Jääger-online jahindus foorum

aivar00 kirjutas:Tänud jah . Eks pean professorite Sootaki ja Naritsa loenguid meelde tuletama . Tsiviilseadustiku õppejõu nimi ei tule kohe meelde - keski naisterahvas oli - eks sellepärast siis ongi minu maailm ainult must-valge . See kõik oli vääääga ammuuuu....

See ei puutu küll teemasse, kuid praegu on TÜ tsiviilõiguse professor Hr. Paul Varul isiklikult.

Eohippus kirjutas:

länku kirjutas:Igal juhul on igal isikul õigus kõnealuste protsesside juurde kaasata tunistajaid ja kindlasti ka kaitsja.

Alati on hea kui tunnistajaid on ja kaitsja võib ju olla, kui on mõni tuttav või raha on palju. Aga väärteo korras ei pea kaitsjat olema. Auto läbivaatus on haldustoiming ning see tuleb protokollida ja sellest saab isik koopiat nõuda.

Kontrollimise toimingu juures PEAB alati olema tunnistaja(d). Kui ei ole nägijaid ei ole ka tegijaid!
See on ka üks põhjus miks liikluspolitsei patrull vähemalt kahest inimesest koosneb. Üks protokollib olukorra, teine tunnistab.
Avaliku võimu täidesaatev isik on kohustatud antud toimingu juures küsima kontrollitavalt, kas ta soovib kaitsja kaasamist.

Lühike vastus arutelule:
Keskkonna inpsektoril on õigus sõidukit kontrollida, ning sõiduki omanikul on kohustus inspektorit selles toimingus mitte takistada.
Kontrollimise protsess peab käima kindlate reeglite järgi, mis on seadusega fikseeritud.

Siin on tegemist õiguse tõlgendamise küsimusega.
Kriminaal menetluse seadustikus sätestatu näeb ette kuriteoga seotud objetki/isiku vms.
LÄBIOTSIMIST.
Keskkonna järelvalve seaduses sätestatu näeb ette objekti/ isiku vms. KONTROLLIMIST.

Läbiotsimise eesmärgiks on leida üldjuhul kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, seotud iskuid jms (nagu ka kirminaalmenetluse seadustikus seletatud). Läbiotsimine on üsna põhjalik tegevus, ning selle tulemusena võib olulisel määral olla mõjutatud näiteks eraisiku eraelu, ning tegevus kui selline võib kahjutstada isiku vara.
Ülaltoodust lähtuvalt peab läbiotsimise teostamiseks olema piisav alus. Selline alus peab olema kohtu poolt kinnitatud määrus!
Piisava aluse läbiotsimiseks võivad anda mingi objekti kontrollimise tulemused millest järeldub, et võib toimuda seadusevastane tegevus.

Kontrollimine on lihtsam tegevus, mille tulemuseks peaks olema veendumus mingi isiku seaduspärases/seadusevastases tegevuses.
Kontrolli käigus ei tohi mitte mingil juhul kahjustada isiku põhiõigusi sealhulgas põhiseadusliku õigust eraomandi puutumatusele ja kaitsele.

Igal isikul on kohustus lasta inspektor kõnealuseid kontrolltoiminguid tegema, kuid seda peab inspektor sooritama kindlas korras, mis on seadusega sätestatud.
Igal juhul on igal isikul õigus kõnealuste protsesside juurde kaasata tunistajaid ja kindlasti ka kaitsja.

A.la inspektorihärra võib hoovis ringi vaadata, kuid tuppa tulla ilma loata ei tohi.
Samas , kui midagi varjata ei ole, siis las ta vaatab ringi, kuid ka sellel ringi vaatamisel peab olema põhjendatud alus.

sooviku kirjutas:

Uri kirjutas:Peale seda panin teleka kinni ja ei viitsind üldse seda tuunimist ja söögitegemist vaadatagi. Keegi äkki teab ütelda mis järgmises osas tulemas ?

Miks sa küsid,kui saadet vaadata ei taha?Päris mitmed kommenteerijad kirjutavad,et rohkem ei vaata,vilets saade ja ei hakka oma aega raiskama.Ei maksa tühja lobiseda,ikka vaatate .Kui on kas või väike klipp jahiga seotud,ikka vaatate.Kriitika võib olla aga päris delfiks ei maksa minna.

Kust kasutajal Sooviku sellised andmed pärinevad, et väidate nii veendunult, et kui kaasfoorumlane on väitnud, et ta enam seda saadet vaadata ei soovi, siis vaatamata sellele ta ikkagi " salaja " vaatab?
Või tõlgendasin Teie mõtet valesti?

Minu arvates sellist saate formaati on Eestimaale juba ammu vaja olnud. Jahimehed on selles suhtes täiesti "kodutud", et varem pole olnud ühtegi sarnast emakeelset saadet mida fännata. (Ohota i rõbalka ei ole jätkuvalt eesti keeles) Idee on hea ja kõnealusel saatel tekib kindlasti tulevikus oma kindel ja truu vaatajaskond.
Kuid kahjuks ma kahltustan , et peale järgneva paari saate mina oma aega Victoria vaatamisele ei panusta. Sellel on mõned põhjused, mida tahaksin ka kaasfoorumlastega jagada. Võtan näiteks osa nr.2, kuna esimeses osas ei olnud lihtsalt nagu millestki rääkida.
Esiteks: Mulle jääb arusaamatuks, kes on selle saate sihtgrupiks? Tavaline läbilõike jahimees ei tunne ennast kindlasti seda saadet endale suunatud olevat, ehk minu hinnangul ei peegelda saade tegelikust, ning tundub võlts. Tavajahiline tahaks ikka saatest mõnda ratsionaalset nõksu selgeks õppida, mida jahiradadel kasutada saaks. Vaevalt, et jahikuulsus " Pärna Vello" nüüd hirmsa hooga kartuli -ja porgandipalle asub vorpima. Pigem ootaks midagi kasulikku, restorani tippkoka asemel võiks olla kasvõi foorumlane " Feen" kes midagi tõelist suudaks kokku meisterdada.
Teiseks: " Tuuni oma ATV-d"- kui ma neid roosasid rombe ekraanil nägin tahtsin peast kinni haarata ja taeva poole kisada. Parem tuuniksin püssi, autot või mida iganes muud kui ATV-d. Huvitavam oleks kui Victoria räägiks oma Leupoldi optikast või jahiriietest vms. Ja pealegi, ükski täie mõistse juures olev jahimees ei hoia püssi ATV esiraami peal, ning ei kihuta läbi pasa nii, et tukk pärast virtsast niriseb. Kuid see on minu subjektiivne arvamus ja saatele on toetajaid tarvis. Seoses selle Atvndusega on Saate hea ja õilis idee lämmatatud ära vale kommertsiga.
Kolmandaks: Saate külalised: Kuidas krt on monoteatrijuht, kes ise pole jahimees seotud jahindusega. Ja see jutt, mis sealt suust välja tuli... Mingi Šveitsi investeerimispankur näeb pealt kuidas haavatud mudane ja verine siga tapetakse lasuga läbi selgrookanali. Mis oli selle jutu mõte?? Kui saate eesmärk on tavainimesele tutvustada jahindust, avada selle olemust ja muuta stereotüüpne arvamus jahimehest, kui halastamatust killerist, siis antud juhul oli tegemist iseendale jalga tulistamisega.
Neljandaks: Saate " keel". Kõik sõnad saatejuhi suust tulevad kuidagi kangutatult ja pingutatult. Ei ole seda voolavust ja jahimehelikust vahvust. Võttegrupi võõrustajad on ka nii krampis, et kaotab ära kõik loomulik. A.la maksapraadimine peale jahti, krt no väike nali võiks ikka asja juurde käija. Seal istusid, kõik tõsiste nägudega ümber laua nagu matustel. Tavainimesel võis tõesti jäädagi selline mulje, et käiaksegi jahil tapetakse EMANE põder maha, jagatakse liha ja minnakse laiali.

Üldiselt tahaks saates ikka kuulda jahile omaseid ja armasaid sõnu/: 30-06, 308, 12/ 76 , punatäpp, mudakummid, Conibear, varitsuspukk, söödamaja, trofeed, põdravorst jne jne jne.

Aga pean nentima, et Victoria ees võtaksin ikkagi mütsi maha ja teeksin sügava maani kummarduse, kuna tema tegi ära selle, millest paljud teised on ainult rääkinud!!

Länku

Mingid tõsised slow-motion prillid ( silmad) peavad olema, kui liikuval hirvel suudad 1-2 haru täpsusega pulgad peas ära loendada.

raindrenkhan kirjutas:Ilvest piirates ei tea kas tal on saatja küljes või mitte. Lastes seda looma esimesel hetkel ei pruugi saatjat kaelas tal märkata.

Minul tekkis seoses saatjaga tabatud loomaga küsimus, et milline on õiguslikus mõttes korrektne käitumine sellise saagi korral. Et kas peab saagist kelelegi teatama või aparaadi kuhugi viima.?
Teoreetiliselt on tegemist märgistatud loomaga ja märgistusvahend on kellegi vara ( keskkonnaamet vms.), ning selline vara tuleb tavaliselt selle käsutajale tagastada.
Märgistatud lõhe kätte saamise korral peab märgise tagasi viima. 2 aastat tagasi vähemalt oli selline reegel.
Aga vaprale kütile õnnitlused ja jätkuvat Edu jahiradadel!

Järgneval lingil saab tutvuda ka metsaomanike seisukohtadega antud küsimuses.
Alljärgnevat lugedes tekkis minul küll arusaam, et üldjuhul on metsaomanik ja jahimees ühes paadis,
ning on mõlemalt poolt ilmselge, et ilma koostööta ja üksteist abistamata ei ole kummagi poole tegevus viljakas.
Siinkohal on meedia jällegi oma seisukoha võtnud, ning ega siin vastupidist tõestama hakata ei olegi otsarbekas.
http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=1527

Värvilist sügist,

Länku

Pardi-ja haneränne on aastati erinev. See oleneb paljudest faktoritest: tuule suund ja tugevus, temperatuur, põldude saagikus ja nii edasi ja tagasi.
Oskan rääkida Peipsi-ja lämmijärve piirkonna näitena.
Sellel aastal on parti lämmijärvel veel vähe. Mõned üksikud parved on, peamiselt sinikaelad kuid jahialguses tabasin ka mõned luitsnokad, kes tundusid pigem juhuslike uitajatena kui suure rände osavõtjad. Peamiseks mõjuteguriks pean eelneva kahe aasta palavat suve, mis vähemalt siin sektoris veetaseme järves, kraavides, kanalites ja tiikides tugevasti alla tõmbas. Kui parti on, siis sellistes kohtades, kus on ka vett. Näiteks mõned kanalid, kus on vesi kunstlikult ülesse tõstetud.
Teoreetiliselt peaks ränne algama siis, kui põhjas külmaks läheb ja seal elu kõledaks muutub. Praeguse seisuga on igalpool euroopas veel vananaiste suvi ja ega linnud/loomad nagu ka inimesed ennast ilma mõjuva põhjuseta liigutama ei kipu. Kui aga põhjas esimesed -(miinus) kraadid peaksid esinema, siis on neil ka siia poole asja.
Kui aga põhjas pikalt soe on ja meil äkki külmaks lööb, siis pole linnul ka siin erilist pidamist ja liigub edasi soojamasse sektorisse. Vististi oli see 4-5a tagasi kui sellist olukorda märkasin. (Täpne aasta ei meenu, mäletan ainult, et MaSu algus oli )
Üldiselt arvan, et nädala-kahe jagu tuleks veel kannatust varuda. Tuleb see õige aeg ära tabada ja vahetevahel lihtsalt luuret teha.
Enda tagasihoidlikust kogemusest võin väita, et kõige huvitavam linnujahi periood ühtib põdrajahi omaga. ( Nädalasees lind, nädalavahetusel loom )

Kõike Parimat ja mäletamistväärt jahihooaega kõigile,

Länku

tony kirjutas:Kui kellegil on veel mõnda head retsepti pardi rinnafileest, siis andke aga tulla.

Kui Englishmanide keel võõras pole, siis saad abi järgnevast lingist: http://www.cajuncookingrecipes.com/wild ... s_duck.htm
( Leht on pehmelt öeldes veidra kujundusega, kuid retseptid minu hinnangul üsna asjalikud)

Paneks ka ühe retsepti omaltpoolt kirja mille "algprojekti" ülaltoodud lehelt spikerdasin.

Vaja läheb:
1 pardi rinnafileed( sinikael) ( kui on siis ka koivad)
piim
sool&pipar
Atžika kaste
Purgis kõrvitsaid
2 keskmise suurusega sibulat
Oliiviõli või Või(taluvõi)
Jahu
* Märjuke toidukõrvale. Punane vein või Hele õlu

Valmistamine:
Laagerdunud part või Fileed lõika umbes 5 cm tükkideks ja pane piima sisse u 5-10 tunniks külmkappi puhkama (oleneb kaua aega mässata on).
Kui kannatus katkeb võta liha kapist ja maitsesta soola ja pipraga õrnalt.
Seejärel veereta liha jahu sees nii, et tükid oleksid üleni valged.
Aja pann kuumaks ja kalla üks korralik "lukksepa lõuatäis" oliiviõli pannile, ning pruunista eelnevalt rõngasteks lõigatud sibulad.
Kui sibularattad on juba värvi muutnud proovi nad õli seest välja urgitseda ja pane taldrikutele valmis liha ootama.
Seejärel jahune liha pannile ja lase mõlemalt poolt mõned minutid praadida. Olenevalt tükkide suurusest.
Kui liha parajalt pruun ja köök juba praehaisu täis (sellest tavaliselt ise aru ei saa, minul juhtis sellele tähelepanu vastassugupool), tõsta liha taldrikule ja serveeri koos sibularõngaste ja kõrvitsaga. Soovi korral lisa ka atžika kaste.
Kõrvale soovitaks vürtsisemat punast veini ja vett.
Kes veinisõber pole, siis 1 pindine Aleksander ajab ka asja kindlasti ära.

Ise imestasin, et kuidas ühest pardikesest niipalju pugimist tekitada on võimalik. Järgmisel päevalgi sai veel maiustatud ja seda isegi külma lihaga, mis ulukiroogade puhul on minu meelest üsna tavapäratu.
Samuti oli üllatavalt positiivne minimaalne ajakulu küpsetamise protsessis.
NB: kui kunagi pildid telefonist arvutisse saan tiritud, siis lisaksin ka pildi!

Head katsetamist ja ootaks tagasisidet