Jääger-online jahindus foorum

Heh, suvel ja talvel need asjad mõjuvad erinevalt, võta siis kinni kes mida mõtles :D

Ei julge vaielda, kuna minu bioloogia on gümnaasiumi tasemel, ja seegi lünklik. Aga sessuhtes küll jah, kromosoomide arv neil sama, ma eelmises postituses panin ikka täitsa mööda, vastasel juhul neil ju järglasi ei tekiksi ja kui tekiks siis need on viljatud, oli nii vist? Muidu siin üks teaduslik lahendus hundi ja ristandi väljaselgitamiseks:

http://www.cababstractsplus.org/abstrac ... 0033021451

No ja siin lihtsalt hundi alamliike ja värki:

http://en.wikipedia.org/wiki/Subspecies_of_Canis_lupus

Et küllaltki vähe leidub materiali, või ei oska otsida, ei tea, aga kui keegi midagi head leiab võiks ikka aadressi üles riputada, oleks päris huvitav uurida(mõtlen just geneetilise poole pealt)

Hundil kindel arv kromosoome, koeral(või siis koertel) teine, seega kui antud loomal kromosoomide arv erineb hundi omast on ta ristand. Teine asi on muidugi see, et ma pole üldse kindel kas koerhundi kromosoomide arv vastab rohkem koerale, või siis hundile, st et vb jääb kromosoomide arv hundiga võrdseks, seljuhul on genoomid kindlasti erinevad ja tehakse sellejärgi kindlaks. Nii arvan mina, aga bioloogid teavad kindlasti täpsemalt.

EDIT:

Tegelikult jah, kui ristandid on hundikoeraga siis võib küll asi keeruline olla.

UkuK kirjutas:

duv kirjutas:Suurema täpsuse tagaajamisel peaks magasiniga relval ju sama probleem olema, mis poolautomaadil, et magasinist laadimisel kuuli serva hööveldab. 22LR-il ju see viga, et padrunipesa pea samas mõõdus, mis rauaõõs ilma vindita, kuul jälle pehmest tinast, millele kergelt armid peale tulevad. Koolis sõjalise vanamees igatahes käskis TOZ-12 iga padruni eraldi sõrmedega rauda toppida, mittel ihtsalt padruni avasse panna ja luku kinni lükata. Andke andeks kui eksin, et tänapäeva relvadel see etteandmis mehhanism juba nii täiuslik ja täpne, mis seda probleemi ei tekita. Tegelikult see probleem olemas isegi mõnedel täiskaliiber relva omanikel poolmantel kuulidega, millel tina otsast välja ulatub ja mitmete laadimiste tulemusel see ots lõpuks lötsi läheb.

Kusjuures, Jahipaunas on IZ-18, mis maksab vist 2500 krooni. Kahjuks on ta .222 Remington, ma ei tohi sellist 18-aastaselt omada.

Uku

Et mismõttes, oled 18 ja ei tohi omada, ei viitsi relvaseadust uurima hakata aga minuteada 18 aastane isik võib igasugust tsiviilkäibes lubatud tulirelva omada, või panen ma täitsa puusse. Ma sinu asemel vaataksin selle IZ-18-le suurema kaliibriga toru, saad kaugemale lasta ja jahis on ka universaalsem, aga no seda teeksin mina

Aga kuidas te teete vahet, et milline on euroopa naarits ja milline mink, kunagi kui jahimehe kursustel käisin siis küll räägiti aga nyyd täitsa meelest läinud.

Einoh, majandussurutis ajab politsei metsa looma küttima Aga sellest ei saand aru, et mis relvadega nad jahti pidasid kui mitte teenistusrelvadega :S

Ei tea küll veneeurooplase ja idasiberlase genotüübist/fondist õieti midagi, aga on ju olemas geenid mis avalduvad ja mis mitte, retressiivsed ja dominantsed, ning mutatsioonid, mille tunnuste avaldumist on võimalik umbes ennustada eelnevate põlvede järgi. Ja kasvu poolest niipalju, et üldiselt järglaste kasv ei erine vanematest kardinaalselt, siis on juba tegu mingi hälbe või haigusega, seega täitsa umbes õeldes et kui ema 1.50m ja isa 2m siis nt. poeg jääb 1.50 kuni 2.0+m raamidesse, tütar üldjuhul lühem. Iseloom jah ei ole päritav, see kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul, küll aga on päritavad instinktid(mis omakorda mõjutavad iseloomu), õigemini instinkt kui selline on algselt organismi geenidesse kodeeritud. Mida suurema potentsiaaliga aju seda rohkem suudab instinkte alla suruda.(koera puhul sis sesmõttes, et ümbritsev keskkond suudab tema käitumist/iseloomu vastavalt ajule kas rohkem või vähem mõjutada)

Muidugi on võimalus, et siis nt nende kahe laika paaritamisel avalduvad geenid, mis sama tõugu koeraga paaritades eales ei avaldu.

No mai tea, minu point asja juures on see, et nende kahe konkreetse koera paaritamisel, peaks tulemus ikka suurel määral ennustatav olema ja vaevalt, et sealt mõni sülekoer või kaukaaslane sünnib.
Aga noh, senikaua kuni ma selle omaaretatud krantsiga jahil käia ei saa, ei hakka sellist asja ette võtma, ju siis mitte kunagi.

Ok, arvatavasti mõni bioloog kriipsutab mu jutu maha ja ütleb, et see täisjama on, lihtsalt niipalju jäi meelde keskkoolist.

Mis, sead söövad rapsi või ? On neid rapsipõlde küll ja küll, aga pole näinud, et mõni siga seda sööks, kunagi koristamise ajal jooksis küll keskpõldu välja ja pani metsapoole, aga too oli ära eksinud vist Ja veel, raps saab mõnusalt mürki värki peale, kas põdrad kuidagi tunnevad ära sis selle, või lasevad hea maitsta. Pole rohkem loomi näinud rapsi söömas kui lambaid, krdi jobu talumees lasi lambad põllupeale rapsilehti sööma, kui putukamürk peale sai sis enam ei lasknud .

Aga ikkagi, taks ja hagijas ja laika ning taks(viimane on kyll nati naljakas ristand) pole ikka see, mis vene-eurooplane ida-siberlasega, (kui ma nüüd tõuga ei eksi sis ida-siberlane on suurem ja tugevama jahiinstinktiga- vähemalt tõukirjelduse järgi), tulemus peaks olema idasiberlasest natuke väiksem, vene-eurooplasest tugevama jahiinstinktiga ja natuke sõbralikum, kui ida-siberlane-kui nii täitsa laias laastus võtta(või panen ma täitsa puuse ). Ma mõtlen, et on üks ida-siberlane, igavesti hea koer, suurulukijahis võtab üksi sea kinni ja hoiab kinni, ja siis minu veneeurooplane, teda ma veel ei tea, aga paistab, et tast ikka tuleb koer, niisis, kui neid omavahel paaritada, sis pole vist lootust nende kutsikatega tulevikus seaduslikku jahti pidada?

Pm minule seletati politseis asi nii, et kui jahti lähed, pole vaja akti koostada, kui aga pikemaks ajaks plaanid relva kuhugi kaasa võtta, peab relvaomanikul olema dokument mis tõendab relva asumist teise inimese valduses vms, st et kui relvaomanikku tullakse kontrollima peab tal olema võimalus tõendada kus tema relv asub.

Aga kui ma paaritaks oma vene-eurooplsase ida-siberlasega, siis on vanemate sugupuu teada ainult et tulemus oleks krants??? Kusjuures hea koer võib tulla sellest

Need on kaks Porri kes sabapeal hüpanud.

Merisiga we??

Kas see pikendus sis piirkonniti erinev ei või olla, aga kui päälikku näen sis kysin kohe

Kui keegi Maalehte(vist oli ) loeb sis kunagi sügisel oli seal juttu kuis Varstus koprad terve metsa ja osa teest veealla uputasid, panid teealuse truuba kinni ja tulemus oli katastroof, kopaga võeti lahti igatahes. Nojah, nüüd oli vesi all ja sai sinna ligi, põhipesapaik on neil seal praktiliset soos, passida saab ainult kuhila peal ja sinna pääseb ainult kalamehekummikutega, kusjuures peab vaatama et valesti ei astuks muidu võib kaelani mutta vajuda, ühesõnaga raskesti ligipääsetav koht ja koprale paradiis. Sain sis ennast sinna paika tunnikese pärast hakkas väiksema kuhila alt kutsikaid tulema, keeruline on seal lasta ka, õigemini keeruline on lastut kätte saada.
Niisis nägin veepeal 9 kobrast, lisaks metsaääres krõbistas päris mitu tykki ja kuhilas kus ma peal olin käis ka kole madin sees. Tulemus siis 4 käes ja üks uppus ära( tolle saaks ka parima tahtmise juures kätte aga ei hakka uppumisega riskima). Muide nendest 9 mis ma nägin 8 olid kutsikad, ja igavesti lollid ka teised, tulid lausa ninaalla et tina saada, ei kartnud osad isegi liigutamist. Kutsikad olid ka kõik ikka päris väikesed, pakun täitsa umbes et 5-7 kilo. Aga ma mõtlen, et kui selliseid oli seal juba niipalju, + need mis metsaall krõbisasid ja kuhiliku all, lisaks on veel kohtasid kus tal maasees urud, et palju seal siis populatsioon võib olla, 20-30 ? pole kunagi näinud niipalju kopraid ühes kohas, maa-ala pole iseenesest väga suur aga süüa n neil seal lahedalt, ja metsa võtavad ka päris korralikult. Meil sis jahti 1. maini nii et saab seal korda luua veits