Jääger-online jahindus foorum

Kas just püha ja puutumatu, aga kindlasti tahaks iga jahimaa kasutaja (jahiselts) ülevaadet omada "oma" jahipiirkonnas toimuvast. Ja ega see krupp´i mainitud ohutuse küsimus ka sugugi naljaasi ei ole. Praegune jahiseadus võimaldab piirata maaomaniku poolt määratud isikule antava jahiloa kestvust 10 päevaga. Selle aja jooksul on ka veel suhteliselt realistlik külalise toimetamistel silma peal hoida. Mida aga teha nö. omanikulubadega, mida tuleb välja anda terveks hooajaks? Ja mis veelgi segasem - nagu ma siin foorumis juba korra olen küsinud, kes on need "maaomanikud" näiteks Tornator Eesti OÜ puhul? Kas näiteks kõik need Soome pensionärid, kel on osakud nendes pensionifondides, kes on omakorda Tornator OY omanikud?
Mis aga puudutab otseselt küsimust "Kuhu liigub jahindus?", siis on (vähemalt lähiaja) prognoosi välja kuulutanud Tõnu Traks, kelle sõnul: "...tahab riik olukorra parandamiseks suurendada maaomaniku rolli jahinduses." Tõele au andes öeldi seda küll äpardunud sealoenduse kohta, aga tundub, et seda peetakse praegu parimaks retseptiks ka kõigi muude hädade vastu.

Eks üldine soovitus on, et "looda (eelda) parimat ja valmistu halvimaks".
Ja omakasupüüdlikkus ei ole tingimata patt, tulundusühingu puhul just vastupidi. Küsimus on lihtsalt selles, kas ja kuipalju ühiseid huvisid on võimalik leida, et välja kukuks enam-vähem win-win olukord.

Ei ole jah Tornator`i senipakutud andmetest suurt tulu tõusnud. Näiteks on nende tabelite põhjal minu jahiseltsi kasutuses oleval maa-alal ca 240 ha neile kuuluvaid maid. Kuritarvitades ühe tuttava tundmatuks jääda sooviva riigiametniku tööaega ja kannatlikkust, uurisin läbi kõik 60 lehekülge andmebaase Tornatoriga seotud maavalduste kohta üle Eesti. Leidsin oma seltsi maadel asuvat 3 maaüksust kogupindalaga ei vähem ega rohkem, kui 23,5 ha. Kuna kiirustasin, on võimalik, et midagi jäi kahesilmavahele. Et aga vahe on 10-kordne tundub viga olevat süsteemne?

aadu kadakas kirjutas:

Ja ausalt öeldes meeldiks mulle rohkem, kui selline arutlus toimuks mitte ühe äriühingu pinnal, vaid üldisemalt.

Eks ole ju üldisemalt arutatud ka. Viimati enne viimatise jahiseaduse vastuvõtmist.Kõige laiem võimalik arutelu (siis Eesti piirides ikkagi) käis ju EV Põhiseaduse § 32 teise lõigu üle - Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Maailmavaateline vaidlus (nii tundub mulle isiklikult) käis selle üle, kas teine lause selles lõigus on ikka võrdse jõuga võrreldes esimesega. Peale jäi seisukoht, et ega ikka ei ole. Et seadustega (antud juhul Jahiseadusega) tohib omandi (antud juhul maaomandi) pühadust ja puutumatust ainult kinnitada. Ja kolmas lause oleks parem üldse tähele panemata jätta.
Niipalju siis üldistustest.
Nüüd aga ikkagi mõned (kellele silmiavavad, kelle kinnitusttoovad) tsitaadid aadu kadaka leitud materjalidest konkreetse äriühingu juhtidelt ja teistelt ala asjatundjatelt.

Meiltä kysytään asioita entistä useammin ja meillä on mahdollisuus vaikuttaa jopa Viron metsätalouden säännöksiin ja lainsäädäntöön, myöntää Tornatorin toimitusjohtaja Arto Huurinainen yhtiön Joensuun konttorilla.

Ning veel:

– Metsätiloja ostetaan puuhapalstoiksi, marjastusta ja muuta virkityskäyttöä varten tai metsästysoikeuden hankkimiseksi, Asikainen muistuttaa.

(Antti Asikainen on metsatehnoloogia professor. Minu rõhutused.)
Kuna ei ole vannutatud tõlk, siis teie lahkel loal täpselt tõlkima ei hakka, aga üldjoontes võib vist aru saada, et maaomandit soovitakse tulevikus kasutada lisaks jahiõiguse müügile ka marjakorjamise ja üldisemalt rekreatsiooni võimaluse (küllap tasulise) pakkumiseks. Ehk siis veel lihtsamalt - astud minu maale, maksad. Kindlasti ei ole seesugune asjade areng ainult ühe äriühingu märg unenägu. Seega omajagu üldistust siis siingi.

Küsimus pole enam , kust algab "intensiivselt kasutatav riigimaantee" (nagu oli Jahieeskirjade eelmise (vist) redaktsiooni järgi, vaid selles, kus algab "intensiivselt kasutatav riigimaantee, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud." Ja seda viimast peab otsustama igal konkreetsel juhul jahijuhataja. Seega ei ole enam (noh, tegelikult ei olnud ka enne) teid, kus kütiliin mingil juhul olla ei tohi. Eelmise redaktsiooni rakendamisel jäädigi hätta just selle "intensiivse kasutatavuse" määratlemisega ja lisatigi siis teine pool lausele, mis annab otsustusõiguse ja paneb vastutuse jahijuhatajale.

unt kirjutas:

Ma ikka mõtlen, et misuke valevorst see jahimees siis ikka olema peab. Et kas nii suurt valevorsti üldse olla saab?

Mina ka ei usu, et üks keskmine statistiline jahimees on patoloogiline valetaja või isegi valetajam, kui keskmine statistiline eestlane. Kummatigi ei saa jätta arvestamata inimlikku kalduvust teatud motivaatorite (näit. sotsiaalsed olud või administratiivne sund) mõjul tõde soovitud suunas modifitseerida. Nimetatagu seda siis kasvõi näiteks "rehepapluseks".
Ei taha küll siinkohal spetsialiste õpetama hakata, aga mulle tundub, et tänapäeva tehniliste võimaluste juures ei tohiks olla võimatu misiganes jahilooma arvukuse muutuste modelleerimiseks koostada oluliselt detailsemaid algoritme, kui "(loendusandmed+eeldatav juurdekasv-küttimisarv) x tambovi konstant". Arvesse tuleks võtta ka näiteks eri piirkondade maastikulisi, klimatoloogilisi jamisiganes veel iseärasusi. Ja miks mitte ka nendesamade sotsiaalsete olude ja administratiivsete keeldude-käskude ning ähvarduste eeldatavat mõju loendusandmetele.

Mõned mõtted hr. Tõnu Traksi väljaütlemiste teemal:

“Nii hundi, põdra, hirve kui ka metsseaga on olnud nii, et saarlased on kogu aeg teinud natukene rehepappi,” lausus Traks.

Ei ole vist väga suur saladus, kuidas omal ajal Saaremaa jahimehed "kiitsid" ühte tol ajal kohaliku tähtsusega jahindusametnikku, kes oma ülitäpse ja ülirange valiklaskmise nõudmisega nad "kirjaoskajaks tegi".

“Jama on selles, et jahimehed loendavad ise ja kütivad ise,” tõdes Traks.

Huvitav, kumma tegevuse peaksid jahimehed hr. Traksi arvates "jama" ärahoidmiseks lõpetama? Kindlasti on ta teadlik, et loendamise koha pealt on riik juba nii õhukeseks kraabitud, et Keskkonnaagentuur oma jõududega sellega hakkama ei saa. Niisiis jääb üle...?

“Oleme üritanud kontrolli tõhustada ja mõelnud panna kaamerad üles, aga kusagil maailmas ei ole väga head arvukuse loendamise süsteemi,” rääkis Tõnu Traks, kelle sõnul tahab riik olukorra parandamiseks suurendada maaomaniku rolli jahinduses.

No näed, tuligi ära! Kogu kampaania on püsti pandud selleks, et metssiga väikeulukiks kuulutada.

Et küll küllale liiga ei tegevat, siis veel veidi külajutu tasemel targutamist.
Kõigepealt teooriast. Laikad ja põhjamaade püstkõrvad on ajalooliselt arenenud ja aretatud toimetama taigavööndi põhjapoolses osas, kus metsad on oluliselt hõredama või lausa olematu alusmetsa ja põõsarinde taimestikuga. Nende ülesandeks on olnud haukumisega peatada ründamiseks kas silmnähtavalt liiga suuri (põder, karu) või liiga kõrgel puu otsas olevaid loomi-linde (nugis, soobel, teder ...). Seaga pole neil ajalooliselt mingit pistmist olnud. Selles mõttes on Vahur Sepal õigus (kui rahulikult järgi mõelda).
... ja nüüd praktikast. Laikakutsikas tuuakse esmakordselt kütitud sea juurde. Kutsikas nuusutab arglikult võõrast elukat ja hakkab selle peale haukuma. Kasvataja, selle asemel , et teda kiita, sakutab siga karvadest ja julgustab koera sama tegema. Mõne aja pärast vaatab kasvataja heldimusega, kuidas noor koer, nelja jalaga surnud sea seljas, katkub lõrisedes seda karvadest puhtaks. Kas see kasvatab "tihedat pealekäimist" või murdmist, jäägu igaühe enda otsustada.
Ajujaht laikadega. Koer(ad) liiguvad koos lärmaka ajuga ja mingil hetkel hakkavad haukuma. Pole kindel, kas hauguvad seisvat või vahetult ees liikuvat looma. Olenemata ajumeeste edasisest tegevusest on uluk juba ammu selgeks saanud, et mitte koer ei ole hetkel tema suurim probleem. Ta püüab ära liikuda aju eest ja teda on raske peatada paljalt nina ees haukumisega. Püüdlik laika üritab looma ise "maha võtta" või jälitab teda nõrkemiseni. Olen tähele pannud, et niisugustes jahtides kogenud laikad ei huvitu põdrast (ja ka suurest üksikust seast) kui lootusetust juhtumist. Küll aga veristavad põrsaid, kuna see on ainuke viis oma ülesannet tublilt täita.
Mis võib hakata juhtuma siis, kui heal laikal lastaksegi siga seisma saada (enamasti rootukas või tihedas võsas, mis on sea loomulik valik), võime lugeda teemas "Koerte laskmise statistika ja teave jahis".

PS. Mul tõepoolest puudub laika kasvatamise kogemus.
PPS. Tänud puugile täpsustuste eest. Niisiis - "kasvataja" läbi tõmmata, kirjutada "omanik".

Ehk on sellest abi:
Re: 45/70 load data?
« Reply #1 on: July 28, 2013, 08:39:47 AM »

Quote from: SwampFrank on July 27, 2013, 05:18:31 PM
Can anyone share some load data with me? Im looking for a 45/70 load for Hornadys 250 GR MONOFLEX. It must be in hornadys new manual, because i can't find it in mine. Thanks guys..

Here you go out of the Hornady 9th edition.

250 gr MonoFlex
COL 2.587"

For Trap Door
IMR 4759 2.4gr - 28.5
Reloader 7 25.9 - 40.7
Acc 5744 29.9 - 33.8

For Modern Lever guns

IMR 4198 41.5 - 49.2
H 4198 42.5 - 52.2
Norma 200 44.8 - 53.8
VIHT N-130 45.3 - 53.4
Reloader 7 45.6 - 53.9
Acc 2015 49.6 - 53.4

Kas kellelgi on äkki käepärast Hornady laadimiskäsiraamatu 9 väljaanne? Tundub, et COL 2.587" on üsna piiri peal. Alates 2.600" ähvardatakse ümberlaadimise probleemidega.

Mingi hetkeni on jaht hobi, kulukas hobi,...

Riskides ketseriks kuulutamisega, tahaks siiski küsida, kas oleme arvutanud, kui suure osa sellest kulukusest on moodustanud sigade sööda ostmine ja selle laialivedamine? Ehk siis tegevus, mis ei ole praegust jama küll tekitanud kuid suurendanud ilmselgelt ometi.
Juhiks tähelepanu sellele, et siiani on muule publikule seda toimetamist esitatud kui vaata et kõige raha-,-aja-,ja töömahukamat osa meie tegevusest.

aadu kadakas kirjutas seakatku teemas:

Üldises masendavas vähemuses on ikkagi need, kes poollooduslikuks muutunud/muudetud metssea arvukuse osas juba palju aastaid varem on olnud seisukohal, et tegu on ebanormaalse arenguga. Minu interpretatsioonil tegemist lausa ühiskondliku kokkuleppega (ük), et metssea arvukus nii soodsas seisus on olnud. Raskemad talvedki pole massilise lisasöötmise tõttu arvukust palju muutnud. ÜK osas pean silmas kõiki neid kriteeriume, mis arvukuse soodsas seisus on aidanud hoida. Jahihuvi, mis väljendub liha saamise lihtsuses koos turismijahi kindla õnnestumisega, looduskaitsealadel jahikeelud, üldine negatiivne hoiak küttimise ja selle osana tapmise suhtes, ilusnunnud jutud siia juurde, kuidas viiakse loomadele süüa jmt.

Väga nõus!
Nüüd aga oleks paras aeg lisaks (igati põhjendatud) tagantjäreletargale parastamisele selles õnnetuses ka võimalikku kasu otsida. Näiteks võiks ka kõige mürkrohelisem taimetoitlane aru saada, et loomale on surm hästisihitud kuulist tekitatud šoki läbi humaansem kui 2-3 päeva kestev katkuagoonia (mis on võrreldav Cecili maailmakuulsate kannatustega). Ja jahimeestena võiksime märgata, et ka pealtnäha kõige paremini korraldatud ja kõige humanistlikumate õigustuste varjus toimuv sekkumine looduse arengu seaduspärasustesse võib lõpuks ikkagi tuua kõige ebameeldivamad tagajärjed. Põllumeeste (põhjendatud) vigisemise võisime ju jätta tähele panemata aga looduse enda vastu me nähtavasti ikka ei saa.
Ning veel - kui see katk kord juba tulema pidi, siis oleks ta võinud enne Jahiseaduse vastuvõtmist kohale jõuda. Mulle tundub, et jahimeeste arvamustel oleks võinud siis rohkem kaalu olla.

Et kõik korralikult reguleeritud saaks, võiks seaduseandja nõuda laskekatsel kasutatud püssi mitte ainult kaliibri, vaid ka seerianumbri kandmist laskekatse tunnistusele. Siis jahijuhataja saaks kontrollida, kas mees ikka õige püssiga kütiliinile läheb. Lisaks sellele teen ettepaneku kirjutada tollelesamale tunnistusele, milliselt max distantsilt tohib konkreetne kütt suurulukit lasta (35, 50 või 100 m) ja kumma küljega peab ta aju poole seisma (kas laseb paremini vasakult paremale või vastupidi liikuvat märki). Kõik need (ja kindlasti paljud muudki andmed, mis kohe pähe ei tulnud), tuleks kanda EXELi tabelisse, mida perioodiliselt ajakohastatakse. See kõik aitaks oluliselt tõhustada jahipidamisprotsessi juhtimist ja on vajalik selleks, et jõuda kiiremini Euroopa viie kõige parema jahikorraldusega riigi hulka.

Kui naaber paneb tee otsa märgi "Liiklemine keelatud", siis on sellel teel liiklemine keelatud kõigile. See oleks siis analoog jahipidamise keelule mingil kinnistul. Kui aga naaber lisab "telliskivile" lisateabetahvli kirjaga "Välja arvatud MINU loal", siis ongi hoopis nii. See on mingil määral analoogne kokkuleppega, et jahiselts minu kinnistul jahti ei pea aga mulle kirjutab loa välja. Erinevalt liikluskorraldusest, saab jahti sel viisil korraldada ainult kahepoolse kokkuleppe e. lepingu sõlmimisega. Kuni lepingut ega jahikeeldu ei ole, toimub jaht (minu arusaamist mööda ) vastavalt Jahiseadusele. Nagu kunagi juba kirjutasin, võib vähemalt teoreetiliselt jahiseltsil ollagi huvi niisuguse lepingu sõlmimiseks (nt. et oma ringpiiris 5000 ha täis saada, või et vabastada ennast täielikult vastutusest kahjustuste eest).

aadu kadakas kirjutas:

Tundub, et oleks tarvis gruppi sõltumatuid eksperte, kes ka välitöödel lihtsamate metsateaduslike lähenemistega hakkama saavad. Vastukaaluks tegeliku olukorra kiretul kajastamisel. Kasvõi selgitamisel, et miks külvi asemel istutati kuhugi mändi umbes kuusele sobiva seaduga nagu ulukitele söödapõlluks jmt. Ennekõike aga osapoolte arvamustele kaaluks.

Väga nõus! Ainult et kust võtta ekspert, keda kõik osapooled sõltumatuna tunnustavad? Senine keskkonnamõjude hindamise ja nende vaidlustamise praktika näitab minu meelest seda, et ekspert ongi eelkõige ekspert selle poolest, et oskab oma hinnangu võimalikult tellija huvide kohaselt sõnastada. Seega oleks ainus võimalus oma eksperdiga vaidlustada vastaspoole eksperdi järeldused (kuni kohtuni välja). Vastaspooleks oleks siis antud juhul RMK ehk sisuliselt riik. Olukorra iroonia seisneb selles, et sel juhul maksab jahimees kinni mõlemad eksperdid!

http://www.ejs.ee/ringkiri-rmk-kahjustuste-kohta/

Saadud teave põhjustas juhatuse liikmetes hämmingut ja sügavat muret.

Haa! Kas "Jahiseaduse" §43 on tõesti liiga pikk või segaselt sõnastatud, et juhatuse liikmed ei ole sellest siiani aru saanud? See "mure ja hämming" oleks asjakohane olnud enne seaduse vastuvõtmist.