Jääger-online jahindus foorum

Kas nõiajaht on Eestis legaalne tegevus ning mis vahenditega seda peetakse? Kas EJS (või KKI) koordineerib ka nõiajahti ning tegevusele väljastatakse ka lube?

TiitR kirjutas:

Walter kirjutas:

Välek kirjutas:Relvaseadus ütleb § 46
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
.........
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;

Hea teema. Küsin siis ka. Oman sileraudset enese ja vara kaitseks, jahimees ei ole. Kui palju võin omada laskemoona sellise relva kohta? Relvaseaduse ülaltsiteeritud paragrahv seda ei reglementeeri ning ei leidnud ka muud sellekohast regulatsiooni. Pakkumisi on tulnud 300-st kuni lõpmatuseni. Head uut ja vana ka!

A milline punkt sul, enda tsiteeritud väljavõttes, selguseta jäi?

Kuna relv pole registris kui jahitulirelv siis sellest ka küsimus. ReS ütleb:

§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.

Kui jahipidamiseks on lubatud omada antud relva kohta kuni 300 padrunit siis registreerides sama relva sportrelvana saan omada kuni 1000 padrunit. Oleks seaduses kirjas et 300 pauku saan omada sileraudse kohta oleks küsimus selge aga kuna seal kirjas konkreetselt sileraudse jahitulirelva kohta siis tekkis ka küsimus. Loodan et erinevus on arusaadav? Enese ja vara kaitse otstarbel lubatud padrunite hulk on kahjuks määratlemata.

Välek kirjutas:Relvaseadus ütleb § 46
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
.........
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;

Hea teema. Küsin siis ka. Oman sileraudset enese ja vara kaitseks, jahimees ei ole. Kui palju võin omada laskemoona sellise relva kohta? Relvaseaduse ülaltsiteeritud paragrahv seda ei reglementeeri ning ei leidnud ka muud sellekohast regulatsiooni. Pakkumisi on tulnud 300-st kuni lõpmatuseni. Head uut ja vana ka!

Kuue varba puhul pakuks et tegu lätlasega.

sooviku kirjutas:Mida teha?Väga lihtne ju.Kui on plaanis jahipidamisega edasi tegeleda,ei tasu viina võtta!Või hakkame nüüd nõudma seaduse muutmist,et jahimeestel oleks lubatud autoga sõitmisel suuremad promillid .Relvaluba võetakse ära ka mittejahimeestel.

Kehtiva ReS järgi on igasugune grill-tśill ja saunaõlled välistatud kui relv on näit. nädalavahetusel kapist väljas ja kaasas - tegu on sel juhul seaduse mõistes relvakandmisega ning siis pead kaine olema. Kuidas jahimeestel see reguleeritud on - kas omameeste pundis ei pöörata sellele tähelepanu, kas lõõgastumiskohas on kasutusel teine relvakapp mis on ka ametlikult registreeritud?

Välek kirjutas:Kui 1 sigarett "saaks" tappa hobuse, siis oleks kõik suitsetajad hauas?

Sellest tsitaadist on valesti aru saadud - kui 1 sigaretis olev nikotiin tilgutada verre siis see tapabki hobuse, inimesest rääkimata.

http://www.err.ee/613155/pliimurgistuse ... -vabadusse
Kas see pliimürgitus on tõsiseltvõetav või ajakirjanduslik fantaasia? Kui laialt vedelevad metsas ulukite/lindude laibad mis on pliihaavleid täis ja kas probleem on tõesti nii massiline? Veits jahikauge inimesena on jäänud arusaam, et metsa pääsenud haavatud uluk mida kätte ei saada on ikka erandlik nähtus (ok kui linnud ehk välja arvata). Vabandan kui olen asjast valesti aru saanud aga ehk keegi võtab vaevaks asja veidi lahti seletada. Tänan!

kakuke kirjutas:Mugav, aga ulme. Miks? Sest, kui meil ei julgeta lasta kasutada jahis helisummutitki, siis kujuta ette, mida seadusesilmad arvaksid asjaolu kohta, et laetud relv on kuskil järelvalveta? ... Mnjaa

Mõiste "järelvalveta" vaadatakse seaduste kontekstis varsti üle, ei pea enam inimfaktor juures olema, piisab ka kaamera vaateväljas olemisest.

Miks see avapostis toodud jurbel oluline relva osa on? Pole see ei lukk, raud, padrunipesa ega trummel. Seaduse mõistes ju vabas käibes olev päästikumehanism.

Mõni jahiturismiga seotod inimene võiks ka rääkida kas ta sai naljast aru.

Tänan vastuste eest, Keskkonnaametile ka kiri saadetud vaatame mis saab.

Küsimus pole õuntes (mida ikka ka korjatakse kuid õunaasta on lihtsalt liiga vilkakas) vaid rohkem turvalisuses. Hetkel näha et olemasolev aed teda ei pea, plaan teha uus aed on aeg-ajalt ikka jutuks tulnud kuid küsimusi tekitab see, missugune see peab olema kui sellest nii kergelt läbi "astutakse". Noored kasvuikka jõudnud viljapuud lähevad vaikselt looja karja. Tundmata karude käitumismustrit ei oska ma ennustada kas tulevikus jõuab kätte hetk, kus mõmmiga silm-silma vastu satun (veel vähem tahan et tegu oleks emakaru pojaga) kui perega maakodusse saabun ning metsloomadega kogemusi omamata ma siiski tahaks sellise asja välistada. Tundub et suvel tehtud nali kus kallis kaasa tahtis öösel teise majja minna ning soovitasin tal mõmmi peletamiseks paraja toika kaasa võtta polnudki nii nali. Kas karudel on kombeks jäädagi oma söögikohti külastama (kui hammas verele saadud) ka järgnevatel aastatel, kui neid eemale ei aeta ega midagi ette ei võeta?

Nali naljaks aga kas millegagi teda eemale peletada ei saaks - kallaks aiataha mingit keemiat nt. maha mis haiseks? Või loomal looma jõud ja loll järjekindlus?

Ahto Kattai kirjutas:Põder--? Kipun arvama ,et okse pole tegelt okse ,vaid on ikka sellest tagumisest august väljatulnud kraam ja külaline on pigem karuott ,kui põder!

Ei vaidle vastu, ninapidi hunnikutes ei olnud aga sitale omast haisu ja väljanägemist ei suutnud tuvastada, tundus selline purustatud õunte sarnane löga olevat (loomade vastava kraamiga kogemusi muidugi ka vähevõitu ). Karu on muidugi huvitav variant, aastaid tagasi olevat ca. 1 km kaugusel külarahva juttude järgi küll karu pesapaik olnud aga isiklikult pole ca. 35 sealoldud aasta jooksul ühtegi otti silma ette sattunud.