Jääger-online jahindus foorum

aitäh õpetamast, proovime ära.

õige jutt puukoi,aga ka pealask võtab kohe maha.

kah üks naine kirjutas:

Pelle kirjutas:Isegi kui õnnestub mees jahist "võõrutada" siis poja õigesse vanusesse jõudmise puhul läheb asi 4X hullemaks. Siis on majas kaks hullu kes üksteist pidevalt tagant kihutavad

Ära üldse räägigi, mul ju üks kasvab ja käib juba issiga pukis kaasas. Sõidu ajal kommenteerib kogu aeg, et nüüd tulevad kitsed välja ja et nüüd võib rebast näha. Ise 5 aastane.

Tegelikult on äge kuulata sellist.

LP kah üks naine, mis siin siis tegelikult halba on?Kas on siis parem, kui poiss kasvades omasugustega kuskil ringi jõlguks ja lollusi teeks?Niimoodi metsas käies on ta ju issi pilgu all ja õpib kindlasti rohkem eluks vajalikku kui omasuguste käest.Mina võtsin poisi jahti kaasa kui ta oli veel kuue aastane.Ja seda veel jänesejahti, kus tuli jalgsi palju kõndida.Vahel oli kojusaamisega raskusi ja tuli noormees kukil koju tuua, oli küll veidi raskem kui jänes või rebane kotis aga metsakartust ei olnud tal kunagi ja järgmine kord läksime jälle. Isegi sõjaväes oli tal kergem kui mõnel kambajõmmil, kes metsas ainult ema käekõrval käinud.Tänage Jumalat kallid naised, et mehel üldse selline hobi on mis poisist ka mehe kasvatab.Ega teilgi kodus kerge pole, aga kannatust, ei mees ja poiss kuhugi kao ja vahel toovad ka metsast midagi koju mis süüa sünnib.Isegi meremeestel ju naised olemas ja kah elatakse.

Vari õige jutt.Sain just uue juuli numbri ja järjest lahjemaks lake läheb.Esimese lehe järgi nagu oleks antila kataloog kätte sattunud.Eks reklaam muidugi maksab.Lood põhiliselt sellest,kuidas härrad välismaal jahti peavad, midagi ikka lugeda.

Kui püssimehed olid siis kindlasti kohe.

Räägin ühe tõestisündinud loo. Kunagi vene ajal oli meil seksioonis suuruluki lasketiir. Kes enne Elva tiiru jahimeheks hakkas see Tartu meestest kindlasti teab.Minu kadunud isa korraldas seal laskmist.Kord mingite võistluste ajal, tuli metsast jänes ja jäi keset laskerada.Ajas end tagakäppadele püsti, vaatas mehe poole kellel laskmine pooleli, istus siis maha ja hakkas esikäppadega nägu pesema.Kui nüüd rahvas naerma kukkus, ehmus ja kihutas sikksakki tehes metsa tagasi.Uskumine muidugi oma asi aga paljud nägid seda pealt.
Ümber lasketiiru oli paras võpsik ja mets.

Mehi siin foorumis hindan ja pean jahimeesteks selle jutu põhjal mis nad kirja on pannud, ise ma kedagi ei tunne ega ole ka kohanud.Meest kes peale eksamit jahimeheks saab nimetan ma noorjahimeheks. Ja seda mitte halvustavalt, me kõik oleme kunagi algajad olnud olenemata vanusest, kuid peale jahitunnistuse saamist tuleb veel tükk aega kogemusi omandada, et päris jahimees olla.Eks see ole nagu elus ikka, mõni on andekas , mõni mitte ja peab sealjuures tehnilisi vahendeid kasutama, et rivis olla.Mul on endal kodus noorjahimees, kes peale sõjaväge juba varsti 4aastat jahiloa omanik,siledaga kolm siga lasknud jooksu pealt ja eelmisest aastast vindiomanikuna veel põdra ja sea lasknud, kuid pärisjahimeheks ma teda veel ei pea
Feeni pilti vaatasin rebasejahi pildilt ,mida ta siin kuskil näitas,loodan, et seal oli ikka tema ise.
Rohelistest ehk veel niipalju, et need on sellised vennad kes kõike ja kõiki kaitsevad ja endaarust sellega loodusele suure heateo teevad, Jumal nendega, jätku ainult teisitimõtlejad ja jahimehed rahule,meie ka nagu inimesed. Kuna olen siin foorumis uustulnuk, siis niipalju, et jahihaige olen veidi üle 40aasta olnud aga siit leian nii mõnegi tarkusetera.Kõik muutub ja uueneb. Oma mõtteid ja tõekspidamisi olen alati valmis kaitsma aga kuulan ka vastuväited ära, eksimatu pole keegi.Mulle tundub,et siin proovitakse iga uustulnukat hamba all, et kas on küllalt kõva ja kas süüa kõlbab. Kakuke,siin on sul tuline õigus, jahimehe hinge on vaja.

Ei ,ei pane pahaks, just õige küsimus. Loomaliigi tegin kindlaks jälgede järgi ja välja näris päästiku juures olevast august.Võib olla, et tegin augu ka nati suurevõitu. Oli ühepoolse luugiga pealasetseva päästikuga tuhkrukast. Olid tihedad tööpäevad ja ligi nädal läks mööda.Ei oska küll öelda kaua ta kastis oli.Teine kord oli kasti otsast pleki vahelt puu peaaegu läbi närinud, kui jaole sain. Oli kolm päeva vaatamata kast.

Kult, aitäh, hästi öeltud.

Meil jälle arvukus kõvasti langeb, rebasejahi lõpul ja märtsis olid vanad jänese elukohad jälgedest tühjad .Umbes 10 km raadjuses kohtasin kolmes kohas jänese jälgi.

baddman, samad sõnad.

trucker, tõsijutt, rohelised ju ainult niimoodi ilma näevadki. Neile meeltib imetleda ja pildistada seda emakest loodust ja aina kaitsta ja kaitsta, saamata tihtipealegi ise aru ,mida või keda kaitsta. Anda kõigile hästi palju võimalusi. See rohkem lapse mõtteviis.

Vari,arvad, et kasdlõksu pole tarvis iga päev vaatamas käia, siiski on. Tean mitut juhust, kus nugis näris pooletollisest kastilauast augu läbi.

Vastaks nii:seda rohelist tooni näen selles, et kiidetakse rohkem loomade eest hoolitsemisega ja neile "võimaluste "andmisega. Loodust kaitsta on igaühe püha kohus,sest ka meie ise oleme ju osa loodusest.Loomale annan ma alati võimaluse, kui pole tema laskmise peal väljas, aga kui lähen teda laskma, mida nimetatakse jahiks,siis püüan loomale mitte võimalust anda ja teha seda võimalikult kiiresti ja humaanselt.
Härra Feen olen sinuga täitsa nõus, et jahimehi on siin foorumis omajagu ja kindlasti rohkem kui ise nimetasin. Aga samas on siin ka palju noori mehi kes alles jahimeheks hakanud, ega sa ei taha ometi öelda, et mehest teeb jahimehe see paberitükk mis pärast eksamit kätte antakse.
Olude sunnil olen praegu Tartu mees ja mul on tuline kahtlus, et olen sind kuskil kohanud, nägu on igatahes pagana tuttav, või on su pilt kuskil ajalehes üleval olnud, aga selles ma veidi kahtlen.Vabandan foorumlaste ees, kuid mul on selline rumal komme kõigile sina öelda, kui ei ole tegemist just väga suure härra- või autoriteediga.Loodan, et solvunuid rohkem ei ole ja saame siin vahetada jahikogemusi, mitte kiristada üksteise peale hambaid või norida minusuguse vanamehe väljendite kallal.Mis kobrastesse puutub, siis ise ma neid eriti ei jahi, kuigi kadunud isa oli üks esimestest kes ametlikult koprajahiloa said,kuid tema jälle püüdis neid rohkem naha pärast, liha söötis koertele, et roti liha.Mina muidugi söön ka kopraliha, kuid see nüüd jälle maitse asi,kellele ema, kellele tütar.Üksteise sõnade kallal norimine ei anna meile küll midagi ja risustab ainult foorumilehti aga kui muidu ei saa siis on ju vanade prantslaste komme tuellile kutsuda.Või kuidas.

Õige, tänud Hendrik.