siin siis antud teksti eestikeelne versioon. ei ole teab mis ingliskeele filoloog ega keeleteadlane, kuid põhisõnumi saab vast ikka kätte
Palju tähtsam vintpüssi, padruni või kuuli valikust on see, et lasta täpselt. Alaskal on mõned väga suured jahiloomad, sealjuures 688kg kaaluv täiskasvanud põdrapull ja 645kg kaaluv pruunkaru. Põtra või pruunkaru lastakse kõhtu suurekaliibrilise vintpüssiga, üks populaarsemaid on .338 Winchester® Haavatud looma põgenema pääsemine on tõenäolisem kui kasutada väiksema kaliibriga vintpüssi, nagu näiteks .243 Winchester®. Kaliibri suurus, kuuli kaal ja liikumiskiirus on teisejärgulise tähtsusega võrreldes kuuli täpse tabamusega südame-kopsu piirkoda.
On tähtis, et jahimehel oleksid head teadmised looma anatoomiast, võime täpselt hinnata distantsi, omada distsipliini tegemaks ainult neid laske mis kindlalt tabavad ja võime lasta täpselt nii istudes, põlvitades, kui ka püstises asendis. Niikaua kui kaliiber on õige ja kasutatake kvaliteetseid kuule, tapab jahimees uluki kiirel ja inimlikult täpse lasuga õigesse piirkonda.
Valimaks kvaliteetseid kuule:
Winchester (vasakult paremale): Partition Gold/reg; 7mm
.30-06, .338, Fail Safe® .375
Kui sa hetkel omad mitmekambrilist vintpüssi (,270 Winchester, 7mm-07, .308 Winchester või .30-06) ja suudad lasta kõik oma lasud märklaua 8 piirkonda 182 meetri kauguselt nii istudes kui ka põlvili olles siis sa oled edukas Alaska jahimees. Et olla nii efektiivne kui võimalik, peavad padrunid olema laetud kõrgkvaliteetsete kuulidega nagu näiteks Nosler Partition& reg;. Kui tabada südame-kopsu piirkonda 180 teralise Nosler Partition® tulistades .30-06 ´ga, siis kuul läheb täielikult läbi täiskasvanud põdrapulli, grizzly või pruunkaru.
Pruunkarude ja grizzlyde kohalolekust hoolimata ei ole vajalik suure magnumi olemasolu.
Paljud jahimehed on veendunud, et .300, .338, .375 või .416 magnum on vajalik isiklikuks kaitseks ja suurte Alaska ulukite laskmiseks. Kuid paraku ei ole see õige. Tagasilöök ja lärm sellel suurel padrunil on parimal juhul ebameeldiv, kuid enamikele laskjatele ka suhteliselt valus. On suhteliselt raske keskenduda täpsele laskmisele kui sinu aju ja keha tuletavad meelde seda ebameeldivat tagasilööki ja lärmi mis järgneb peale seda kui sa oled vajutanud suure magnumi päästikule.
Kaks kõige enam esinevat kaebajate/hädaldajate gruppi on profesionaalsete Alaska kiidide sõnul jahimeehed kes ei ole eriti heas füüsilises vormis ja jahimehed kes ei suuda oma vintpüssist täpselt lasta. Kuna nad ei harjuta piisavalt palju, ei suuda nad ka täpselt lasta. Nad magavad maha oma parima võimaluse ja lasevad oma unelmate loomas plehku panna või veel hullem – nad haavavad looma ja kaotavad ta siis silmist. Enim kogenud giidid eelistavad pigem jahimehi, kes tulevad laagrisse koos .270 või .30-06 vintpüssiga millega nad ka suudavad hästi/täpselt lasta, kui neid kes tulevad uute säravate magnum´ga millega on lihtsalt ilus lasta. Kui tuled pruunkaru jahile Alaska Peninsula´sse või Kodiak Island´le .30-06´ga mis on laaditud 200 või 220 teralise Nosler® või taoliste kõrgkvaliteetsete kuulidega, teevad need täpse laskmise korral väga hästi oma tööd. Kui tulla aga .300, .338 või suurema magnumiga siis pead sa suutma sellega lasta vähemalt sama hästi kui .30-06´ga.
Tänapäeval on väga populaarne osta suur magnum vintpüss, mis on varustatud eesmise (toruotsa) piduriga (või mis iganes see muzzle brake tähendab. muzzle-loader on aga eestlaetav püss!). Enamik neist on väga efektiivsed tagasilöögi vähendamiseks. A .375 magnum´i koos eesmise (toruotsa) piduriga tagasilöök suhteliselt sarnane .30-06´ga. Enne kui sa veendud, et sa peaksid kasutama eesmise (toruotsa) piduriga vintpüssi Alaskal, sa peaksid kaaluma selle puudusi.
Eesmine (toruotsa) pidur suurendab toruotsas plahvatust ja lärmi, mis kahjustab rohkem ja kiiremini sinu kõrvu. Isegi kui sa lihtsalt sihid või harjutad, kõik sinu lähedal ja ümber tunnevad selle plahvatuse ja lärmi ebameeldivust. Kõik kes on eesmise (toruotsa) piduriga varustatud vintpüssi tulistamise lähedal võivad saada kõrva kahjustuse (kaotada kuulmise).
Sa ei saa kanda kõrvatroppe kui sa oled jahil, samuti nagu ei saa seda teha sinu jahikaaslased või giid. Järjest enam giide ei luba jahimeestel kasutada eesmise (toruotsa) piduriga vintpüssi, kuna sellega kaasneb oht kaotada kõrvakuulmine.
Vintpüssi kaal vähendab tagasilööki
Ei ole mõtet jääda lootma eesmise (toruotsa) pidurile mis vähendab tagasilööki, pigem kasutada piisavalt rasket vintpüssi vähendamaks tagasilööki. Kui sul on plaan põdra liha, karibuu liha või pruunkaru liha (kogu kaaluga üle mitmesaja kilo) ise metsast väljatassida siis suudad sa kanda kuskil 4-5 kg vintpüssi koos optikaga. Et lasta sellise kaaluga vintpüssist .300 või .338 magnum´ga meisterlikult, nõuba palju harjutamist. Sa võid muidugi eesmise (toruotsa) piduri kasutamist vältida, valides padruni millega sa saad lasta mugavalt ja laskmist piisavalt nautida ja seega ka tihedamini harjutada. Paljude jahimeeste jaoks on tagasilöögi ülempiiriks .30-06 või 7mm Remington Magnum®. Enamik jahimehi tunnevad end mugavamalt .308 või .270´ga.
PS! Kui mõni koht natuke segane on siis ärge pikka viha pidage
Garantii on küll väga pikk (koguni 10a.), kuid kuna kogemus antud noaga puudub siis väike kahtlus on ikka sees 
nüüd tükimaad targem ja ei jõua sügisest põdrajahti ära oodata. ma uurin siis kohalikku jahiseltsi ka ja vaatan, et mis nad mulle kostavad. eks siis kunagi jahil näeme 
nii et kui keegi viitsib mind kunagi heastahtes jahile kaasa kutsuda siis andku aga teada