Jääger-online jahindus foorum

Kahjuks või õnneks ei ole ühtegi metssiga noaga pistnud.Idee tuli lihtsalt Jahimehe ajakirjast kus saksa jäljekütt kasutas relva otsa kinnitatud tääki enesekaitseks.
Ja väljajätmiseks ei näe küll mingit põhjust kuna pole vahet millega pista.
Ise sellist jahti ei poolda.Võib olla kogemuste puudumise tõttu.

Eks see jahipoe värk rohkem selline ole,et enamik jahimehi tunneb lihtsalt vajadust poest läbi astuda nii õelda kiibitseda. Aga selline kiibitseja on tegelikult potensiaalne ostja, kes vajab tähelepanu, head suhtumist jne. sest tegelikult tehakse suur ost ikkagi sealt kauplusest mille müüja on asjalik ja avatud ega põlga ka esmapilgul vaesena näivat klienti ära.
Ise külastan meelsasti just Tartu mnt. Küti Äri. ,Jahipaun on ka hea aga seal on asi piirdunud ainult vaatamisega.

Kas mõni kövadest korerajahimeestest ka tääki kasutab.Sellega peaks ju teoreetiliselt ohutum see suskamine olema.pean silmas just püssi külge kinnitatud täägiga.

Huvitav, et enamik müügil olevaid nn. jahinugasid omavad ainult head väljanägemist.Ilmselt on viga terases.Kahjuks ei ole ühtegi nuga trehvanud mis lõikaks ja tera peaks. Kui ka alguses on terav siis teritada praktiliselt võimatu.
Minu kogemuse põhjal on tõesti parimad poes kuni 100 krooni maksvad töönoad.Neil teras kuidagi pehmem lõikab ja annab ka teritada.
Kodus mõned vanad sepa noad - igatahes ükski poes müügilolev nuga nende vastu saa.
Kahjuks ei oska rääkida üle 2000 krooni maksvatest nugadest.

Meil ka seis suht nukker. Ootan lund siis peaks rebane põldus rohkem näha olema. Viimase paari nädala jooksul pole küll ühtegi näinud.
Ei tea kas mingi seletamatu haigus, ega siis laskmine tagajärjel loomad ära saa kaduda.

Isiklikult oman 338 Win. Magi .Sai kunagi suure vindivaluga soetatud.Taganjärgi õige otsus. Sobib kõikidele Eesti jahiloomadele.Kasutan peamiselt kahte kuuli 13,9 g ja 16,2 g. Millest 13,9 on ilmselgelt parem ,kuna raskemal ka suurem tagasilöök.Ainuke miinus kallis padrun.Ja olematu kuulivalik.Aga nagu ma olen ka varem ütelnud jahti saab edukalt ka ühe kuuliga pidada,kõik muu on kaupmehe äri.
300 Win Mag muidugi oliliselt suurema kuulivalikuga nii, et ka see pole probleem.Nii, et soovitan.
Muidugist tiirus harjutamiseks võiks teine veel olla.Aga kuna sa nagunii laskmisega palju kokku puutud siis pole ka ilmtingimata vajalik.
Samas olen näinud ka pilti kus d 200 seisab sokk. Kütil korralik relv Blazer 300 Win Mag , Svarovski optika ja hea alus aga lasku ei toimunud sest kütt pidas distantsi paljuks.
Moraal ega püss veel mehest head laskjat tee.

Kui juba RMK kevadist põdrajahti peab,mis siis meil enam oodata.Peab ka paar luba kevadeks jätma.

Kas mõnes seltsis lihajagamisel ka nn. vana küti ports kasutusel on.St mehele kes on jõudnud auväärsesse ikka, jahis käia ei jõua aga näiteks põdrajahi alguses viiakse temale ka värsket.

Noored ärge pabistage.Tuleb ka teie aeg.Ja tegelikult on ajumehed vägagi austuse ära teeninud.Kui sa ikka looma ette ajad ja siis kalli püssi ja vinge optikaga sell mööda laseb või pea ära keerab siis on asi jama.Aga no sellisel mehel on vabandus kohe võtta - loom oli kaugel, hästi väike
ja väga kiire.
Ja jutt sellest , et noortele pool portsu on minu arvates ka jama.Kui mees on jahil siis ports on ports.Ole sa vana kütt või noor ajaja.Selline kastitamine küll noores mingit austust ei ärata.Osalesin ühes ajujahis, kus asi oli väga hästi orgunnitud.Kõigepealt vanad mehed kõrvale ja siis teistele kolmeks loeja vastavalt oma järjekorrale jõudsid olla nii ajus kui liinis.
Tegelikult jaht peab andma positiivse emotsiooni.Kui asi lõpeb sellega,et kolmapäevani kirud eelmist jahti ja siis hakkad laupäeva pärast pablama - võiks hoopis kodus puid lõhkuda.Ennast siis küll ühisjahti ei tõmba.

Saabastel pole ka mingit kasutusjuhendid kaasas.Et kas määrida ja millega määrida.Reklaam ütleb, et 100% veekindel.Igatahes enda omad saadan tagasi.

Helistasin kauplusesse ja minu üllatuseks paluti paar tagasi saata.Lisati , et ilmselt on tegu defektiga, sest see saabas peab olema veekindel.

Millised on kogemused saabastega. Minul suht negatiivsed . Lubatud 100% veekindlust ei kusagil. Pole vees õieti käinudki ainult kasteses rohus ja jalad märjad mis kole.
Reklaam oli muidugi paljulubav aga ilmselt sai saabaste ressurs katsetustel otsa 100 000 sammu vees pole naljaasi.
Kaine mõistus muidugi ütleb, et nahk saabas ei saa ju vett pidada.

Peab vist kauplusega ühendust võtma aga sealt on teada mis tuleb - ega te nendega ometi jahil ei käinud.
Kuivailma saabasteks muidu päris head. Aga see ei olnud eesmärk saabaste ostmisel.

Ega asi pole väike- või suuruluki küttimises. Teatavasti on rahal omadus kadedust tekitada.Ja väidetavalt jahinduses mingi raha liigub seega kadedus ja saamahimu on normaalne. Ei tahaks uskuda, et kõik metsomanikud jahimeestega kimpus.
Jahirendilepingutel puudub niikaua igasugune mõte,kuniks jahimaade eest makstakse otse riigile ja omanik sellest vällja jäetakse.
Mingi osa makstavast summast võiks tõesti minna omanikul.Ja tegelikult võibolla peaks omanik maksma hoopis jahimehele oma maade turvamise eest.
Küsimus kellele kuuluvad Eesti Vabariigis jahiulukid? Kui riigile ,peab riik kandma kulud tekitatud kahjude eest.Kui omanikule, vadaku ise kuidas hakkama saab.
Näitena Eesti jahimehes kirjutatud jutt jahist Hispaanias.
Selle taustal muutuks jahid ainult väga rikaste hobiks. Omanik oleks rahul (pappi tuleks) ja lihtne maamees saab jahist osavõtta ajajana või salakütina nagu iidsetel mõisaaegadel Rasva Jaak.

Ikka kasutatakse,Aga milles probleem on.

Proovi korra mis 100 meetri peal juhtub äki 50 on liiga lühike maa erinevuste tekkimiseks.