Jääger-online jahindus foorum

Sai ostetud 4komp. odavaid Danita saatjaid vabasagedusega ajavad paari km. raadiuses asja ära.

Leidsin kuulide karbi. Kirjas on "Jahipüssi kuulid P-2" AS Tarve ,Haapsalu
ja vist tel. vana number 8-2 47-44-227 esimesi numbreid peab muutma.Hind ka karbil 23EEK.10tk.Paar aastat tagasi sai Pärnust toodud.

Soomlastest jahimehed kellega sai püsside optikat kontrollitud 100m pealt
lasid oma püssid sisse nii,et lasud jooksid 60mm lehe tsentrist ülesse Jutt oli umbes selline,et see parandab lasu täpsust kauguse valel hindamisel,kuna vintrelvakuuli liikumine kuni 100m on praktiliselt sirgjooneline

Teoorias võib kõik õige olla,kuid elus.
Looma võtab maha ikkagi õigele kohale lastud lask.
Kuna on teada,et suurem algkiirus ja raskem kuul tekitab suuremad purustused ja tugevama shoki on jahi edukus tihti sellest sõltuv.

See on vist enda kaitseks öeldud kuna kasutan 30-06 12g poolmantel Alaskat st. Norma padrunit . 100 m. pealt märki lastes ei näinud erinevust lastes 9g täismantliga või 12g Alaska kuuliga,lasud olid 4sm. ringis. Üle 100m on langevus kindlasti olemas. Vaata http://www.norma.cc/htm_files/javapageem.asp Tavaliselt ostan hooajaks 40-50 padrunit ühest partiist,kontrollin mõne lasuga tiirus optikat.
Siledaraudsel (Mossberg 500) kasutan kergemaid kuule,kõge paremini sobivad täpsuse poolest 28g. Konteineris kuulidest jooksid väga hästi Haapsalus tehtud kuulid,need stabilisaatoriga.

Proovisin ka oma tulud ja kulud kokku saada. Kõik läks väga segaseks.

Jahipäev umbes 350EEK. Aastas umbes 30 retke 10500EEK.Söödapõld
ja lisasööt 1500EEK. Liikmemaks 800EEK. Load 1600EEK. Varustus, mis on 15-kümne aasta jooksul muretsetud 38000EEK.
Tulu,nagu polekski, saak on kasutatud oma tarbeks ja ülejääk jagatud sõpradele sugulastel.
Aga tervis on korras vaim erk ja mis kõige tähtsam ,diivan pole kulunud
nagu mõningatel minu vanustel linnameestel.

Tõsi ta on metsaskäimist rahaks ümber ei arvesta.Kuid olen näinud ka selliseid nn.JAHIMEHI ,kes saagi pärast riidu kisuvad.Samas endi panus loodusele on naeruväärne.See kuulub juba jahi eetika alla.

Jah, punnitades õiget lasku kunagi ei tule . Tihti on tiirus neid mehi näha kelle närv nii püsti on ,et padrun ei taha relva minna, aga metsas teeb kõigile silmad ette.

Oma kogemusest julgen pakkuda,et minimaalse lasketaseme hoidmiseks peab tegema vähemalt 1000 tiirupauku aastas

Sportpüssist sai kunagi 1000 lasku kuus tehtud.......Aga minu seltskonna meestes pole kellelgi sellist võimalust,et 1000 pauku tiirus lasta.

Kõige suurem trenn on iga kahe aasta järel laskekatsed ja seda on ka tulemustest näha ,et sooritama peab mitu korda.

Käelt laskmisel pean oluliseks ka keha asendit püssi taga.
Kuidas proovida:
Võta sõber appi ja las ta lükkab sind kergelt ühe sõrmega,kui tunned ennast kindlalt on ok. aga kui tasakaal on kehv proovi raskuskeset oma keha asendiga parandada,samas pead ennast mugavalt tundma,et lihased ei oleks pinge all.

Mina arvan,et sileraudsele kehtivad teised reeglid,kui püss on lahtimurtav.

Sihtimisliin on jäigalt seotud raudadega nn. kaheraudsel.Püssi laad on kinnitatud raudade külge erinevate kinnitustega, oleneb relvatehasest.
Mina seal paberivõimalust ei näe. Ja kuna metalli pindala on suurem siis on ka soojuspaisumine aeglasem.

Vintraudsetel relvadel on optika kinnitus lukukojal. Raud on suhteliselt läbipainduv ja sellest tulenevalt ei tohi rauale mehaanilist survet avaldada.
Ja ta kinnitatakse püssi laele lukukojast, tavaliselt paari poldiga. See tähendab ,et püssiraual on ainult üks kinnitus(toetus)koht, lukukoja küljes
Siit see paberivärk lae ja rauavahel.

Need eksami piletid,mis rajaleidja leidis, sai neti pandud kuskil neli aastat tagasi, neid kasutas Saaremaa PP. Nüüd on seadusandluses palju muutunud. Mul on tekkinud selle tele2 serveriga probleemid ,lihtsalt pole saanud sinna paar aastat sisse logida ja lehte muuta. Aga kui Vajan relva 3 korralikult läbi lugeda siis probleeme ei tohiks tekkida, eks need piletid ongi selle raamatu alusel koostatud.

Lihtsalt võta rahakotist koidula,pane püss jalgadevahele,mahuta koidula püssiraua ja lae vahele,libista kuni padrunipesani , kui hakkama saad on kõik OK.

Laadisin ka ennemuiste padruneid 12kal, päris mõnus tegevus oli,dosaatoriks kasutasin vene vindi padrunikesta,tegin sellest paraja pikkusega n.n. kopa mis andis püssirohu õige kaalu.
Kuid peagi vahetasin TOZ-i Mossbergi 500 vastu ja padrunite laadimina kaotas oma mõtte.
Oma laetuid padruneid ei saanud enam padrunipesast kätte, kuigi üritasin neid mõõtu kalibreerida. Siit hoiatus kõigile kui omad pump-või poolautomaat püssi tuleb see laadimisrõõm maha jätta.

Jõudu.Kasutan kaks aastat Wetherby Syn.30-06 sai ostetud komplektselt koos optikaga Tasco 2,5-10 56 maksin 18000EEK .Rõõmu kui palju,üle ühe paugu loomale pole vaja olnud,lastud on nii põtra ,siga kitse. Müüb Deetrhunter .