Jääger-online jahindus foorum

To:ceemic
Kui vähegi võimalik pane järgmine kord pildistades mingi mõõteasi pildistatava objekti juurde. Muidu on nagu Hobi Halli katalogis (pildilt näib suur ja vägev, kui kätte saad, siis tuleb välja, et väiksem kingakarbist). Sobivad nii tikutops, kui ka muud laialt tuntud igapäeva asjad.

Sain just eile sellise dokumendi omanikuks. Olles aus, siis ei tea isegi kuidas on asja õige nimi. "Liigiluba" oli termin mida kasutas Tartu Lubade osakonna näitsik, Relvaseadusest leidsin - "...isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba...". Mingit täpsemat terminit ei osanud otsida ja seega jään liigiloa juurde.
Kui ma õieti aru sain, siis olen vähemalt Tartus üks esimesi, kes selle endale sai. Saamine võtis aega ~ üks kuu. Väidetavalt peaks asijaajamine nüüd järgmistele taotlejatele kiiremini minema.
Eelnevalt oli mul olemas relvaluba vintrelvale ja võtsin siis liigiloa sileraudsele. Minu erisuseks on see, et olen tegevteenistuses.
Esimene kogemus oli riigilõivu maksmisega. Algselt küsiti 200-EEK-i, kuid lõpuks tuli välja, et tegu on relvaloa vahetamisega ja piirduti 50- EEK riigilõivuga.
Paberitest oli vaja: oma vana relvaluba, avaldus (mille sai kirjutada kohapeal dikteerimise järgi), riigilõivu maksmise kinnitus ja omaltpoolt viisin ka tegevteenistuses olemist kinnitava dokumendi.
Kättesaamisel andsin oma vana relvaloa poltseisse ja sain uue asemele. Sellel on siis üks märge minu vindi kohta ja teine märge "tulirelv- sileraudne püss". Kahjuks ei kaasnenud sellega relvaloa kehtivuse pikenemist.
Lisainfoks küsisin moona ostmise kohta. Poest saab liigiloaga osta moona ainult juhul, kui on olemas relva üleandmis-vastuvõtmis akt millel on kaliiber märgitud. Siis võib omada kas või max kogust moona.
Küsimused mis mul tekkisid hiljem. Kas mul peaks olema kodus relvakapp (sest kui ma laenan relva saab mul neid olema kaks)? Ja teine küsimus mis puudutab eelkõige tsiviliste. Relvaseaduse §35 l 5 näab ette "Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile ...". Kas tsivilist peaks selle saamiseks tegema katsed või mitte?
Loodan, et antud info aitab järgmiseid liigiloa taotlejaid ja äkki leiab keegi vastused ka minu küsimustele.

P.S. Tänud Lubadetalituse näitsikutele, kes olid väga abivalmid.

Mida te kallid inimesed neid rebaseid põldude vahelt otsite . Eelmise nädalga nägin Tartu linnas 2 rebast ja ühte jänest. Kas nad just kõik ka sissekirjutust omasid, ei tea, kuid tundsid ennast päris vabalt. Jooksid nad siis Viljandi ringtee ja EPA tornühika juures.

Eelmise nädala keskel oli esimene loom platsis 18.30. Teine elukas ilmus ~19.00 ajal. Seega, kohal olla mitte hiljem kui 18.00.
Ülimalt positiivne on sääskede puudumine, kui lisaks sellele veel soojad riided ja istumisalus olemas, siis pole isegi looma vaja lasta. Niisamagi hea väljas olla .

Samast asjast veidi teise nurga alt. Mul mitu sõpra, kes jahist huvitatud. Selleks, et teada saada, mida see ka endast kujutab sooviksid tulla jahile kaasa. Mõned on käinudki ja leidnud, et soovivad käia kursused läbi ja hakata jahil käima.

Nüüd probleem ise.
Kuna kaitsevägi pillutab oma teenistujaid ~3-5 aasa järel uude teenistuskohta, siis on raske leida jahiseltse kuhu inimene saaks ajutiselt ühineda. Seega just selline sisene jahiturism oleks ülimalt teretulnud.
Ise olen jahiseltsis mis asub 40km eemal ja kui töö ja pere kõrvalt aega jääb saan kuus 3-4 korda jahil käia. Läbi häda pean ka ühte söödakohta ning soolakut. Kui mind peaks ümer paigutatama ja distantsid suurenema, siis kaoks jahil käimise võimalus sootuks .
Seega pooldan igati sisemist jahiturismi väikeulukist alates.

Olen 2 aastat üritanud ühineda mõne Tartu lähedase jahiseltsiga ja ei ole õnnestunud.

Kõigile neile kes EELDAVAD ja JÄRELDAVAD soovin alustada EELDUSEST, et inimesed on head. (kes aru ei saanud, siis see oli kutse kaklemiseks ).

Vene snaipritel oli/on optikas mõõteskaala inimese mõõtmiseks. See kujutas endast horisontaalseid kriipse mille vahele pidi inimene ära mahtuma (erinevatel kauguste jaoks oli siis kriipsude vahe erinev). Aluseks oli inimese pikkus 170cm (või 175cm). Rahvastiku keskmine pikkus on nüüdseks juba tõusnud, rääkimata sellest, et tänaval võib kohata suure pikkuse vahega inimesi.
Iisraeli täpsusrelvadel on "Nimrod" optika millel on sarnase põhimõttega skaala, kuid siin on võetud aluseks inimese pikkus hargivahest kuni pealaeni (~100cm).
Et võrrelda kahe erineva mõõtmissüsteemi võimalikku viga tegin väikese antropoloogilise mõõtmise. Mõõtsin kahte meest kellest üks oli pikkusega 174cm ja teine oli üle 194cm. Hargivahest, kuni pealaeni oli esimese pikkus 97cm ja teise pikkus 99cm (lisaks sellele mõõtsin ka ühte naist 164cm kelle keha pikkus tuli 94cm).
Seega tuleks mõõtmise viga rümba mõõtmisel väiksem kui terve keha mõõtmisel (koos jäsemetega).
Siit soovitus neile, kes tahaksid kohandada endale oma mõõtmisskaala. Mõõtke ainult keret. Jäsemetega koos mõõtes võib viga olla suurem.
Olen näinud ka jahioptikat, millel määrati kaugust kitse pea suuruse järgi. Kui hea selline mõõtmine võiks olla ei oska arvata.

Rääkides igasugustest jahti soodustavatest abivahenditest ja lugedes usinasti foorumit, jõudsin järgmise mõttekäiguni.

Kui meil lubataks jaht vibuga (nagu oleks samm tagasi), siis: hakatakse vaidlema, kas võib kasutada plokkvibu; sihiku suurendusläätse ( 2x/ +0,25 dptr. kuni 10x/+1,25 dptr. (ei tea mida need lühedid tähendavad)) ja spetsiaalseid nooleotsi.
Kui meil lubatakse jaht odadega (nagu oleks veel üks samm ürgsusele lähemal), siis algab vaidlus, kas oda võiks olla lühike või pikk; kas seda võiks visata ja kui võib, siis kas viskepulka võib kasutada.
Kui jahti lubatakse ainult kividega (nagu oleks juba palju samme looduslähedasem), oleks põlualune abivahend ling ja arutelu käiks kas kivi peaks olema ümmargune või kandiline.

JNE...

Seega, toetan Sarvikut

sõnastage esiteks eesmärk, seejärel valige vahendid

Muidugi ei taha kedagi kutsuda ülesse arutlusi/vaidlusi lõpetama, sest vaidlustes selgub tõde.

Enne kui küsimustiku publitseerite laske see mõnel küsimustike koostamise spetsialistil üle vaadata (kui just ise spetsjalistid ei ole). See mida küsida on jahimeeste rida aga kuidas küsida ja kuidas hiljem andmeid töödelda võiks olla spetsialisti poolne soovitus.
Kui juba läheb üleeestiliseks jahimeeste küsitluseks, siis ei ole vast mõtet küsida ainult ühte asja. Tuleks teha pisut suurem uurimus, kus rohkem kui üks valupunkt kajastatud.

Tänan Mosset matemaatika eest.
Vastus sellele oleks järgmine. Mõlemad maamõõtjad ei tegelenud maastikul matemaatikaga vaid võrdlesid oma mõõtmistehnikaid. S.t. nr1 teadis, et tema 60 paarissammu = 100m ja nr2 teadis, et tema 100 venitatud sammu = 100m. Tulemus oli 60 paarissammu=98,5m ja 100 venitatud sammu = 96m.

Aitäh, et keegi on viitsinud kaasa mõelda. Viin oma eelmisesse postitusse paranduse sisse.

Käisin just tiirus maad mõõtmas. Mõõtsmie kahekesi.
Lumekihi paksus ~10cm. Maa kergelt tõusev märkide suunas ~0,5m 300meetri peale.
Maamõõtja nr1. 188cm mõõtis normaalsammuga lugedes paarissamme. Maamõõtja nr2. 184cm mõõtis "venitatud" sammudega.
Maamõõtja nr1. tulemuseks oli 60 paarissammu ~98,5m peale. See teeb paarissammu pikkuseks 1,64 cm (üksiksamm 82cm). (viga oli -1,5m)
Maamõõtja nr2. tulemuseks oli 100 sammu ≈96 meetrit. See teeb sammu pikkuseks ~96 cm. (viga oli -4m)
Järeldus: normaalkõnniga mõõtmisel on viga väiksem.
Samas on mõlemal mõõtmisel 100m viga väike ja ei ole suurt vahet kumba meetodit kasutad.

Uuringud, mida viiakse läbi Kaitseväe maine kohata elanikkonnas, hõlmavad reeglina 1000 (+/-) 50 vastajat. Uuringuid viivad läbi erafirmad. Erinevus foorumi küsilusest on see, et üritatakse saavutada läbilõige rahvastiku demograafilisest paiknemisest (s.o. porportsionaalselt maal ja linnas elavaid).
Nii, et läbi erinevate statistka andmetöötluste muutub ~1000 inimese arvamus 1 344 684 (just nii palju oli Eestis alaliselt elavaid inimesi Statistikaameti andmetel 2006 a) inimese arvamuseks.

Antud näide on siin eelkõige selleks, et illustreerida ümardamise võlu. Kui jutt on juba arvamusprotsentides, siis olgu nad parem ilusad ümarad kui kolme komakohaga.

Venitatud samm tuleb endale sisse harjutada, samas normaalsammu puhul pead lihtsalt teadma selle pikkust.
Vahe tuleb sisse kui on vaja mõõta pikemaid distantse. Proovige oma venitatud sammuga käia 500 meetrit.
Ise olen pidanud seda teadmist rakendama öises metsas orjenteerudes. Kui tean, kaardi järgi, et mingis suunas 300m kaugusel on orientiir (kraav/siht/järv/küla) siis hakkan selles suunas minema, kui minu loetud ~300m pärast orientiiri leitud ei ole tähendab, et olen eksinud.
Siiani olen ka vajaliku laskmise distantsi nii välja mõõtnud.

P.S. Kõik meetodi, mis annavad rahuldava tulemuse on head.

Aga oled sa kindel, et su samm on täpselt 1 meeter pikk
Kui su samm ei ole täpselt 1 meeter, vaid näiteks 0,96551724 meetrit,........

Neile kes sooviksid oma sammupikkust arvutada lisan väikese konspekti.

Selline mõõteühik nagu samm on hea seni kuni ei tule võrrelda 170cm ja 200cm pikkuste meeste samme (siin on paslik meenutada nõukogude aja multikat “38 papagoid”, kus boamao pikkuseks saadi 2,5 elevanti või 5 ahvi või 38 papagoid). Seega on hea kui kõik suudaksid ennast väljendada meetermõõdustikus (vähemalt nendes riikides kus meeter maksab).

Tutvustaksin siis NSVL sõjaväetopo õpiku kirjutisi neile kellel asja vastu huvi.
Peamised kaks meetodit on: oma sammupikkuse välja arvutamine matemaatiliselt ja sammupikkuse teada saamine selle võrdlemisega maastikul.
Neile, kes arvutada armastava siis valem. D = (P : 4) + 0.37 kus D-sammu pikkus meetrites ja P- inimese kasv meetrites. Näide: minu pikkus on 1,88m. D = (1,88 : 4) + 0,37 = 0,47 + 0,37 = 0,84m. Seega on minu ühe sammu pikkus 84cm. See meetod on hea teoreetiliselt, sest rahuliku kõnniga kabinetis on minu sammu pikkus ~50cm ja kiire kõnniga (koridoris) oli sammupikkus ~70cm. Maastikul mõõtes sain ligikaudu sarnase pikkuse kui matemaatika andis.

Teist meetodit on peetud täpsemaks (praktilisemaks). Maastikul mõõdad distantsi 200-300m (tasane maastik ja sirge lõik) ja siis lihtsalt käid selle maa oma normaalkõnnil läbi ja loed sammud. Soovitan teha seda mitu korda, et vältida vigu (alateadlikku sammu venitamist). Antud meetodi veaks loetakse 2-5% mõõdetavast distantsist.
Soovituslik on lugeda sammupaare. S.t. loed iga sammu mida teed vasaku või parema jalaga. Lisaks on soovituslik lugeda 100 sammupaari kaupa (iga 100 sammupaari peale näiteks surud ühe sõrme rusikasse või märgid selle kuidagi ära). Ise olen praktikas kasutanud teadmist, et 100m on minu 60 sammupaari ja 10m ≈ 6 sammupaari. Viga 100m juures on jäänud ~5 meetri juurde ja on reeglina olnud vähenev ehk, siis mõned meetrid alla 100m.
Lisateadmiseks veel, et allamäge samm pikem on ja ülesmäge lühem. Samuti mõjutab sammupikkust ka vanuse (kaalu) lisandumine.

Neile, kes armastavad ümardada, siis sammupaar on 1,5 – 1,6m.

Ei ole küll viisakas endast näitena tuua aga endal on kantsel ehitatud ühe proua maale. Selleks, et sinna saada tuleb minna üle põllu 200m (kohaliku ühistu omand) ja siis läbi ühe eraomandis oleva metsatuka 50m ja alles siis olen selle proua maatükil kelle maale oma kantsli ehitasin. Kokkulepe on mul sellega inimesega kelle maale ehitasin.
Küsimus suurele ringile. Kas pean oma käimist kooskõlastama kõigi teiste maaomanikega, kelle maalt ma läbi sõidan (sõitmiseks kasutan ainult vanu radasi ja olemasolevaid metsasihte)?
Kuna hetkel ei ole metsaomaniku poolt pandud ei silti ega tõkkepuud siis lähtun Igaühe õigusest ja sõidan ilma eelneva kokkuleppeta.
Mingil juhul ei soovi ma õigustada vandalismi teiste inimeste vara kallal. On see siis mets, põld või tee.

Üle-eelmine aasta kanuuga matkates otsisin kohta kus matka lõpetada. Jõudsime ühe vana talukohani kus silt "eramaa" ja tlf nr selle juures. Rõõm oli suur, et nüüd helistan ja mulle öeldakse kus ma olen (saab masina järgi kutsuda).
Kui ma olin helistanud ja tutvustanud, mis põhjusel helistan, siis ainuke vastus mis ma sain oli "te peate sealt kohe lahkuma". Mingit juhatust kuidas lähima tsivilisatsioonini jõuda omanik ei andnud. Isegi kui rõhutasin, et just selleks helistangi, et sealt minema saada ei saanud ma omanikult mingit abistavat infot.
See eelnev oli enda väljaelamiseks. Teemast rääkides, siis tlf nr on igatahes kasulik. Ei usu, et ainult läbisõitmiseks keegi luba küsima hakkab. Küll aga oleks hea kui omaniku poolt saaks antud võimalus kontakti otsimiseks. Plaanin ka oma(-ehitatud) pukile ja söödakohale oma tlf numbri kirjutada, siis on vähemalt võimalus antud (kellel iganes ja mis iganes põhjusel) kontakteerumiseks.