andrus kirjutas:Viimane lõik on kahjuks su enda postitus,seega vaidle endale vastu kui soovi on.
Tutvu eelnevalt iseseisvalt vibujahi kui sellisega ja ära kuula liialt palju vanade salaküttide jutte. Kuskil keegi rääkis.
Keeratkse kops tuksi ja jäädakse vaikselt ootama.... Korralik nool,korralik vibu ja pole vaja sadu meetreid tallata,põtra otsides.
Kobrast vibuga lastes on noolel taga nöörike millega on kopra kätte saamine kordades tõenäolisem vette lastes kui seda teha tulirelvast.
Olen kah omanud(enam ei oma) spordikat nii mõnedki aastad ja teinud temaga igat sorti katseid,lähedalt ja kaugelt ja erinevate objektide pihta.Varesest suuremat pole torkinud ja ei julgeks kah kuna ta lihtsalt on nõrk.
Jah, eks meil kõigil oleks rohkem vaja teada erinevatest jahtidest, aga siiski olen üpris veendunud et nii vibujahist kui 22lr jahist tean teatud asjaoludel veidi rohkem kui sina.
Väljendusid nagu ma oleks midagi rumalat öelnud põdra kopsu tuksikeeramise ja vaikselt ootama jäämise kohta ning see valmistas sulle veel palju nalja.
Reaalsus: Täpselt nii ongi nagu ütlesin, peale lasku ei tohi hingata ka mitte natuke aega, rääkimata relva langetamisest. Kui põder juba veidi eemal siis võid vaikselt hingama ja veel vaiksemalt relva langetama asuda. Ainult sellisel juhul on põder poole tunni pärast paarisaja (heal juhul 50-100m) kaugusel maas.
Veel 1 pärl: Korralik nool,korralik vibu ja pole vaja sadu meetreid tallata,põtra otsides.
Reaalsus: On küll vaja reeglina sadu meetreid põtra otsida, ükskõik kui hea vibu ja nool ka ei ole. Ainult hea õnne (ja küti ülivaikselt püsimise) korral on vahest 50-100m peal maas.
Aga kui satud kuidagigi peale lasku põdrale endast märku andma, siis läheb kilomeetreid sellesama kopsuhaavaga, millega muidu suht sinnasamasse maha oleks jäänud.
Koprast kirjutasid et: Kobrast vibuga lastes on noolel taga nöörike millega on kopra kätte saamine kordades tõenäolisem vette lastes kui seda teha tulirelvast.
Minu arvamus mis põhineb kogemustel (mõistagi ei saa ma siin avalikult öelda, et oma kogemustel): Kui laskeoskus on elementaarne (st et tabad spordikaga ujuvat kobrast silma ja kõrva vahele, ehk siis ajju, kuni 15m kauguselt), siis on täpselt 100% kopraid ka käes. Nii 50% jäävad pinnale ulpima, teine 50% vajuvad põhja, kust tema väljaõngitsemiseks on olemas vajalik tööriist.
Pean tunnistama, et kuigi minu valulävi jahieetika seisukohalt on üsna kõrge, siis ainuüksi mõeldes kopra jahile vibunooltega, kuhu taha nöör on kinnitatud, lähevad mul seljakarvad turri.
Esiteks ei hakata siis suure tõenäosusega kobrast ainult pähe (nagu spordikaga on "kohustuslik", sest muidu lihtsalt ei saa looma kätte) laskma, vaid enamus ujuvaid loomi saab ilmselt noole kuskile selja ja tagumiku vahepeale, sest see osa paistab veest sarnaselt peaga rohkem välja, aga on peast suurem.
Loom, kes on ainult üsna kergelt, aga see-eest väga valulikult haavatud selle peale muidugi sukeldub ja poeb kuskile urgu, kust teda siis nüüd noole otsas olevat nööri pidi välja sikutama üritama hakatakse. Nool on sisse tunginud looma alaselga ja kui nöörist seda sikutada siis välja ta ei tule, kuna seda takistavad noole otsas olevad kidad, mis kopra paksust nahast tagurpidi juba läbi ei tule, lisaks takerdub nöör/nool kuskile juurikate vahele. Mida võib loom selle mitte just lühikese protsessi käigus tunda tunda...
Kaldal olevat looma ei hakka samuti suht suure tõenäosusega ükski vibujahiline pähe laskma, ikka kuhugi kehasse, millele järgneb eelkirjeldatud protsess.
Ilma nöörita noolega koprajaht oleks veel kuidagi tolereeritav, kuna see paneks laskja enne poolebakindlat lasku mõtlema, et kas ikka lasta. Nööriga noole puhul pole selleks tarvidust - loom on varem või hiljem käes nagunii.
Viimane pärl: Varesest suuremat pole torkinud ja ei julgeks kah kuna ta lihtsalt on nõrk.
Mis mõttes nõrk? Et ei saa metskitse, põdrast rääkimata, kohe suvalisse kohta lastes maha, vaid peab vaatama kuhu lasta ja peale lasku veel tükk aega hiirvaikselt püsima?
Vibuga jaht käib muide täpselt samamoodi, ainult distantsid on spordikaga võrreldes väiksemad.
Nii vibu kui spordikaga kukub nugisest suurem loom kohe ainult juhul kui on tabatud selgroogu või aju.