Kallekke kirjutas:kuuldavasti on Normale hülsse teinud ka Soomlased.
viimase aja Norma hülsid on nii terast täis tuubitud et pilluvad kaelast kilde ja isegi lõhenevad.
Möödund suvel müüdud Norma padrunite hülsse polnud võimalik enam mõõtu suruda-hülsi materjal nii kale et võttis kalibreerimise järel jälle vana kuju ja ei mahtunud püssi.
parim hülss on Lapua!
P.S. Soomes sama probleem Normaga.
No just see Norma hülsside terase täistoppimise jutt ajaski mul kõrvad pikaks
No mis asi? võttis sama kuju!? Kas kaela sisemõõt venis tagasi või?
Võib olla
. (kuna 7 rem magn Lee holkidega olid kellelgi juba jamad, et kuul jääb liiga lobedalt, siis ka mina mursetsesin kohe Hornady holki ja seni läheb, pole veel ühtegi ära tulnud).
Ja see jutt Kaupo nüüd , et :...
Mina soovitaks "toota" endale piisav varu, näiteks ühe püssi kohta 200
(Norma) hülssi "ette"! Kõige odavam on seda teha jahikaaslastelt ärakorjatavate hülssidega pärast laskekatset (nagunii viskavad minema)..
...püsib paika ainult
tasuvuse , kui sellegi, koha pealt (ja üldiselt nad sobivadki).
Ei julgegi nagu spetsiifilisemaid väljendeid kasutada (äkki Puukoi ei saagi naeru pidama), aga ilma nendeta asja olemust ei oskakski lahti seletada.
Ja pealiskaudset möga kah ei taha ajada nagu.
Kaupo, pane tähele siis Kuldi poolt juba öeldut.
tsiteerin:
Tavaliselt pole samast püssist lastud kestade sobivusega samale püssile mingit probleemi (peale kalibreerimist) Olen proovinud neid mitte sobivaid kesti lühemaks trimmida,aga see ei aita ,järelikult on tegu ikkagi jämeduse sobimatusega!
Ja mitte ainult jämeduse! Talla ja kaela vahelist osa ju trimmida ei saa.
Kui ma ikka need kõrval-laskja veninud pesaga teab missuguse püssi hülsid (ja kui need veel nö eelnevalt kogu ulatuses maha karastada- mõistad !?
MAHA KARASTADA ! ) oma uude püssi topin, siis võib üks paras soust välja küll tulla. Sa ei löö päkaga kah seda lukku kinni!
Ma ei julgegi siin kõssatadagi mingitest toletantsidest ega istudest, sest Arles kohkus korralekutsuvalt juba vist, kui hülsipõhja 0,5 mm- ga ja kesta kuumutusjälge sm-tes kirjeldasin!
Ükskõik, milline tootmine (veelgi enam eri tehaste püssirauadade ja padrunitootjate erinevad vooluliinid) omab rohkem kui paari liini ja neil omakorda on erineva kulumisastmega matriitsid ja muud instrumendid (ka nendel oma lubatud kulumispiir), siis ega nalja pärast kasutata mitme täpsusastmega kontrollmatriitsi toodangu kvaliteedi kontrolliks.
Ka samal päeval tehasest tulnud püssi padrunipesad
on erinevad, mis sest et kehtestatud tolerantside piires.
Vool-tootmisliinilt tuleb
Kõike Ja seda isegi "mitteVenemaal"
!
Kaasaegsed elektroonilised kontrollandurid saavad praagile ruttu pidurid peale. Aga enne seda toodetule?
Ainult venelaste automaadid ja moon oma lobedusega ja tõrkumatusega kogu maamuna üllatanud. Pane või mudast võetud kartulile säraküünal taha ja põruta
Aga mõnede teiste toodang?
Ja tore kõik ainult tehase moona ja enam-vähem uutemate püsside puhul!
Aga meie püüame ju probleemi selgitada korduvkasutuses olnud hülssidega, mis polnud õigesti töödeldud! (mokk kinni CZ kvaliteedi koha pealt).
Justkui peale hülsikaela too hülss mujalt ei deformeeruks
Kui tegu on kadeeritud terashülsiga on lugu jällegi kardinaalselt teine.
Kallekkesele veel niipalju, et sommide hülssidel võib tsinki, mitte terast olla koostises ehk teistmoodi kui Norma oma tootel.
Sorry, kui liiga pikalt läks.
Lumi tuli nagu maha ja annan seega 3 päeva rahu
Kokkaja BH.
Kaal kõigest ainult esimene näitaja, et toru terveks ja püksitagumik mullast puhtaks jääks.
), siis sellised kestad veniksid paugu järel maksimaalse pesamõõduni välja. Seda aga ei juhtu. Enamus (minul üle kolmveerandi) Norma kestasid ei vajagi peale paari laadimist trimmimist. Sakodest aga juba pooled.