Jääger-online jahindus foorum

II Maailmasõja veteranid olla öelmud "Vilistav kuul ei tapa".
Endal on kuul tulnud tagasi vastu paremat õlga, s.t. 3-4 cm raua suudmest kõrgemalt. Mingit vilinat ei kuulnud. Relvaks oli "Makarov" ja lasksin telliskivi seina, distants 10m sihtmärgini. Võimalik, et "Makarovi moon lendab liiga aeglaselt peale rikošetti?
Arvan, et vilin, mis kuulda on tuleb juba mööda lennanud kuulist. See on muidugi minu enda spekulatsioon. Olen nimelt lõhkamistel näinud lendavaid ja "vilistavaid" tükke. Nende hääled, mis lendasid minu suunas olid kuulda alles peale seda kui tükk juba möödas. Võimalik, et tegu jälle aeglaselt lendavate osadega.
Kui keegi teab täpsemalt selle vana väite tausta või "vilina" hingeelu, siis arutaks meelsast.

Vahetan vastavalt vajadusele.Aega võtab ca 2 minutit

Rauavahetus ise tundub olema lihtne protseduur. Kuid kuidas viid kokku sihikud ja uue ballistika?
P.S. Olen valmis esitama seda küsimust "Noorte ja roheliste" all, sest ei oma mingit kogemust selles teemas.

mis te mehed sellisest aparaadist arvate http://www.argoatv.ru/avengerefi.php

Olen sellist roolinud. Ülimalt harjumatu. Pöörab nagu linttraktor, jäik. On nagu mootorratas-traktor-ATV-paat ja seda kõik ühes. Liikudes aukikul polügoni teel viskas nina kõrgele üles. Kui õieti meeles on, siis oli tundlik ka koorma paigutamise suhtes (s.t. pööramise tundlikus muutus).

Üks Kanada väliseestlane teeb uueaastapauke musta püssirohu ja jahu seguga. Millises vahekorras ta neid kasutab ei oska öelda. Relvaks on eestlaetav püss, mis eelkõige on mõeldud musta püssirohuga laskmiseks.
Tõenäoliselt on oodatav efekt lihtsalt pikem tulelont ja palju suitsu.

To laurits:

Sõber toetas 20 m pealt ja kukkus.

Igapäevane töö on kirjutada kirju erinevatele inimestel ja samas pean neid ka palju lugema. Lisaks sellele olen olnud mõned aastad õppejõud. Seega pean ennast pädevaks ütlema.

Andke nüüd tulla kes tundis ennast puudutatuna!!

Jah, siia foorumisse ja ka igale poole mujale kirjutades tuleb hästi läbi mõelda, mida kirjutada. Kiputakse unustama (mina ise nende hulgas), et teised inimesed ei näe postitust lugedes Sinu selgitavat miimikat ja ammugi ei suuda lugeda Sinu mõtteid. Seega tuleks postitus mõned korrad läbi lugeda enne "Saada" nupukesele vajutamist.
Aga puudutatuna ei tundnud ma ennast mitte sellest, et Sinu sõber kukkus (nagu Sa ise kirjutasid )vaid sellest, et Sinu järnev postitus lausa ise kutsub vastama.
Siia ka küsimus. Miks ometi arvtakse, et iga kord, kui vastused postitustele ei ole autorile meelepärased on tegu rünnakuga? Mõelge, kas oleksite solvunud ka siis, kui seda oleks öelnud mõni sõber õhtusel õllejoomisel?
P.S. Antud vastus on enne saatmist 3x läbi loetud.

Teemaväliselt.

Mees laadis oma 30-06 relva 308WIN moonaga!

Mitte selleks, et kellegil järi proovida soovitaks aga Makarov'i püstolist sai lasta TT moonaga. Kuul oli märgis risti ja hülss oli kiilunud püstoli mehhanismide vahele aga paugu saime kätte.

Näide oli küll lahtisest sihikust, kuid sihtimispunkti muutmine tähendab nii lahtise, kui ka optilise sihiku juures ühte lisaliigutust/-arvestust, mis mõjutab tulemust.
Laskmise juures kus kiirus ei ole oluline (pukist/ varitsusest) või kui saabki teha ainult ühe lasu ei mängi sihtimispunktiga mängimine erilist rolli. Sellel hetkel, kui tuleb lasta kiiresti (ajus/ mitu kiiret lasku kitsedele jne) on iga lisa liigutus või arvestus segavaks teguriks.
Piisava treeningu korral ei ole see probleem. Ajateenijate koolitamiseks antud laskemoona hulgaga 1997a ei suutnud seda neile õpetada. Seega pooldan seisukohta, kus kuulide valik võmalikult väike ja soovitavalt väga ligilähedase ballistikaga.

Kitse jahis on üsna tavapärane, et kari ei jookse kaugele peale ühe kitse tabamist. See annab võimaluse veel üheks lasuks, kuid siis on juba kiire. Samuti muutub laskemaa, mis raskendab õige tabamispunkti määramist.

A sa vali mitme moona kasutamise asemel hoopis tabamise kohta

Üks kaitseliidu mees õpetas (lahtise sihikuga laskmisel) sihiku "uputamist" ja "kergitamist" s.t. kirp ei ole sälguga tasa vaid madalamal või kõrgemal. Selle teooria käigus sai uuritud ka sihtimispunkti (tabamispunkti) muutmist laskmisel. Lasti ainult ühte sorti moonaga relvaks Galil AR 5.56x45.
Tulemuseks oli:
a) lähitistantsil ~50m laskmisel puudus vajadus mängida sihikuga,
b) pikematel distantsidel 150-300m hakkas kauguse mõõtmisest tulenev viga muutuma olulisemaks, kui sihtimispunkti muutmisest saadav kasu.
Katsetati nii kiiremal laskmisel, kui ka pikema sihtimisega. Loomulikult oli viga kiirel laskmisel suurem ja sihikuga mängides muutus see viga veelgi suuremaks.
Kui lisada siia veel erinevate moonade erinevad tabamispunktid, siis ise julgeksin kitse kuuliga (308) põtra lasta aga vastupidi ei teeks.

Mul naine käib koeraga (taks) koolitust tegemas. Ämm (tore inimene) jälle toidab koera. Mina käin temaga 1-2 korda kuus jahil.
Kui kõik kolmekesi korraga koju tuleme on koer kõigepealt minu juures ja siis kõik ülejäänud.

Tõsi ta on, et seekord keetsin rohkem kui muidu. Nii igaks juhuks.

Proovisin ka pärast keetmist nädalast leotust. Nii kui survepesuri pele lasin oli kolju esimene osa (koon) nagu lego klotsid laiali. Ehk siis olid kolju liidesed koonu osal üli õrnalt külge jäänud. Hais oli ka asi mille pärast seda asja enam ei proovi.

Ja üleüldse kuna olen üks sektsiooni nooremaid liikmeid on sõnaõigust vähe. Vahepeal nende n.ö vanemate juttu kuulates ja tegusid vaadates tekib küll kahtlus, et mõistuse puudujäägid ikka üüratud.

Mark Twain

When I was a boy of fourteen, my father was so ignorant I could hardly stand to have the old man around. But when I got to be twenty-one, I was astonished at how much the old man had learned in seven years.

Neile, kes keelt seda keelt ei loe minu vaba tõlge.
"Kui ma olin neliteist aastat vana oli mu isa nii rumal, et ma vaevu suutsin taluda tema juuresolekut. Kui ma sain kakskümmend üks olin ma hämmingus, kui palju vana mees oli õppinud nende seitsme aastaga."

Need kes Mark Twaini sõnadest aru ei saa peaksid seda lugema uuesti seitsme aasta pärast.

Ei ole kogemust Los-7-ga, kuid haamer on mulle tuttav tööriist sihiku reguleerimisel (seda siis AK kirbu reguleerimisel ). Igati soovitan valida järgmiseks tööriistaks relva reguleerimisel raudkang ja siis kuvalda jne... Juhul, kui need tööriistad efekti ei anna võiks äkki tõmmitsast kasu olla. Vene sõjaväes just sellelaadset asjandust meie rühma praporšik kasutas.

Nüüdseks on soku kolju jõudnud seista ligi 2 nädalat ja võrreldes eelnevate töödega on selgelt nähtav tooni vahe. See mida on leotatud on heledam. Nii siis, järgmist koljut leotan külmas vees enne keetma hakkamist.

Kuna tegemist on esimese vääristamisega mida proovisin teha täiskoljule, siis ei pretendeeri ainutõe esitamisele vaid kirjeldan kogemust. Kasutasin MARLIN 444 mugandatud "süldiretsepti" ja survepesurit.
Vees leotasin pead ~38 tundi. Vett vahetasin 3x. Kuna leotades tuli veel külge jäänud nahaserv lahti, siis viisin läbi veel ühe puhastamise noaga (suur abi oli tugevast tuulest, mis haisu eemale viis). Keetmine kestis 1h (lisasin Fairi-t) ja peale seda panin seisma kaheks päevaks. Puhastamisel (pesuriga) selgus, et osa liha oli kõvasti kolba küljes kinni ja nina kõhre ei olnud lahti keenud. Seega peale puhastamist tegin veel ühe tunnise keetmise. Asjast oli abi ning ka viimased kõhre ja lihakribalad tulid lahti.
Survepesur tegi suurema töö, kuid nägin vaeva just aju kätte saamisega. Pesur on Kärcer K4.98 M ja annab veesurvet 12MPa-d. Selle jõuga lõi mõned peenemad luud minema, kuid samas hoidis hulgaliselt käetöövaeva kokku.

Siit endale kogemus: järgmine kord keedan kohe, madalal tulel, ~2h järjest.
Ei osanud leida suurt vahet puhastamistel, mis said tehtud kohe peale keetmist või peale 2 ööp seismist. Seega jätan selle osa järgmisel korral vahele.
Võrdlesin kolba värvi oma eelnevate kätetöödega ja ei leidnud mingit vahet kolba värvis. Seega ei saa ka aru eelneva leotamise efektist. Plaanis on ka see vahele jätta.
Häirima jäi aju kätte saamine. Proovisin enne ja pärast keetmist seda sorkida, kuid oli hirmus tülikas ja vaevanõudev . Mitte, et ma nüüd tööd pelgaks aga kui kellegil on veel mõni hea idee just aju kättesaamise osas oleksin valmis õppima teiste kogemusest.