Jääger-online jahindus foorum

Välek kirjutas:Rebaste jaoks on kaugpommitajat vaja. Põhjus lihtne- elan põllu ääres, mille tagumise serva on 800m ja selle taga mõned kilomeetrid metsa. 308 on ära proovitud.

Rebase suurusele asjale on 800 meetri pealt TUNDUVALT raskem pihta saada, kui 1-eurosendilisele 100 meetri pealt. Kaliiber on eelviimane asi mis sealjuures takistab.
Võta ja lase 12mm läbimõõduga täppe 100 meetri pealt olemasoleva tehnikaga. Kui kümnest kümnele pihta saad, siis on edasi mõtlemiseks ainet küllaga ja küsimused kaliibrist kadunud.
Lootus rebasele 800 m pealt pihta saada tekib siis, kui kõik kuuliaugud jäävad täielikult selle 12mm täpi sisse. Selle lootuse realiseerimiseks on vaja kordades rohkem tööd teha, kui täppide tabamiseks 100m pealt.

TRG kirjutas:Oehh....See,et koerad tõmbasid oli ju tingitud sellest,et sealõhn on ju igalpool(instinkt).Nägid sa millise laksuga nad minema tõmbasid.Pehme aiasiga (ma olen üsna kindel,et kaotajaks oleks jäänud see siga,kui koeri poleks maha võetud).Laika on PEATAV koer ja seda nad ka tegid, mina oleks ülirahul kui mul oleks kaks sellist tüüpi.Saaksin üksida jahti pidada nagu muiste.

Näis, kauaks sul neid koeri jätkub, kui lähed nagu muiste üksi koertega sigu jahtima ja enne laskmist koeri sea küljest maha ei saa...
Kui suskamise peal väljas ja üksi, siis ...

TRG kirjutas:Oehh....See,et koerad tõmbasid oli ju tingitud sellest,et sealõhn on ju igalpool(instinkt).Nägid sa millise laksuga nad minema tõmbasid.Pehme aiasiga (ma olen üsna kindel,et kaotajaks oleks jäänud see siga,kui koeri poleks maha võetud).Laika on PEATAV koer ja seda nad ka tegid, mina oleks ülirahul kui mul oleks kaks sellist tüüpi.Saaksin üksida jahti pidada nagu muiste.

Peatav küll aga mis tast niisama peatada. Võiks ju peremehele ka asjast teada anda? Ammu need GPSid moodi tulid.
Peatamisel ja peatamisel on vahe. Kui sedasi kõrvust/küljest kiskuda, siis suur siga rühib ikka vaikselt vaheaegadega edasi ja lõhub koera, väike on ära lõhutud selleks ajaks kui kohale jõuad. Hea koer paneb sea koha peal seisma või tiirutama minimaalse näksamisega.

jyri kirjutas:

valaskalakene kirjutas:Rebisid siga, häält ei teind praktiliselt üldse.
/quote]
Vot see on tõelise eksperdi kommentaar.Proffesionaalsust lausa kiirgab! Ainult meie,siin kaaskommijad, oleme lollid ja kuidagi ei saa aru, kuidas saab koer haukuda,kui ta suu sea kõrvaga või turjaga täidetud?Viletsad koerad ikka seal Ukrainas,vähe sellest, et ei haugu üldse, mis kõge tähtsam-sõna kah ei kuule !

Kuulasid siis sõna või?

Algul on suu kõrva ja turja täis, siis lastakse kintsul hea maitsta ja kui kõht täis ja aega saab, antakse peremehele haukumisega asjast teada? Või ei vaevuta seda siis ka tegema, tullakse rasvaste mokkadega koju/auto juurde?

TRG kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=wzLui0RG6kU&feature(nõrganärvilistele ei soovita)
Siin videos hästi näha,et laika(d) ikka ei lõpeta tööd nii lihtsalt.Keela palju tahad,ei mõju.Omanik ise on sealsamas,lõpuks võetaksegi koerad jõuga maha.Kõigele vaatamata said koerad 89. punkti ja 1.järgu(kui mu vene keele oskus alt ei vedanud )

Sellest videost midagi positiivset küll näha polnud (peale selle, et koerad iseenesest ju ilusad).
Rebisid siga, häält ei teind praktiliselt üldse.
Isegi seda pehmeks tambitud aiasiga ei saanud korralikult paigale.
Algus oli ikka täiesti traagiline - peremees, keel vesti peal, veetakse rihma otsas metsa...
Kuulekuse punktid anti ikka keel pikalt põses. Mille eest, seda küll näha ei olnud. Kas selle eest, et peremeest pikali metsa ei veetud?

tädimaali - need poole nelja ajal tehtud kaks postitust. Ma olen selle jutuga nõus.
Aga maale lähemale tulles - ütle palun, kas sinu arust on siis laikale ELEMENTAARSE kuulekuse (tuleb, reageerib keelule, püsib paigal peremehe juures ja käib kõrval) õpetamine ja selle nõudmine pigem kasulik/mõistlik (koostöö koeraga parem) või kahjulik (keerab koera tuksi vms.)?
Ja kui püsida selle elementaarse kuulekuse piirides, siis kas on suurt vahet eri koerte/tõugude vahel? Kui rääkida tööd tegevatest koertest.

tony - need 16 koera olid 5 erinevast "tõust", laikat ei olnud. Ma kuulaks hea meelega sinu arvamust ka nendes kahes tädimaalile esitatud küsimuses.

Feen kirjutas:Küsisin oma postituses, et kas valaskalakesel on olemas püstkõrv kes vastab tema poolt räägitud tingimustele ja teeb seda nii nagu ta siin räägib? On neid, kes istuvad õpikuga kusagil ja räägivad teistele kuidas asjad käivad, omal aga puudub igasugune kogemus praktikas, teistel on olemas kogemusi ka ning praktika on ellu viidud (kõik ei ole nii mustvalge kui paberil kirjas). Seega, on olemas (või on olnud) selline koer või mitte? Ma ei saa hetkel kuidagi neid postitusi lugeda tundeta, et kirjutajaks on 14 aastane tütarlaps, kes ei ole elus ühtegi koera kasvatanud ega koolitanud.

See ei ole ilus.
Kui sul on minu mölaga probleem, siis kritiseeri, lükka ümber, räägi oma versioon ASJAST. Hea meelega õpiks ka midagi.
Mis moodi minu sugu või vanus jutu SISU muudab?

Iga kord, kui keegi sedasi demagoogitsema hakkab, tuletab see mulle meelde autojuhti, kes peale seda kui ta mu peateel jalgrattaga sõitnud sugulase surnuks sõitis, hakkas rusikatega vastu rinda taguma, et tema on üle 40 aasta iga päev rooli kruttind. Ise oli kurt, pime, liikluseeskirjast ei teadnud ööd ega mütsi ja kodumajandi territooriumilt naljalt kaugemale sõita ei julgend, linna minekust rääkimata.

Aga OK, olen jah raamatuid lugenud. Koertest vast nii paarikümne tuuris. Pooled neist pask, kirjutatud eesmärgiga raamatut müüa. Eriti paistavad sellega silma ameeriklased. Need, kes asjast jagavad ei kipu väga kirjutama.
Kõvade koerameestega on elu kokku viinud. Ühel mu sõbral oli mingil ajal 16 koera töös. Nende käest olen palju õppinud.
Omal on kolm koera praegu. Kusjuures koerad on minu peamised tööriistad, mis leiva lauale panevad. Mitte hobi. Ma sõltun neist ikka päris tugevalt. Üks kuulab lihtsalt sõna. Kaks, selles kontekstis kus koera poolteist tundi ümber auto taga aetakse, tõesti "löövad trummi" ja "puhuvad pasunat" ka. Kõik koerad töötavad instinktidest, mitte ei esine oskustega.
Kunagi ammu on laika ka old.

Mis sellest siis muutus nüüd?

Ma ei ajanud ju mingit raketiteadust, kõik praktiliselt puhas "terve mõistus".
Isegi (tundub, et kohalik autoriteet) Jüri tunnistas lõpuks, et elementaarne kuulekus võiks igal koeral olla, sõltumata tõust ja funktsioonist.
Ühtegi näidet või loogilist põhjendust, et kuulekus koera instinktid per*e paneks ka keegi tuua ei suutnud. Ei saagi.
Tony - mida nutikam koer, seda rohkem kipub kasvades "nurki lõikama". Selles ei ole midagi erilist. Aga rohtu selle vastu on.

jyri kirjutas:

Feen kirjutas:

valaskalakene kirjutas:
Elementaarne kuulekus (minu jaoks) on:
1. lõpetab keelamise peale mistahes tegevuse
2. tuleb kutsumise peale. alati.
3. käib kõrval
4. seisab, istub või lamab - ühesõnaga püsib paigal vähemalt peremehe juures.

Nõus mainituga,kuid lisaks esimesse punkti .....tegevuse,mis ei ole seotud jahiga.Ehk kui juba võttis ja töötab looma,siis sorry,võib vabalt "kurdistuda".
Ja lisaks ka ühe punkti,mis mainitud varem-lubab endalt lõrinata ära võtta konti,saaki jne.
Need punktid on kirjanduses nimetatud "elementaarseks kasvatuseks",mida peavad täitma kõik koerad,sõltumata tõust ja otstarbest-diivanterjeritest teenistusakoerteni välja.

Nojah, ma poleks selle peale tulnud, et söömine/kondi närimine tegevus ei ole.

Kontroll toidu üle on teine asi, millega karjajuhi autoriteet paigas hoida.
Mida varem, seda parem (alates võõrutamisest) teed nii: paned söögikausi ette aga ei luba võtta (kasutad sama käsku, mis muidu keelamise jaoks), siis lubad. Järgmine kord lubad võtta, siis võtad söögi eest, natukese aja pärast annad tagasi, järgmine kord sobrad käega toidu sees, järgmine kord annad käest paremaid palasid. Siis kordad/varieerid neid asju niikaua kui sellesse täiesti rahulikult suhtutakse. Võib ka teha nagu sööksid koera kausist enne talle andmist. Lõpuks lased muidugi alati kõhu täis süüa. Kui ilmneb mingigi vastupanu, siis teed esimest asja. Kui koer vanemaks saab, siis aeg-ajalt kontrollid paremate paladega (kont) et kõik ikka toimib, kui ei toimi, teed esimest asja ja kordad teist, niikaua kui jälle toimib. Kui ise sööd koera nähes, siis kunagi ei anna koerale enne süüa.

Esimene asi on see kuidas koeraema kutsikat karistab tõsiste sigaduste eest - surub lahtisete lõugadega kaelast vastu maad.
Kutsika saab kätega selili või külili vastu maad suruda, nii et pea on külge pidi vastu maad ja õlad ka. Suuremale koerale tuleb ise peale heita nii, et õlad või terve keha jäävad enda alla ja kätega pea vastu maad. Hoiad nii kaua kuni mõni minut mingit vingerdamist - vastu punnimist ei ole.
Kutsikale/noorele koerale profülaktika mõttes mõned korrad igal juhul, edaspidi vastavalt vajadusele (tõsise allumatuse korral).

jyri kirjutas:Pole mingi müüt.Kaks näidet.Seesamune esimene laika oli kutsikana metsa kadunud suvilas,tuli mitme tunni pärast märg ja porine ja nuttev.Läksin jälle merele.Tulles võtsin koera jahile ja avastasin,et ta ei lähe minust üle 30m kaugemale ja kõik.Hakkasin asja uurima ja selgus,et proua kartis koera uuesti kaotada ja niipea kui see veits kaugemale tahtis minna,kutsus alati tagasi.Võttis palju aega,et koer hakkaks "normaalset" otsingut pidama.
Sama asi praeguse vana koera "lapsega"-sõber nii muretses oma kasvandiku üle,et samuti kutsus kutsikat pidevalt tagasi( naaber olevat oma koera kaotanud). 2 aastat koer üle 50m temast ei liikunud.Nüüd hakkab ka tema laiemalt otsima(Astroga ilusti näha).Minu arvamine on,et laika saab väga hästi ise aru,millal olla kuulekas ja millal "kurt".Kuulekas peab õldjuhul olema peremehe juures andmaks lõastada,midagist suust võtta vms.Tööd tehes(kui on õpetatud,et lehmi/lambaid pole vaja haukuda) on tema ise jahijuhataja ja siis ka ise otsustab,kas kuulda käsklust või mitte.Kuniks jaht(aju) lõpevad.
Kakuke-mis kuulekusest räägid,kui näed Astrol koera töötamas kuskil 1 km kaugusel ?Et "ära haugu põtra,mine siga otsima"?

Need näited ei ole kuidagi sellest, et kuulekus koera instinktid ära tapaks/tuksi paneks. Mis toimus oli see, et koerale ÕPETATI, et kaugele minna ei tohi. Õpetati valet asja, sellest endale aru andmata. Kui koer oleks kinni hoitud poleks jama tekkinud.

Selle "tule siia"-ga peab väga hoolega jälgima, et see ei kujuneks koera jaoks karistuseks, et see ei tähendaks alati lustimise lõppu.
Kui sa koera niisama liialt ei ninnu-nännuta, ja iga kord kui enda juurde kutsud hullult kiidad ja sügad, teed selle juurde tulemise meeldivaks. Võib mõelda lausa nii, et ma ei kutsu/käsi koera enda juurde, ma luban sul enda juurde tulla.
Teine asi - kui koer juurde kutsumisest aru saab ja rahulikus keskkonnas kuuletub, siis valid olukorda, kui koeral on midagi mõõdukalt põnevat käsil. Kutsud enda juurde (kui kahtled, kas tuleb hoia pikk nöör kaelas), kiidad hullult, sügad ja saadad/lubad tagasi. Kuni selleni välja, et näiteks koer on haavatud looma leidnud, kutsud ta (nägemisulatuses) enda juurde, kiidad, sügad ja saadad kohe tagasi otsima. Siis muidugi kui koer uuesti on saagi juures, kiidad selle eest.
Kui koer ei kuula, siis ei hakka karjuma ja käsklust kordama vaid võtad asja ette lihtsamas/kontrollitavamas situatsioonis.
Selline balanseerimise värk.
Ja see, et koer käsku kuulab, ei tähenda jumala eest seda, et teda pidevalt käsutama peaks.

Vanad koerad õpivad käsku mitte täitma kui: *kästav tegevus on ebameeldiv ja *ta on aru saanud (talle on õpetatud tegelikult) et käsku on võimalik mitte täita ja *peremehe autoriteet karjajuhina kõigub.
Kõik need tegurid on rohkem või vähem peremehe kontrolli all.

jyri kirjutas:Eks neid spetsialiste,k.a. "koeranduses" jagub küllaga.
...
Ise,sest sellist õpetada on minuteada võimatu-kui ikka saab,seletage palun, kuidas?

On võimalik õpetada ja ei ole isegi üleliia keeruline.


See lahing läks lahti sellest, et ma ütlesin et ka laikal peaks olema elementaarne kuulekus. Elementaarne kuulekus (minu jaoks) on:
1. lõpetab keelamise peale mistahes tegevuse
2. tuleb kutsumise peale. alati.
3. käib kõrval
4. seisab, istub või lamab - ühesõnaga püsib paigal vähemalt peremehe juures.

Selle peale hakkas sadama väiteid stiilis, et laikat ei ole võimalik õpetada, see paneb jahiinstinktid tuksi, ei ole vaja õpetada, laika näitabki peremehele keskmist näppu, jne.
OK, iga mees toimetab oma koeraga nii nagu paremaks peab.
Kui keegi asja üle järele mõtleb ja siiski proovi teeb ja leiabki, et nii saab koostöö koeraga parem ja koer on õnnelikum, siis on hästi. Vastasel juhul pole ka katki midagi.
Igal juhul ei ole mõtet koerale kütiliini või looduslike takistuste mitte ületamist õpetama hakata enne, kui elementaarne kuulekus paigas. Ja kui juba elementaarne kuuletumine koera instinktid tuksi paneks, mis siis keerulisemate asjade puhul saaks?

Ma tean küll, et mu jutt läheb meil valdavate arusaamadega suuresti vastuollu ja kui ma kümmekond aastat tagasi oma juttu kuulnud oleks, oleks kah vist õlgu kehitanud ja omaette mõelnud, et mis seeni see vennike küll sööb.
Maailm ei lõpe Läti piiri ääres ja on kohti, kus koertekultuur on kõrgemal, palju kõrgemal tasemel. Sealt tasub õppust võtta.
Aga ei pea.
Igaühele oma.
Mõne meelest on mõtlemine valus. Olgu pealegi.

aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Ei ole kääri:
1. kui jahikoera peamine töölepanija oleks saagiinstinkt, siis ta läheks ja elaks metsas ja "teeks tööd" niipalju kui süda lustib ja inimesest oleks tal poogen.

Ma arvan, et sellise väljaütlemise järgi peaksid minema puu taha (vabandust mitte puu taha vaid planktonisse) ja punastama
Katsu veidi meenutada koolis õpitut - kus koer enne inimese poolt kodustamist elas ning millega tegeles . Ja mida siis hulkurkoerad metsas teevad kas jalutavad niisama metsas ning teevad ajaviiteks "trenni" ulukeid taga ajades. Prügikastide juurest saaks kindlasti mõne tädikese käest kõhutäie kergemini kätte.

Ma võin minna ja punastada. Võin tunnistada et olen eksinud, olen seda varem teinud ja teen kindlasti ka edaspidi. Aga anna selleks siis faktidest või loogikast tulev põhjus.
Sa väidad, et jahikoera peamine motivaator on saagiinstinkt. Ometi tuleb koer metsast koju koos sinuga. Miks? Metsas saaks ju oma saagiinstinkti edasi rahuldada, kodus ei saa. Järelikult peab olema saagiinstinktist tugevam motivaator koju tulemiseks.

tädimaali kirjutas:Kusjuures väidetavalt on see peamiselt karjajuhi ja domineerimisepõhine lähenemine, mis puudutab koeri meil kodus (tegu ei ole ju siiski huntide ega ammu enam metsloomadega) vananenud ja mitte õige lähenemine ...

Eks ta natuke ole definitsiooni küsimus aga mingi tõde selles on. Kui kepidistsipliini otseses mõttes silmas pidada, siis see ei ole parim vahend.
Samas see karjajuhi analoogia ikka toimib mu meelest. Aga karja juhi autoriteet koera jaoks on kindlasti rohkem kui füüsiline üleolek, seal on osa vajalike ressursside kontrollimist, usaldust, austust jne. Palju sõltub ka konkreetsest loomast.
Isegi inimestel on asi erinev - pätikambas on autoriteet kõvem löömamees, akadeemikute seltskonnas on asi veidi teisiti...

tädimaali kirjutas:Sealt edasi, väidetavalt isegi karjas, kui nõrgemal liikmel on juba käes saak, lihatükk nö hambus, siis seda tugevamad liikmed ära võtma ei lähe. Me võtame oma jahikoertelt pidevalt saagi ära (linnukoerad ei tohi hammastki sisse vajutada ja peavad kohe ära tooma-andma, suurulukikoeri ideaalis ei tohi lasta lastud looma üldse kiskuda jne jne), ja sealt edasi on minu jaoks ka loogiline, et seal tekib mingil hetkel konflikt - me tahame, et koer töötaks täie sajaga, ilmselgelt see saab tulla ainult siis, kui koer arvab, et ta endale eelkõige saab kasu (ja nagu öeldud, jahikoeri harva ajendab karjainstinkt ehk inimesega koostöö põhilisena, jahikoertel on peamine töölepanija siiski saagiinstinkt), aga kui me tambime ta nii maha, et ta 100% allub ja saab aru, et see lihatükk, mida ta püüab, ei kuulu talle ega saagi kuuluma hetkeksi, kuidas siis saada see koer andma endast kõike ... käärid ju.

Ei ole kääri:
1. kui jahikoera peamine töölepanija oleks saagiinstinkt, siis ta läheks ja elaks metsas ja "teeks tööd" niipalju kui süda lustib ja inimesest oleks tal poogen.
Tähendab see võib isegi olla saagiinstinkt aga mitte nii egoistlikult. Jahti peetakse karjaga, karja juht sööb esimesena/otsustab mis saagiga teha. Ma arvan, et motivaator on ikkagi soov peremehele meele järele olla ja seeläbi hüvesid teenida. See on kindlasti liialt lihtsustatud aga midagi sinna poole. _Kindlasti_ on selles valemis peremees/karja juht sees.
2. Koer ei ole loll, sa ju annad talle süüa. Pole oluline, et see oleks seesama lihatükk, mille ta just kinni aitas püüda.

tony kirjutas:Aastaid 5-6 tagasi sai käidud Lätis Eesti meistrivõistlustel. Koer töötas oma aja täis ja kohtunikud andsid käsu koer (vene-eurooplane) ära kutsuda. Lasin siis ühe vile, ei midagi, veel ühe ja koer tuli jala juurde. Kohtunikel olid silmad , muud ei osanud teha kui aplodeerida. Laikal oli vanust mingi 2 aastat. Täna samas situatsioonis näitab mulle keskmist näppu ja töötab edasi. Niipalju siis kuulekusest. Muuseas olen oma koertele "karjajuht" ja tavaoludes kuulavad sõna väga hästi.

Mul on sulle halb uudis - karja juhile ei näidata keskmist näppu.

jyri kirjutas:

valaskalakene kirjutas:
Vist olen tsiteerinud ühe laikaderaamatu autorit,kes väidab,et kui õpetada laikale lambakoera kuulekust siis see koer muutubki lambakoeraks ,kes ei oska iseseisvalt midagi teha-aina ootab uut käsklust.Laikaga pole sellisel isendil midagi ühist.Kodustes tingimustes peab aga tõesti olema kuulekas,lubama ennast lõastada,tulema juurde käsu peale ja lubama peremehel enda suust konti ära võtta ilma lõrinata.Aga metsas on jahimees laikale abiks,mitte vastupidi,ja seepäarst peab just koera omanik oma laika käske täitma,kui oskusi jätkub.

Ainult kuulekaks õpetamisega ei saa isegi lambakoerast lambakoera, rääkimata siis laikast. Selleks on ikka vaja PALJU rohkem tööd teha. Ja annet on vaja. Nii koeral kui koeramehel.
Seal, kus lambakoeri palju kasutatakse (Uus-Meremaal näituseks) ei eeldatagi, et igast koerast asja saab. Üsna külma kõhuga antakse kehvale koerale tina. Traagiline? Jah, selle konkreetse koera vaatevinklist, terve tõu seisukohast positiivne.

See vaatenurk, et peremees metsas koera käsku täidab on mulle uus ja võõras. Tähendab abiks võib olla ja peakski olema, töö koeraga on igal juhul meeskonnatöö aga mitte nii et peremees töötab koerale. Koera peremees on (peaks olema) koera jaoks karja juht. Koera- või hundikarjas on mõeldamatu, et karja juht täidab karja lihtliikme käsku.
Keskpärane on lugu muidugi siis kui koeramees karja juhi rolli välja ei kanna:)
Jah, mingisuguse tulemuse saab ka sedasi, et peremees kuulab koera aga teistpidi on parem. (Eeldusel, et peremees ikka teab, mis teeb)

Sama lugu on kuulekusega. Karjas on mõeldamatu, et karja juhi korraldust ei täideta. Mitte ühtegi instinkti kuulekus iseenesest ei nõrgenda. Sellisel juhul oleks instinktid alles ainult karja juhil.
Kuulekus näitab seda, et: 1. koer saab peremehest aru ja 2. respekteerib teda karja juhina. Kui kuulekust/distsipliini pole, siis on üks kahest või mõlemad tingimused täitmata.

See laikaderaamatu autor ei tea (lamba)koertest just ülemäära palju. Hea lambakoer töötab (on võimeline töötama) üsna iseseisvalt tegelikult. Seal, kus lambakoeri reaalselt vaja on ja neid ka palju kasutatakse (jälle Uus-Meremaa aga ka Briti Saarte mägised osad) peavad koerad päris palju iseseisvalt toime tulema - mägedes on nad suht sageli lihtsalt vaateulatusest väljas. Sellise koeraga tööd teha on meeliülendav kogemus - koerale ei ole vaja öelda, et keera paremale või vasakule, ütled et too lambad siia ja asi toimib, vahepeal annad tagasisidet ja korrigeerid kui vaja.
Muidugi on selliseid lambakoeri ka, kes ise ei mõtle (push-button dog - eesti keeles siis midagi nagu nupukoer või nii) aga nendega eputatakse enamasti seal, kus töö ka ilma koerata tehtud saaks.

TRG kirjutas:Enda laika "elementaarne kuulekus" kaob tavaliselt sellest hetkest kui uluk ees on

Siis ei ole põhjust kuulekusest rääkida. Kui koer ilma igasugu häirivate teguriteta keskkonnas käsku täidab, siis näitab see seda, et koer saab käsklusest aru, ei rohkemat.
Kontrolli all koer lõpetab mistahes tegevuse, ka sellise mis tal adrenaliini lakke ajab, peremehe esimese keelamise peale.
Aga kui selle uluki asemel juhtub naabrilaps olema? OK, see on vähe üle võlli küsimus. Aga naabri lammas? Aga uluk, millele ei tohi jahti pidada?

TRG kirjutas:MarekR-ürita teda rohkem sea peale suunata ja vaat,et sa nugist ta eest ära ei lase(las lõugab).Kui tohib küsida,siis mis loom tema eest kõige esimesena ära lasti ja kui vana ta on?(Ise pole mingi spetsialist ).

Enne kui kedagi koera eest laskma hakata, enne kui teda rihma otsast lahti lasta peab koer kontrolli all olema = lõpetab mistahes tegevuse peremehe keelu peale ja tuleb käsu peale juurde 110%. Vastasel juhul on koer ohtlik.