. Antud asja valguses võiks paar käiku ette mõelda. Vb tõesti ei olegi paksus metsas ühtegi hunti ja kondavadki ainult ümber alevite. Ja tulevadki aedadesse (komposti hunnikutesse), karjamaadele uttedele kosja jne. Juba sellise tõsiasja puhul oleks vaja arvukust veel alla viia! Mõttetu on kerjata "järjekordset eriluba" tagantjärgi, samas kus ennetamine oleks olnud täiesti teostatav. See suvi saab kindlasti indikaatoriks, mis tegelikult toimuma hakkab. Selge on, et üksik kärnas hunt metsa põdraga rinda pistma kindlasti ei lähe.

Hea meelega loeksin teaduspõhist tõestatud uuringut huntide mõjust kähriku arvukusele. Tundub selline kole imetud asi olevat. Midagi nad kindlasti teevad, aga...On ennegi juttu olnud, kus riik võiks nt. panna õla alla ja leida vahendeid väikeulukite küttimise soodustamiseks v kompenseerimiseks mingilgi kujul. Kähriku korjamine loodusest ära annab kindlasti kordades rohkem tagasi, kui paljud arvutis joonistatud graafikud. Ka huntide tervisele.

Kui Eestis olekski 50 tervet hunti, kes elavad hundielu soodes, rabades ja kaitsealadel, vahel harva näitaksid metsasihtidel- oleks see kehvem variant, kui 150-200 pooltõbist, näljast, pahurat, jultunud ning pidevalt külade vahel kakerdavat hallvatimeest, kellele nagunii igal võimalusel..... Mõttekoht.

"Soome, Soome- perkele see Soome...."- kõvad mehed, kui nii suurel territooriumil suudavad viimase kui ühe kokku lugeda Saaks meil ligilähedasegi arvukuse paika, võiks elu ka kohe kordades ilusam olla- ei peaks ajakirjandusest udu kuulama ning metsas sikku mängima

Tundub selline keskpärane lugu olevat... esimese hooga oleks kohe antud kirjelduse järgi vanapaganat pakkunud- tollel pidid ka silmad pimedas punaselt hiilgama ja mitte midagi peale lahtise tule kartvat

Aga kui tõsiseks minna, siis ilmselt igale suvalisele pundile, kus rohkemat kui ühte hunti märgatakse pole mõtet "Lõõla" karja nime omistada. Meie lõunapiiri kaugemast punktist kuni Laupa keskuseni annab kaart napilt alla 8 km. See on hundile pm. pool tundi ja natuke peale ühe soojaga visata. Mingi selline sats on pidevalt liikunud suunas põhjast lõunasse ning vastupidi...Metsaraie tulemusena vahetult mööda piiri ehk hoiavadki alla kaugemale.. Homme oli plaan kaema minna. Soovituseks- kui ikka üldse asu ei anna ja ebaloomulikult käituvad, peaks esimene abinõu olema kohalik jahindusklubi. Tänane päev Raplamaal andis tõdemaks tõsiasja, kus vastava vajaduse tekkimisel on täiesti võimalik eriluba saada.

Ehk spetsialistid ümber Türi oskavad rohkem kosta. Karja võiks näiteks "kuradipoegadeks" kutsuma hakata... nt...?

Katsuks siis seda rege edasi vedada...5 tk- 2 suurt 2 väiksemat ja üks vahepealne liiguvad Kärust piki raudtee äärt Türi poole st. lõunasse. Suure tõenäosusega keeravad lõpuks kagu-idasuunda, sest reeglina nad üle Viljandi mnt. pole läinud. Sama punt mis eile saabus..oli siis üks niipalju eraldi või kes nende asju ka täpselt teab. Lugu tavaline: üle lageda põllu, majadest 100m, roniti killustiku hunniku otsa- vaadati kaugele v tehti pilti...Edu, kellele info oluline on!

Ats kirjutas:
nn. legendaarse "Lõõla" karja pärast ei pea Sa enam muretsema, eilse seisuga jäi sellest arvatavalt 1 kutsikas järgi. Rohkem lihtsalt polnud lube. Kui jahil olid, siis võisid ise näha/veenduda.

Kahjuks ei olnud sedakorda au osaleda, aga nagu asjaosaliste ja targemate käest kuulda sai- pidi see juba kolmas "Lõõla" kari vähemalt olema ... Ole sa siis tark või katsu õige asja eest muretseda

Täna öösel saabusid järjekordsed "lõõlalised" Piiumetsa poolt otse läände ja tervelt neli tükki korraga. Kontrollisin pimedas üle, päeval jäi kahtlus ühe jälje suhtes..aga ei. Rohkem polnud.

Teil miski tehas seal idapool v..??

Teinekord on päris kainestav ämbritäis külma vett keset talve korraga kaela saada. Et nagu Porthos mõned sajad aastad tagasi armastas öelda:" Ma võitlen sellepärast, et võitlen!"... Samas lootsin jänese pildi eest rohkem pähe saada, aga tuli sedakorda pettuda...

Alustaks lõpust. Honkomees- on olemas 7 km lipuringi kohe töösse, kui vaja. Asukoht Toosikannu puhkekeskus. Oleme kasutanud neid igal hundijahil tutvuse alusel ja toimivad hästi. Jagan täielikult Sinu väljatoodud seisukohti huntide arvukuse ja käitumise anomaalia kohta. Vähemalt mees teab, mida julgeb väita...

Aadu Kadakas. Just. Ei ole tahtnud apelleerida väga siiani tõsiasjale, kus huntide söödabaas on nagu täiesti olemas ( ja vaene loom pole näljas) kitse ning põdra näol, kuid ikkagi ronitakse küla vahele miskit tsirkust tegema. Hundi koht on metsas. Elagu seal ja keegi ei torgi neid. Kui kellegil on tekkinud väärarusaam, et foorumi kasutaja "greencoblin" koos oma kaaaskonnaga katsub Eestimaa pinnal võsavillemite asurkonna välja juurida, siis päris nii see ka pole. Juba puht füüsiliselt, nagu Honkomees välja tõi, viidates nõuka aja standaditele, ei ole see toiminud ja ei saa ka ilmselt kunagi toimima..ja ausalt öelda pole tahtmist samuti.

H:Owl- ei viitsi mina igat kirjarida tsiteerima või ümber argumenteerima hakata. Kui riigi poliitika metsade raiumise koha pealt on viinud olukorrani, kus võsavillimite elutingimused on sedavõrd halvenenud, et nad mujale kui viimaste talude õue enam elama ei mahu ja ainukeseks kõhutäiteks saavad olema sealsed ketikoerad, siis ilmselt on ikkagi korralduspoliitikaga väga mööda lastud.. Ausõna, olen isiklikult selle aastanumbri jooksul saaginud juppideks ainult ühe haava, mis oli risti üle metsatee..Ühe jäljerea eest hundiluba? 60% klubidest ei pidavat esitama seireandmeid. Usun. Meie õnneks v kahjuks sinna ei kuulu- oleme esitanud aastaid kõik sead, kitsed, karud ja põdrad..huntidest rääkimata. Suve lõpust saatnud kaarte fikseeritud aset leidnud kontaktidest... karjajälgedest, murdmistest, kadunud koertest..ja keegi suvatseb seda võrdsustada suvaliseks jäljereaks..natukene ülekohtune v ei tundu nii..?? Kui 6 hunti saavad viis päeva rahu ja kuuendal tina- loodan, et see muutis nende elu niivõrd, et said õnnetundega vähemalt taevasse..kuigi statistikasse see kuidagi ei kajastu.

Eesmärk?? Lõpetaks selle pakazuuha ära ja räägiks asjadest nagu nad tegelikult on. Illusioonid jätaks välja, kuigi seda vist kannataks teha saunas ja õlleklaasi taga, eemal arvutitest, telefonidest ja internetist...siis saaks reaalsusele ka grammikese lähemale..

Mõistlikku meelt! Kuna jahipidamine on ainult käskude ja keeldude maailmaks kujunenud, siis homse päeva veedan ma vabatahtlikult Pärnu lahel

Jap..ja hullemaks läheb.

Nädal tagasi helises õhtul telefon, kus uuriti ääri-veeri huntide ja jahi kohta. Küsijaks oli ühe tuttava tütar, kelle isakodu asub vanas metsavahi talus soode ja rabade keskel. Vastasin suht mokaotsast, et mis siin ikka rääkida- saime esimese lumega neli tk kätte ning sellega meie ka panus antud üritusse sel aastal piirdub.... Mismõttes nagu??? Ema astus toast õue tel levi otsima (ja on selliseid kohtasid Eestis), koer lõugas kui pöörane keti otsas- kuuseheki alt jõllitas vastu suur hunt. Kriiskamise tulemusena tõmmati lõpuks küür selga, vahiti üle õla ning suht vastumeelselt lasti kerges sörgis ülejala.. Vanaema pidi üle öö aisakellaga ümber maja jooksma...

Olen põgusalt sirvinud ajakirjandusest läbi käinud murdmislugude kommentaare. Enamus on a la stiilis "vaene hunt, kõht on loomakesel tühi, mets raiutakse maha elada pole kusagil, jahimees on paha, koerad ronivad ise metsa ja on süüdi" - ühesõnaga kõik kes on korra koolis käinud ja pildi pealt kunagi jänest näinud peavad endid metshaldjateks. Panevad FB-s paar laiki ja päev jälle korras. Krt nii lihtne see elu ka ei ole.

6-e pealise hundikarja jälgi lugesime viiel korral kahe nädala jooksul enda jahimaadel. Tulid nagu tavaliselt heaks traditsiooniks saanud alevikule 600- 700m kaugusele. Ühel hommikul kell pool kümme lasid rõõmsa näoga autol eest läbi, silkasid rapsipõldu ning sealt edasi metsa. Meie asjaks jäi fakti konstanteerida. Kogu selle hundipoliitika ajuvabam lõpp tippnes tõigaga, kus kirjeldatud seltskond pani tuima näoga keset küla kahekordse kivimaja seinast 15 m kauguselt meie maadelt ajama põhja poole- sinna kuhu küttimiskeelu karvane käsi enam ei ulatanud ja lõpuks kolm selli Kaiu mehed õnneks võtsid....Kus kuradi kohas selles asjas mingisugunegi loogika nende käskude ja keeldude vallas on??? Kari oli viis päeva jahitav, meie jalutasime niisama ümber ja ca 10 km max eemal anti ikka tina ja õnneks mitte vähe. Täpselt samad loomad ja sama maakond ka. Keda me siis kaitseme? Või jahime? Või mida üleüldse??

Nädal aega töllab üks suure jäljega vennike ühest valla otsast teise, veab paremat esikäppa järel (lumel jookseb konkreetselt triip)- kõige potentsiaalsem kanditaat koeri õuest murdma. Eks me siis vahime jälgi edasi ja jääme järgmist kirjatükki kohalikust lehest ootama...

Igasuguste asjameeste põhiargument hetkel huntide puudumise kohta on koduloomade (see vist koeri suurt ei puuduta tuleb tõdeda) murdmiste vähenemine võrreldes eelmise aastaga. Loomulikult- siiani olid metsad surnud ja tõbiseid sigu täis- mugi kui Rootsi lauas palju sisse läheb. Reaalsus on kätte jõudmas, lambakasvatajad, kes kevadel laudaväravad lahti teevad alles hakkavad oma laksu saama.. Ja kui keegi proovib mulle väita, et mis kirjutad siin foorumis oma monoloogi- anna ulukiseire osakonnale v misiganes ministeeriumile oma andmed, siis kasu on sellest samapalju kui kahest eurist Mersu allahindluselt. Korduvalt järgi proovitud.

Tänud GC- vähemalt läheb teema "Ise küsin, ise vastan" üle rubriiki "Kahekõne"... jne , aga eelpool läbi käinud hunnik jälgi vist ei jõudnud ikka Kaiu välja. Vb keeras teie poole- ühikute arv igatahes klapiks, kuigi neid kooslusi tekib praegu sellised ja imelikke iga nurga pealt..

A üldharivalt- saime ka oma "Jõulukingituse" kätte. Nimelt, saabus lisalimiit Raplamaale ja üllatus-üllatus tervelt 6 tk. Poleks lootnudki, kuna kuluaarides räägiti ainult neljast. Super!!!! Esialgu. Süvenedes käskkirja saabus masendus. Nimelt meid nelja hundi küttimise eest karistati nulliga . Uskumatu krt- nv, lugesime jälle ca 15 erinevat jälge kokku.

Isegi Kanal 2 seriaalis "Siberi võmmi" vennad just teadsid, et hunte on liiga palju ja samapalju kui sigu......

Paistab, et "Lõõla" kari on vahepeal tublisti täiendust saanud ja natukene sugeda ka...
Teab keegi lähemalt, kas need loetud 12 tk, millest üks maha jäi hommikuste üle-vabariigiliste andmete põhjal saadi piirdesse või satuti kuidagi juhuslikult peale?

raba kirjutas:tea kas siinkohal ei saa umbusaldust avaldada ja mõni mees välja vahetada

ühele vennale ja co-le avaldati umbusaldust kõrgemal tasemel eelmisel nädalal- tüüp istus paar päeva tagasi suht hapu näoga viimasel istungil... kardinaalseid muutusi toodab ilmselt revolutsioon või midagi säärast...

Eh..nüüd jõudiski kätte vist see koht kuhu ma oma esimese kirjatükiga välja tahtsin jõuda
Mõlemal eelkõnelejal on tuline õigus: H:Owl-il ses suhtes, et kuidas asi võiks ning peaks olema ja GC täpselt nii, kuidas antud olukord tänaseks kujunenud on...

Enda õigustuseks pean tõdema tõsiasja, kus ülalpool mainitud juhtumid, seigad ja numbrid on edastatud vastavatele institutsioonidele koos nõuetekohase tõestusmaterjalidega- kaardid koos noolte, rõngaste, ristkülikute, x-ide ja y-tega jne. Kasu on sellest samapalju nagu kahest eurist Mersu allahindlusel. Oleme enda maadel niipalju kui võimalik välistanud kõik igasugused "naabriantsu" hulkuvad penid kujunemaks läbi seitsme "tedjamaehe" olematuteks soekarjadeks. Samuti kuulame ja suhtleme naabritega vältimaks ühe ja sama pundi mitmeks kujunemist...
See on aastatepikkuse koostöö tulemus vähemalt siin: nelja hundi küttimisel osalesid viie erineva jahiseltsi jahimehed, kusjuures etteteatamisaeg oli max 2 tundi.

Iga kiri, mis ülevalt klubidele käskude ja keeldudega alla tuleb lõpeb reeglina lausega: "...ja kui te ei suuda teha seda või teete seda rohkem, rakendatakse rahatrahvi või jahimaade ära võtmist!!!" Esitad andmeid, katsud struktuuri jälgida niipalju kui võimalik, proovid igast otsast mõista anda, mis nagu reaalne asjade seis on.... Näited elust piisavalt- ühena kiirelt Harjumaa meeste soov küttida paar karu lisaks, aga ikka peaga vastu seina.

Suund oli meilt üles põhja, suure tõenäosusega võisid vabalt Kaiu välja põrutada. Olekski huvitav jälgida, kas siinkandis samasuur kooslus lähiajal näole annab. Sinna jäi kaheksast kolm maha...

Pidu saab enne läbi, kui meie oma teadmishimu rahuldatud- lubab ju poolest nädalast ainult plussi ja sedagi vähemalt viis kraadi.

Ega ma eriti miskile pädevusele siin ei pretendeerigi, sest puudub igasugune akadeemiline kraad hunditeaduste vallas... , püüan pigem rõhuda sellele, mis igapäevaselt metsast vastu vaatab.

"Lõõla" karja nimetust, kui sellist kuulsin esimest korda oktoobri teisel nädalal. Põdrajahi käigus tulid tuima näoga kahe viimase mehe vahelt kütiliini selja tagant ajusse sisse 3-4 hunti (neid nähti konkreetselt) , vahtisid otsa, tegid tiiiru ja keevitasid tuldud teed tagasi. Minu meelehärmiks proovisid sellesse esivanemate gruppi sisse sulanduda 2 meie klubi noort laikat. Esimese hooga ei saanud arugi mis vägi neid liini taha sellise hooga minema ajas..ei häält ega midagi, põtru ka antud külje peal kindlasti ei olnud....Hiljem siis selgus miks- täpselt seda teed, midapidi vatid minema jooksid..ca 500- 600m. Tõmbas ikka jahedaks kll, hirmuga jälgisin gps-i ekraani, et millal seisma jääb.. Õnneks lõppes sedapuhku kõik hästi.
Järgmisel päeval teatasin "ametivõimudele" juhtunud seigast ning tookord valgustati mind teadmatut kõnealuse müstilise nimega...

Teine kord ei lasknud pikalt oodata- läinud reede õhtul helisest telefon tundmatu numbriga. Selgus, et härrasmees ise oluliselt tuntum. Küsis viisakalt jahi kohta ja uuris, kas tapsime pool "Lõõla" karja maha. Arutasime mõne minuti maailma asju ja jõudsime järeldusele, et kindlasti polnud see kindlasti see.

Tõestus saabus minu jaoks just eile õhtul- nende pundile on iseloomulik pikki vahemaid katta ainult üle lagedate väljade. See on siinkandis tea mitmes kord juba. Mul tel. pilte hunnikus, kus käpajälgede laine ühest põllu otsast teise liigub. Alati on neid 6-8 olnud, mitte vähem ja rohkem ka suurt täheldanud pole...

Kuipalju on ikkagi palju...? Olen sedasamaust foorumit aastaid lugenud: ulukid, koerad, GPS-id, relvad, pildid- igast teemast targemaks saanud või kui mitte, siis vähemalt naerda saanud , teinekord ka ööune rikutud saanud , kakelungidele kaasa elanud - ühesõnaga harinud ennast siiani igas vallas, niiet viimane aeg midagi kirjutama ka hakata....

Raplamaa hundilimiit (esimene osa 8tk) sai tänase päevaga realiseeritud. Ise aitasime sellele innukalt kaasa oma neljapäevase nelja kütitud võsavillemiga ehk poole normiga maakonnas. Tükk ise oli 6x2 kvartalit, terve lipuring sai naabrimeestega Pärnumaalt ümber veetud, ca 30 agarat venda kiiresti kokku ja nii ta läks...- oli tõsiselt kõva päev ja au meestele, kes raatsisid ja suutsid keset töönädalat kokku tulla. Kuid see polegi nii oluline siinkohal. Nimelt järgmise päeva varahommikul minnes kontrollima viiendat tegelast, kes viimases hädas ja viimasena läbi lippude pani ning 2 laksu kartetše järele sai, leidsin samast piirkonnast paari kilomeetri raadiuses veel kolm jäljerida + eraldi tunduvalt eemal oleva üksiku jälje. Kontrollitav seltsimees lasi hooga edasi, kas rõõmsalt ka, julgen sedapuhku vähe kahelda , aga minema ta sai siiski ja see oli siis viies samas alas. Need, kes eelmisel õhtul maha jäid, samuti ehk jälgi juurde ei teinud enam..vast. Päeva jooksul laekus info teisest jahimaa otsast veel kolme jäljerea kohta.
Laupäeval oli kokku erinevaid silkamisi siin- seal 4-5 tk ja täna õhtul üllatus üllatus kimas üle lagedate põldude alevist mõne kilomeetri kauguselt 7-8 ne kooslus, mis võis legendaarsesse seisusesse kuuluv nn. "Lõõla" kari olla...peale selle traditsioonilisi 2-3 seid punte ka lisaks. Pärnumaa mehed lugesid eelmise nädalavahetusega 15+5+3 jne..Neid tembeldati lollideks- ei tunne jälgi ja ei oska lugeda. Tegelikult ma isiklikult samamoodi- nagu midagi muud polekski

Põhimõtteliselt jõlgub Vändra-Türi-Käru -Kehtna vahel samapalju hunte, kui neid Eestis küttida on lubatud ja krt miskipärast samal ajal ja erinevates kohtades..ei saa olla 5 venda, kes saba seljas Rakverest Pärnuni lasevad... ja limiit on täidetud? Oli meil šaakal esialgse teadusuuringu põhjal puurist välja pääsenud ja imehästi üle vabariigi helikiirusel kohanenud, sigade katku leviku kohta täit selgust ei saa ilmaski tulema- loeme ja kaalume parem viljateri parem võsa all jne. Huntide ründed koduloomadele on vähenenud ei tea mis %- loomulikult! Siiani olid metsad tõbiseid ja surnud sigu täis. Põdrajahi alguses lasime 10 lehma järjest- kõik ilma vasikatetaja need ei olnud kaugeltki mullikad....

Mis selle kirjatüki point on, kui üldse..??? Vast see, et kohe-kohe läheb midagi jälle väga valesti, limiteerime ja piirame, vaatame exceli tabelit, veame pliiatsiga jutte ja kui pahandus majas näitame näpuga jahimeeste poole...