Jääger-online jahindus foorum

Seal samas parahrahvis on allpool välja toodud ulukiliikide kaupa, millisele ulukile millisel ajal ja millise koeraga jahti võib pidada.
Seega seaduses kõik ilusti kirjas.

See uluki otsimise ja lasu tulemuse kontrillimise klausel käib selle kohta, et jahikoera võib sellel eesmärgil kasutada aastaringselt. Muidu ikka võib ka lihtsalt koerajahti pidada alates 01 oktoober kuni 28 veebruar.

Kui ei ole võimalust kogu aeg käia sööta lisamas ja vaatamas, siis soovitaksin kasutada söödaautomaati http://www.hot.ee/janekkuld/automaat.jpg , kuid sööta tuleb julgelt varuda, sest kui sead selle omaks võtavad söövad sealt ikka korralikud kõhutäied.

Lasen selle moonaga ja ei ole ühtegi paha sõna öelda, laseb väga täpselt ja tiirus lasen 8g. Lapua täismantlitega ja 9.7 Norma BST ja Lapua 8g. jooksevad küll ühte auku.

Minu arvamus kantsli ehitusest selline, et kantsel ei pea mitte olema põrandakõrgusega 6m maapinnast, vaid hea oleks kui ikka lihtsalt kinnine oleks ja lõhn välja ei käiks. Sellisel juhul kui istuda nn. kantslis mis koosneb pingist ja katusest siis on jah hea kui ikka kõrgemal asuks. Kui aga ehitada selline kantsel http://www.pilt.ee/view/142436/ siis pole kõrgus oluline. (va vaade muidugi)
Aga see on kõik maitse asi kellel meeldib redelil turnida siis palun.

No ma ikka imestan kust tuleb inimestel mõistus panna valveta elektrikarjusesse 220 V sisse. Kas neid õnnetusi on vähe olnud kus karjusesse jalutab mõni teine loom või inimene? Kas see asi ikka nii hull on et sellist riski võtta?

Praeguse korra järgi ei ole mingit katset vaja tõupuhtal laikal, taksil või terjeril. Saavad peale näitusel käimist ilusti jahikoera passi. Nagu ka jahilistis juttu oli, on tõupuhtuse tunnistus ka eelduseks et tegemist on jahikoeraga, kuna see mis moodi mingi tõug metsas käitub ju geenides.
See kui koer ise ära rikutud on ja metsa asemel autos raadiot kuulab on peremehe probleem.

Jahilistis tuli ka jutuks jahikoera passi nõue. Minu isiklik arvamus on ka see, et jahikoer millega metsas jahti peetakse olgu ikka paberitega. Muidu ongi selline asi, et hommikul enne jahileminekut korajatakse külavahelt kõik koerad mis vähegi joosta jaksavad kokku ja hurraaga jahile. Minu arvates on see absurd ja see mis moodi need koerad metsas ja loomaga käituvad ei tea ju ka keegi.
See põhjendus, et jahikoerte puhul hinnatakse ilu näitusel jahikoera passi saamiseks on jama. Passi saavad ju kõik kellel on põlvnemisdokumendid korras.

Toome siis sellise näite:
Loale on märgitud 3 nime, jahil on 2 neist, eri kohtades. Tuleb keskkonnainspektor kontrollima, 1 mees näitab ette jahiloa kus on peal tema nimi ja tema on ka jahiloa avaja (nimi tagaküljel koos kuupäeva ja allkirjaga). Sõidab inspektor edasi, leiab teise mehe, mida teine mees näitab??? Või ütleb et mina olen sama loaga jahil millega sõber Jüri 5 kilomeetrit eemal? Sellepeale olen 99% kindel kirjutab keskkonnainspektor oma käega välja sellise jahiloa mille hind on määratud trahviühikutes.

Seaduses ei olegi seda arvu kirjas on vaid kirjas, et kollektiivjaht. Kaks on juba mitu seega nimekiri. Kuidas muidu kahekesi jahti pidada ühe loaga? Kahte nime ju loa avaja kohale ei kirjuta.

Nimekiri peab olema juba siis kui minnakse kahekesi jahile.

See seadusesäte on üks hukkumisele määratud projekt, kuna on ebaloogiline et kõigi maaomanikega suudetaks lepingud sõlmida. Sellele lisandub veel muidugi see, et on väga palju maaomanikke, kes soovivad veel tasu selle eest saada. Kes küsib siga, kes sokku ja mõni veel vorsti. Lepingutesse soovitakse seada veel igasugu tingimusi jne. Jahimehed teevad seda jahtimise tööd omast vabast ajast ja see ei ole kuigi tulus ettevõtmine.
Saareaal on talumehi arvamusel, et jahimees peab iga öö tema põllu ääres valvama ja siis kui tuleb siga ja sööb 2 kartulit siis jahimees võtab omalt põllult ja toob asemele. Lisaks sellele et talumees ikka lubab jahimehel oma une ajast tema põllu ääres passida peab jahimees selle eest ka mingit tasu ikka maksma.
Ühesõnaga on tehtud järjekordne seadus mille täitmine korrektselt on võimatu. Kui ma ei eksi siis on veel kirjas isegi see, et iga sõlmitud lepingul peab olema lisa kus on maa piiride kirjeldus jne. pooled maaomanikud isegi ei tea kus neil maa on veelvähem nad oskavad piire kirjeldada.

Jahilistis tõesti mingi sell tegi seadusest sellise kokkuvõtte et ei pea praegu tegema mõlemast relvast, kuid see on täiesti loogiline et peaks ja enamustes kohtades usun, et seda ka tehakse. Mina tegin sel aastal suuruluki laskekatse ja ikka mõlemast relvast eraldi. Keskkonnateenistus kirjutas ka välja 2 eraldi laskekatse tunnistust. Sileraudse jaoks ja vintrelva jaoks.

Minu ausaamist möödaei ole suuruluki loa väljakirjutamine seoses jahijuhataja tunnistusega, kuna üksikjaht on täiesti lubatud jahiviis.
Suuruluki jahti saab pidada ka siis, kui jahijuhataja nime ei ole loale märgitud, kuid jahis osaleb isik kelle nimi on loale märgitud. Siis avab loa jahijuhata ja ja selle tõestuseks et temal on õigus jahiluba avada ongi jahinimekiri.

See et kuul loomas suunda muudab on kergete kuulide viga. Olen ise sama asja kogenud Norma BST-ga (9,7g), sama asi, et peast sisse ja esijalast välja. Eks füüsikaseadus kehtib ka seal, et mida kergem kuul seda kergemini suunda muudab. Raskemad kuulid kardavad ju rohtu ka vähem, kuid kergetega on mugavam lasta tõesti.