Jääger-online jahindus foorum

Tõstataks küsimuse kopra laskmisest vee all. Täismantel sel juhul vahest tõesti etem. Omal kogemus, kus 3-4m pealt sai lastud 40-50 sentimeetri sügavusel selges vees ujuvat looma laenguks 4/0 12/76 mag 50grammi. Tagajärg oli see, et loom keeras end küll kiiresti, kuid rabelemata veeall ringi ja ujus tuldud teed tagasi. Kuipalju nüüd see murdumine seal mõjus, kui lask toimus praktiliselt ülalt alla, aga hiljem sai juhuslikult telekast vaadatud Müüdimurdjaid, kus katsetati kui kalju relvade kuulid vette lastes edasi tungivad. Parimateks osutusid vist 50BMG ja 12kal kaavliraua kuul, isegi vist mingi jäme revolvri kuul läks sükavamale, kui 308 või 5,56, aga üldiselt selgus, et vesi deformeerib kuuli kõvasti ja suht lühimesel distantsil võtab kuuli kinni. Ei taha siinkohal küll kedagi ärgitada laskma ehku peale väga ekstreemsetes oludes sügavate veekogude põhja, et eelpool mainitud sündmus toimus kitsas heleda liivapõhjaga kraavis, kus tabamise korral ka pea 100protsendiliselt oleks looma halvemal juhul märgade jalgade hinnaga kätte saanud, siis sai proovitud.

Lugupeetud krundiomanik, miks sa siis MURETSESID omale krundi sellisese jumala-ja tsivilisatsiooni poolt hüljatud kolkasse, kus kurjad ja verejanulised metsloomad nii sinu maatüki ,kui ka isikliku elu ohtu võivad seada. Seoses olematuks kahanenud kinnisvarahindadega võib üsnagi soodsa hinnaga ka tunduvalt kultuurilisemasse paika (kusagil aiandusühistus või uuselamurajoonis) omale suvemaja või krundi soetada. Normaalses tsiviliseeritud piirkonnas on ju nõnda mõnus rahulikult siledal õuemurul omi jõudehetki naaberkrundi omanike tegemiste toimetuste jälgimisega sisustada ja teistegi kultuurilistest üritustest nõndamoodi osa saada. Pole ju mingit mõtet oma puhkust vabas looduses sisustada pideva hirmuga, et su krundi peal mingi vastik siga ringi tuigerdab või jumal hoidku selle eest, mõni verejanulisem loomgi seljataga põõsastes omi musti tegusid korda saadab. Raske on ikka elukene siin Maarjamaal! Muretsesid maja, muretsesid auto-, suvekodu-, üldise majanduslanguse pärast muretsed nii kui nii ja nüüd muretse veel mingite kurjavaimu sigade pärast ka, kes kõik p...e keeravad.

Kas me ikka teame metsloomadest kõike? Alles hiljuti oldi arvamusel, et loomad ei tunne valu, aga nüüdseks see arvamus ümber lükatud. Ka ollakse arvamusel, et loomad ei mõtle ja kahtlematta ei mõtle nad inimkeeles, aga kas ka mitte helide, piltide ja lõhnade keeles??? Aastaid 15 tagasi oli omapärane juhus põdraga ligi tund aega järjest peitust mängida, miks ta seda ilma mingi põhjuseta tegi on jäänud siiani arusaamatuks. Lihtsalt selle asemel et jooksu panna hiilis ta puu tagant puu taha ja kui mul ära viskama hakkas ja eemaldusin hiilis mulle järgi, pannes mind jällegi vastutegevusele. Kogu see luuremäng kestis kuskil tunni ja lõppes sellega, et põder unustas külje puude vahelt nähtavale. Mis oli selle põhjuseks? Ei olnud läheduses rivaali ei vasikat, nähtavus oli hea, st. ta sai jälgida minu liikumist lausa 4-50m pealt(loom lihtsalt liikumatut kogu ei erista) ja selles olukorras pidi tal olema pilt selge kellega tegu. Loom oli igati terve, heas vormis, koera mul ka ei olnud, ning puudus igasugune loogiline põhjus, mis takistanuks teda tavapärasel moel ära jooksmast.

Kellapoiss kirjutas:Osta maad.See ju praegu suht odav.Siis kergem kohalikega sulanduda.Ja jõuad asjale veel lähemale.Nähakse,et mehel asjaga tõsi taga.

See jutt tegelikult täitsa õige, kuigi laitjad kohe maha laidavad. Üle 10 ha vist juba võimalik väikeuluki luba taotleda, millega kohe ju esimene kontakt kontakt kohalikega saavutatud. Isegi kasutasin seda võimalust rannikul linnujahis käimiseks. Juhul, kui saad mõne jahiks magusa tüki on pealegi trump tagataskust võtta. Eelmisel koosolekul mehed arutasid samuti asja ja täiesti võõraid muidugi ei tahetud, kui aga maaomaniku variant välja käidi pani mõtlema. Raha paneb ju ikka asju paika ja miks kohe võtta, et küsijale see variant ei sobi.

Nagu eelnevalt kirjutasin, siis tore on kui ideaaltingimused, mis siis viga kui loom julge nähtavus paarsada või enam meetrit ja koprad juba valgel ajal ringi müttavad. Omal ajal sai käidud kohalikega kaevanduse tiigi peal, krt. 5-6 aeg õhtul müdistasime Nivaga otse kaldasse ja võta näpust 2 looma nosivad rahulikult paari 30m peal madalas vees. Autos siis kohutav paanika ise taga istme peal, välja ei saa, kiiresti siis püss kotist välja eesistuja kätte paar pauku ka,noh siis ronis mees välja, pani laengud sisse ja koprad ikka nahistavad. Pani oma 2 pauku ära (no sihtimise ajal juba oli näha, et toru ots käib suurest ärevusese siis-sinna) ja loomad solistasid mitte eriti nobedalt minema. Sai siis ise seltskonnast lahku löödud, piki tiigi kallast edasi vantsitud, et ilm oli ilus oli kilomeetri peale näha kus loomad toimetavad ja sai 2tk haavlipüssiga ära ka võetud. Vindiga nendes oludes oleks tõesti võinud kobraste massimõrva sooritada ja nähtavuse poolest mõni kibedam käsi ka vast poole kildi peale tulistada. Oma kohas ideaaltingimusi aga pole ja nagu eelnevalt mainisin on seal tegu ainult võssa kasvanud kraavide ja ojadega ja pealeselle ei armasta seal loomad valgel ajal eriti toimetada. Loomulikult saab ka nendes tingimustes 5m pealt optikaga lasta tuleb ainult optika telje jagu üles võtta, sest kopra pea vaid tikutopsi suurune ja paar senti mängib rolli. Kahjuks on inimese tähelepanuvõimel omad piirid, mis rasketes oludes vähenevad veelgi, samuti ei ole võimalik kogu varitsuse ajal püssi palges hoida ja väikeste vahemaade tõttu pole peale looma väljatulekut võimalik liigutada. Niiviisi arvestades asjaolusid(ka seda, et jõuab veel tõmblevale koprale juurde)oma jahimaadel olengi otsustanud haavlipüssi kasuks. Mis tiiru ja täpsuslaskmisse puutub, siis on see küll väga oluline, ainult ,et tiiruga analoogne variant peaks olema maasturi aknast tulistades, kus mees puhanud ja kindel tugi all. Tundide viisi lumes sumbates, koos varustuse kaasaskandmisega, märjaks saamise, külmetamise ja kõige muuga tuleb ka täpsuse arvelt mõningast lõivu maksta.

Hea on kui tingimused nii head ja loomad nii julged, et vindiga sajakonna meetri pealt saad koprale pähe põrutada. Jahimaadel, kus puuduvad järved, tiigid ja jõed pead kahjuks leppima olukarraga kus looma pead ainult paarikümne meetri ulatuses kraavi vees leppade vahelt vilksatamas näed ja sedagi pimeda hakul. Või siis pistab loom nina välja kui vahet alla 5-e meetri, no tahaks näha neid täpsuskütte vindiga. Vähe abi ka optikast, sest vee lokumise ja helkimise vahelt segab see virvendus ka selle nähtavuse mis tavaolukorras normaalne on. Mis puutub haavlitega puruks laskmisse, siis tuleb lihtsalt peenem laeng valida, kartetsid tõesti võib lüüa juba läheda maa pealt laiali ja peaga koos ka rindkere purustada. See kui loom pihta saab ja ära kaob ei tähenda veel seda, et teda kätte ei saa. Teinekord loom seal samas põhjas aju asemel haavlikonteiner, peale pauku aga suutis selles seisukorras vee nii segaseks lüüa, et isegi rinnust saadik vette minemine ja jalaga kompimine ei aidanud. Teand öelda, aga minu jaoks just see kõige huvitavam osa, kus peale pauku heidad relva kõrvale, teinekord oma vööst saadik märjaks saades haarad loomal sabast ja heidad kaldale

Küsiks veelkord, et mida kopra puhul nii jämeda haavliga peale hakata? Mõni summib lausa vindiga ja mainib, et haavlipüssi mehed lihtsalt piinavad looma ja kätte ei saa. Tegelikkuses vastab ju kopra pealuu paksus rebase omale ja ega ribid jämedamad pole. Omal laen veel osa moona hajuvate laengutega (nagu 38a jahiraamatus õpetatud) haavlid kas 0 või 2/0. Hajuv juhuks, kui loom peaks väga lähedalt välja tulema.

Feen kirjutas:Ei ole need eurorahadega kraavide puhastamised ridasid meil vähendanud, seal kus enne olid, on nüüd ka tamme sättinud. Kraave ei puhastatud piisavalt, et kopra elupaigas vesi alla läheks ja koerast oli ainult niipalju abi, et see mõne kopra leidis, aga kohe ka kaotas.

Ise lasin kopra kell 2 öösel, oli tulnud pesast välja, istus augu juures ja näris julgelt oksa. Mingi hetk aga ei pidanud tal närv vastu (ega ma ei passinud, liikusin ringi ja otsisin, kus kohas loomad üldse väljas võivad käia) ning pani auku minema, enne jõudsin lasta. Kopra sain kätte, aga kuul oli läinud esikäpast sisse, tagumisest välja. Seega, sisu oli vedelat saepuru täis. Selline kurb lugu, miskit suutsin siiski liha osas päästa ja kolju oli ka terve.

Teil siis kraavide puhastamisega vedanud. Vaat, kui ikka kopaga kogu risu koos ümbritseva võsaga kraavidelt ära tõstetakse, et vesi põhjas vaevalt niriseb, no siis pole loomakesel ju seal midagi peale hakata. Isegi pardid ei tahtnud enam käia.

kaarelj kirjutas:Kuna eile tuli kobras kella 6 paiku välja sättisin ennast täna ka sama aja peale ainult parema koha peale. Nojah, kella 6 ajal oli täitsa vaikus ja arvasin juba ,et hirmutasin eile ära, täna ei tulegi, aga siis tuleb mink, kõmm (6.25 mm haavlitega ) hüppas meetrijagu õhku tegi salto ja maandus vette krt, ei saand kätte. Sekund pärast pauku pistis kobras nina välja, ujus väikse tiiru ja jälle minujuurde (krt mai saa aru miks ta **** minujuurde koguaeg tuleb, seekord istusin muidugi kõrgel kaldaäärel) ja tundis ära läks minema, natuke oli vahet ja panin 0 padruni ka ühte rauda sisse jhuks kui jälle mink peaks tulema ja tuligi, aga teiselpool jõge tuli saarmas ka välja , nojah, ei tahtnud kohe minki kiusata ja jälgisin veidike saarmast, ei tea mis ta sinna kaldale ära kaotas kala tal igatahes polnd, mink oli juba ilusti kaugel kaldapeal ja otsustasin lasta(minki loomulikult), käes, ootasin veel umbes tunni aga ei täheldand enam mingit liikumist. Nii sis nägin vaata et tervet loomaaeda

Ega kobras ja mink nii ohtlikud loomad ka pole, et nii võimsate laengutega tapma peab. Omal vastavad numbrid 0 ja 7, noh eks kopra puhul tule vahel muidugi käsitsivõitluseni välja minna(st. vette järgi sabast kinni ja kaldale), aga ega see jämedam laeng ka päästa. Kopral lihtsaslt säärane halb iseloom ning olenemata sellest, et aju lasu mõjul uitama läinud võib ta veel minuti jagu tõsiselt vee segaseks lüüa ja põhja ära kaduda. Mink muidugi, kui tunduvalt rahulikuma loomuga olend jääb 7 haavli puhul tavaliselt kohe paika ja nahk jääb rikkumatta.

Õhupüssil on üheks oluliseks hajumise põhjuseks tina ladestumine rauas, omal ajal sai harjutamise mõttes toas igal õhtul 7-8 meetri pealt ~50 lasku õhuka 10m märklauda lastud. Kuulid olid siis vene või idasaksa toodang, püss idasaksa jäiga raua, pealmise vinnastuskangiga diopter sihikuga õhukas. Alguses siis tekkis ka selline jama, et mingi aja pärast ei saanud enam sihiku mustale osale pihta ja kuulid hajusid suvaliselt laiali. Sai siis elavhõbedat ööseks rauda valatud, järgmisel päeval raud korralikult läbi lükatud ja asi korras. Hiljem siis puhastasin regulaarselt korra nädalas ja siis oli probleem lahendatud. Hiina õhukatel, mis minu kätte sattunud on lausa roostesed treilaastud kolviruumis olnud, manseti kruvi oli ühel täiesti lahti ja raudades mingit töötlemisest jäänud sodi. Selle maa püssid tuleks igal juhul enne kasutusse võtmist lakti võtta ja üle vaadata.
NB! Elavhõbedaga ei soovita proovida, ta võtab küll tina lahti, aga samas ka väga mürgine ja tänapäeval kauplustes vahendid olemas.

peepk kirjutas:Loen siin viimasest MASTER ORUZIEST et venelased ainulaadse maailmas optika valmis treind,suurendab samaaegselt 4 ja 10 x ,pildid juures ja puha.Kui sisse vaatad siis suures plaanis 4x ja all ääres nagu pilt pildis ja mõlemal rist peal sama asi 10 x suurendusega.Seega kaob ära vajadus ja aja raiskamine kriitilisel hetkel suurendust kruttida,mida rohkem süvenen seda rohkem meeldima hakkab.Tahavad teha järgmise juba 8x ja20x. Mark siis vene tähed POG 4/10X30.ehk tõlkes pritsel orjolski glas.See ajakiri meil kioskites saada kel huvi.

Soovin omast kogemusest juhtida tähelepanu asjaolule, et venelastel võib küll hea idee olla, aga teostus kipub käest ära minema st. toote kvaliteet. Omal ajal kui lääne optikaid veel vähe liikus ja kui oli siis liiga soolase hinnaga sai neid katsetatud. Varasem sõjaväele mõeldud toodang oli enam vähem, ainult vaateväli polnud suurem asi ja vihmaga hakkasid seest higistama. Hilisemad tsiviilotstarbeks mõeldud optikad olid küll parema vaateväljaga, aga ei kannatanud täiskal. vindi tagasilööki välja. Sai proovitud kolme erinevat mudelit, aga tulemus oli üks kõik põrusid paigast ära. Tegelikkuses läks selle jama peale üle poole aasta ja see kõik tekitas äärmiselt halva enesekindluse, kus lõpuks kahtluse alla sattusid nii püss, kui minu laskeoskus. Enesekindluse tõi lõpuks tagasi üks kasutatud lääne optika(Bushnell vist), mille külgepanekul ja sisselaskmisel selgus lõpuks, et optikaga siiski tavasihikust täpsem lasta. Juhul kui plaanid seda optikat kal.22LR peale, siis proovida tasub, kõik eelpool mainitud kolm vene sihikut spordika peal toimisid hästi.

Ma kuidagi ei mõista foorumis kajastatud seost summuti ja salaküttimise vahel. Kas siis tõesti selle tõttu, et Eesti külade A-sotsiaalsem kiht seda teatavas alkohoolse joobe algfaasis aegajalt arutusele võtab sõnastuses: kitsed k...t käivad maja taga r...k, t..a oleks spordikas või sumpsiga vint, aga põrutaks. Tegelikkuses on tavalisel salakütil luba taskus ja mingi pauk seal küll määravaks ei saa, kas see kantakse maha esimese või alles peale kümnenda uluki laskmist. Pealekauba on mingi imelik lasu heli(summuti veniv pauk või spordika plõksakas) hoopiski risti vastu kahtlane ja viitab üsnagi üheselt toimuvale ebaseaduslikule tegevusele. Lõpetuseks võiks veel öelda, et tänapäeval paranoilist paugukartust põdev salakütt võib ju täiesti legaalselt omale ammu või vibu soetada ja seda täiesti legaalselt autos hoida kartmata, et seadusesilm ta registreerimata tulirelva eest kriminaalvastutusele võtab.

Täiesti õige tegu, et nii "soodsalt" nii "haruldast" põranda värviga võõbatud relva ei ostnud. Meil ikka super olukord, kus mingit rõvedat masstopodangu ronti nagu mingit haruldast antiiki välja käiakse. Hinnavõrdluseks võiks tuua, et 2500 eegi eest sai 7 aastat tagasi tollasest Deerhunterist omale tehase pakendis IZ-18MH(308Win) ostetud.

Pesakuhila juures, kus jääs auk see kõige magusam koht passimiseks. Omal oli juhus, kus jääl jalutades(st. koprajahis) möödusin august kuhila juures viie meetri peale, kui vesi hakkas augus hirmsasti mulksuma ja loom pistis pea välja. Loom toimetas seal oma 10 minti, siis läks tagasi jää alla. Sellel päeval loom kahjuks loom august servast kaugemale ei läinud ja jäi laskmata. Järgmisel sai aga meetri jagu väljunult ära võetud ja kannatlikkus kandis vilja. Päris õige see jutt ikka pole, et kobras vähimatki vibratsiooni tunneb ja üldse liikuda ei kannata. Oli juhus, kus kobras väljus minust 6-70 meetri kaugusel ja hakkas kaugemale ujuma. Ma siis ujumise ajal jooksin hästi tasa jalgu maha pannes järgi ja siis kui loom seisma jäi tardusin paigale. Niiviisi õnnestus igatahes poole kildi pärast koprale paarikümne meetrini jõuda ja ära lasta. Loomulikult õnnestus see muidugi tänu sellele, et polnud lund, võsa ja risu kraavi ääres. Käesoleval aastal tegevusjälgi märganud veel pole ja ega tänu eurorahadele mis kraavide puhastamiseks antud pole ka kobrast enam eriti.

Beretta kirjutas:Et kust kasutatuid saab? Käi jahipoes, räägi kaupmeestega. Kui jutule saad võid päris huvitavaid asju näha saada. Ah jaa. Raplas Waldu pood.Kui Sa Valduga jutule ei saa, siis ei maksa jahimeheks hakata. http://www.waldu.ee/
Olen kord Valdu juures saanud käes hoida Aguirre y Aranzabal-i ehk AyA-t . Kõrisülm teeb preagugi klünksti kui seda nime hääldan. Mõistus ütles siis ( ja ka täna) et sulle ei ole neljandat sileraudset vaja, tunded ütlevad tänagi, et olid ikka loll küll.

Täiesti nõus Waldu parim kauplus vabariigis! Igati hea valik ka kasutatud relvade koha pealt, millele lisandub hea suhtumine ostjasse.