Jääger-online jahindus foorum

Meie siin Pärnust lõunas veel katkualast väljas, seega proovi kohustust pole. Oleme küttinud ca 70 % kohustusest. Pole vene aja lõpust saati kuulnud, et luba jäetakse maha kandmata. Siis oli küll juhuseid, kus ma poisikesena küsisin isalt, kes meestega kuuri all saaki lahkas, et kuidas jaht läks? Vastus: ühe sea saime. Mina: miks siis seina ääres kolm pead on? Me küll üsna tiheasustuse lähedal ja iga pauk arvel. Sigu praegu on, kuid naabritel katk sees, ilmselt meil kauaks seda rõõmu enam pole. See 10 euri, mis loa hind, ei pane kedagi sea laskmist varjama. Pigem kantakse aeguv luba maha, et normi täis saada, see on loogilisem.

Kas nende silmuste lähistele kaamerat ei kannataks seada? Saaks ehk teada, kes see sunnik neid paigaldab.

Pärnust lõunas laglet palju. Hanedest oli täna üks väike punt väikseid. Samuti on musti laglesid rohkem, kui varasematel aastatel. Suured hallid on vist juba läinud, pole neid enam näha olnud.

Lõuna-Pärnumaal pulmitasid.

Kõndisin laupäeval täiesti juhuslikult põdrapulma sisse. Kolm pulli häälitsesid eri suundades, lehm vasikatega oli keskel, üsna minu lähedal. Siis tulid kaks pulli raiesmikule pusklema samal ajal, kui kolmas lehmaga võsas ragistas. Vasikad passisid eemal soolaku juures. Igasugu ohkeid oli metsast kuulda. Kuulasin - vaatasin ca veerand tundi. Võimas kuulde- ja vaatemäng oli. Kui metsas vaikseks jäi, lasin ära ühe raiesmikul puselnud pulli.

Olen ka Pärnu kandist nõus Tartusse sõitma, kui aeg sobib. Usun, et mõni huviline tuleks veel kaasa.

Minu arvates tuleb kõigepealt igati tervitada, et hr. Männil siinses teemas osaleb. Väga loodan, et tal jätkub kannatust ja ta ei solvu erinevate ütlemiste peale, mis siin esineda võivad. Midagi pole parata, tõestatud fakte tunnistaval teadlasel on kindlasti raske vaielda vana jahimehega, kes harjunud hunti eluaeg surmavaenlaseks lugema. Vastupidi ka. Ja mis seal salata, loen end küll veel nooremapoolseks jahimeheks, kuid ega hunt oma jahimaal mullegi rõõmu tee. Ja aru ma ei saa, kuidas hundid selle aastakümneid väldanud vaenamise tõttu ikka veel meie metsades elutsevad ja nüüd seoses EL-ga nii haavatavaks on muutunud . Ka kunagi EPAs poistega arutasime, et ainumas valge ala hundi areaalis on ümber Brüsseli ja sealt meie hundipoliitikat juhitakse! Aga see oli ammu ja värskemat kaarti ma pole vaadanud. Ega ole lihtne ka üksi saalitäie vaenulikult meelestatud jahimeestega vaielda
Ka sõbrad Soomest on rääkinud igasugu jutte a'la kui metsas kohtuvad hunt ja jahimees, lahkub vaid üks neist elavana... Ja et hunti tuleb hirmutada, et ta jookseks sinu jahimaalt kaugemale. Soovitavalt täismantelkuuliga, siis ei jää kohe maha... Seega pole see teadlased - hunt - jahimees probleem ainult Eesti mure.
Oluline ongi vastastikku oma seisukohad ära põhjendada. Näiteks kui loomakasvatajad räägivad huntide murtud lammastest, siis teadlane ei saa väita, et koerad murdsid ilma konkreetsete tõenditeta, näiteks DNA test. Jäljed on sageli vaieldavad. Muidu leiab külamees, et Tallinna tarkpea ajab jälle jama ja tegeleb probleemiga käepäraste vahenditega. Kuidas teadlane garanteerib, et tal on kõik piirkonna hundid arvel? Miks ei saa kuskil soos veel mõni paar elutseda? Pluss riigipiire ületavad loomad. Ning jahimeestel on oluline fikseerida täpselt kõik kontaktid huntidega - jäljed, murdmised jne. Siis saab andmeid võrrelda GPS jt teaduslike vaatlustega ja võimalikud ebakõlad tulevad välja. Muidu pole võimalik argumenteeritult vaielda.
Minu jutt on kindlasti subjektiivne, kirjutatud enda ja eri piirkondade jahimeestest tuttavate muljete põhjal. Tean endist looduskaitsetöötajat, kes nüüd peab lambaid ja lihaveiseid. Oi kui kurjalt ta on nüüd teisel pool aeda! Ise ma lambaid ei pea, kuid jahialalt kaovad sead ja kitsed, kui hundijälgi piirkonnas näha. Lambaid ka aeg-ajalt murtakse. Ning meile ei antud hundiluba, kuna meie kandis liikuvat ringi kaelusega hundid, keda lastes võib teadlase töö hukka minna. See oligi põhjendus, mis meile öeldi. Lambad polnud olulised. St piirkonna loomakasvatajad ja jahimehed vs pealinna teadus... Selle talvega poleks küll loaga suurt miskit teha ka olnud.
Männili jutt kadudest on muidugi loogiline. Teatud arvu teadaolevate huntide säilitamist plaanides tuleb neil ''kadu'' andmetest välja ja sellega saab arvestada. Aga pole ju normaalne, et üks pool arvestab ''kadu'' ja teine pool rikub seadust

Pärnust lõunas nii palju lund pole, et seajälg igal sihil näha oleks.

Kasutan siiani koprajahis vene Nõrok tüüpi kummikat. Seni pole õnnestunud okste otsas katki sõita. Hea stabiilne, ruumi nii püssi kui saagi jaoks. Vaid aerud on õnnetud, kasutan Taimeni matkasüsta aeru.

Mul selline püss aastaid kasutusel

Jah, saime teada, et oleme aastaid pidanud pardijahti pommide vahel. Kalurid leidsid sealt madala veega paar lennukipommi ja kohaletulnud demineerijad avastasid neid veel - kokku vist 22 tükki! Nüüd peab pardijahil ettevaatlik olema - merepõhi puha pommiauke täis! Tean, et nõuka ajal kasutati seda kanti lennuväe harjutusalana ja vanasti lendas seal roostikus ka paar kolhoosi mullikat õhku, kuid teadsime, et ala on korduvalt demineeritud. Eks madala veega pea silmad lahti hoidma. Koht Pärnust lõuna poole.

No see hülge söömine... Anna koduseale paar nädalat enne hinge võtmist räime süüa, saad sama tulemuse, küll mitte nii rasvase. Ma ei tea, mis hüljes see oli, kas Soomest toodud või Valgerannast leitud, aga mulle ta süüa küll ei kõlvanud.

Ka Pärnust lõuna poole pole veel õiget lendu olnud. Tavaliselt tulevad kõigepealt hallhaned ja siis lagled. Seni veel ainult hallid, neidki vähe. Võimalik ka, et soodsate tuultega lähevad nii üle, et eriti maas ei käigi. Samas õnnestus tabada minu kõigi aegade suurim hani - puhastatult 3,6 kg. Paraku selgus praadi süües, et selliseks kasvamine oli tal mitu head aastat aega võtnud...

Jah, pead koostama akti. KKI inspektori seisukoht oli selline.

Solgisurma pole seni veel keegi surnud ja kui on, siis pole see õige solk olnud!

Käisid mul aastaid tagasi austerlased külas, arstid. Keeldusid joomast värsket lehmapiima ja söömast maasikaid otse peenrast. Väitsid, et tänapäeva eurooplase soolestikus on ära tapetud enamik algselt seal algselt elutsenud baktereid, kes hoolitsesid peremeesorganismi turvalisuse eest (reklaamid a'la tapab kõik tuntud bakterid). Eestis ja teistes N.Liidu riikides olevat need veel alles. Soovitasid hoida. Olid paljureisinud, ka Venemaal ja Kasahstanis käinud inimesed.

See näide lihtsalt tänapäeva püüdest ülima steriilsuse poole. Kui potis keedetud konserv paari nädalaga palliks ei muutu, siis ei saa seal ka midagi tapvat olla. Ja kui ta veel pall pole, ei saa ta veel ka inimest tappa. Lihtne.