Jääger-online jahindus foorum

Kõigil, kes soovivad saada 100 krooni hektari kohta renti soovitan tutvud alljärgnevaga. Keelatud pole see ka teistele. http://www.metsad.ee/uso/200909_seirearuanne.pdf
Arvutage ise, mis hakkab 100 kroonise hektari rendi korral maksma põder, siga, kits jne. Minul arvutused tehtud.

http://www.looduskalender.ee/node/6477
ilmus ka teispäevases Päevalehes.

Mina sain pakkumise, kus Luxus maksab veidi üle 3800 Euri, Black Edition pea 4700 Euri ja lisa magasin 285 Euri. Püssi hinnad koos Zeissi optikaga ja kinnitusjalgadega. Black Editionil see iC Zeiss, kus punatäpp aktiviseerub kaitseriivi maha võttes. Kui keegi ostaks R93 ära, siis ei mõtleks kaua.

Uus iludus Saksamaalt
http://www.blaser-r8.de/r8/

Soovitan. Endal kiirjalgadega COMPML ja pole midagi halba öelda.

hendrik kirjutas:

laurits kirjutas:Aga kui rentnikut ei leitagi, mis siis saab !!!

Siis PEAB maaomanik ise jahimeheks hakkama või teenuse ostma. Naabrite mets ja maa ei tohi ju kahjustada saada st uluk ei tohi süüdimatult ühes paigas elutseda. Jahti mittepidada ilma riigikassat täitmata või naabreid nuumamata ei või ometi, see klausel saab nagunii seadusesse sisse... Oi seda kisa kui peab hakkama kalli raha eest jahimehi endale tellima, kurbusega meenutatakse aega kui ullikesed tasuta käisid ja vahel lihagi tõid. Mõnes piirkonnas kindlasti.

On keegi arvutanud, palju eduka jahimehe tund maksta ka võiks? Äkki on paljudel õige aeg põhitöö kõrvale jätta ja "litsenseeritud teenusejäägriks" hakata?

PS-ile kui edukale kapitalistile ja "mõtlemise" maaletoojale oleks hind 1500 krooni tund pluss 40 krooni kilomeeter.

Tänu ühele viitele on leidisin Hiiumaa suurima erametsamaa omaniku Kalle Laidi arvamuse.
Lisatud tsitaat.
"Aitaks seda olukorda muuta ulukite arvukuse oluline vähendamine?

Ulukite arvukust tuleks kahtlemata oluliselt vähendada. Hiiumaal ja Saaremaal on ju üks ulukiliik lisaks – punahirv, mida mujal pole. Rumalale maaomanikule seletatakse, et jahimeestel on ulukite laskmise kvoot, millel miinimum ja maksimum suurused. Aga see vahe miinimumi ja maksimumi vahel on nii suureks käristatud kui vähegi annab. Ja jahimehed ütlevad ikka, et me oleme piisavalt lasknud.

Me oleme vaesed, et nii suurt loomade arvukust välja kannatada. Mujal Euroopas on jahiloomad aia sees. Aga meil neid ressursse ei ole, et oma metsadele aiad ümber ehitada."

Eestis on selline kohta olemas. Väravas on silt Tallinna Loomaaed. Laskmise lubasi väljastab Mati Kaal.

PS kui sa rahulikumalt vaatad, siis näed, et vaieldakse selle üle, et kas uluki omanikuks on maaomanik või mitte. Sinu maade kasutamist jahimaana on Sul võimalik reguleerida ka tänase JS abil. Saan aru, et Sinus on tärganud ehtne kapitalist ja Sa tahaksid kõik ulukid enda omandiks kuulutada. Kuidas kas on Sinul, minul või kellegil meist voli Loodust käsutada, öeldes, et vot see loom peab elama ainult PS-i maadel, ja see ei tohi sinna mitte sattuda. Eduka kapitalismi toimimis mudel on see, et selleks, et midagi saada, pead sa ka midagi andma. Kui tahad ainult saada, siis see on juba "röövkapitalism".

Jah, kuid küsimus ikka maaomanikkes laiemalt, mitte ainult metsamaa.

Siin ei ole mitte vastasseis jahimeeste ja maaomanike vahel. Siin on vastasseis uue JS väljatöötamise põhimõtetele. Kui palju on meil maaomanikke, kellel on ringpiiris 5000 hektarit maad, et moodustada oma jahipiirkond? Ma tõin näite ühe pisikese 127 hektarilise tükki kohta, kus omanikke 17, ei kujuta ette, kui palju maaomanikke me jahipiirkonnas üldse on. Kuid suuri vastasseise pole olnud, kes on keelanud, selle keeldu ka peetakse pühaks. Põhjendustest loeks välja seda, et maaomanikele tasu maksmine tuleneb sellest, et tänu jahiturimile läheb mõnele "liiga" hästi. Nii lõhutakse toimiv süsteem. Palve kõikidele foorumlastele, teeme siis seda osalus demokraatiat. Tutvustage oma jahikaaslastele neid uue JS väljatöötamise põhjendusi. Valige ja saatke oma volinikud EJS-i. Ütleme ka seal, mida meil siin öelda on olnud.

PS kirjutas:Riik ei saa koormata ega kitsendada eraomandit suvaliselt. Ega ka anda põhjendamatult kellegi valdusesse, ka mitte osaliselt, kas reaalosana või mõttelise osana. Õiguste kitsendusega sama jama.
Lõpetuseks rahast, mis minu puhul siin esimesena meelde tuleb... Minu poolt mainitud summa on see, mille puhul tekib minul majanduslik huvi teha rahaline rendileping ja loobuda loomade poolt tekitatud kahjunõude esitamisest. Teistel on see huvi teises vääringus, nagu vaba turumajanduse puhul ikka, mina neid hukka ei mõista, kui nad rohkem või vähem tahavad.
Vähemalt on see teema läbi arutatud ja emotsioonid maandatud.

Kui hakkame põhimõttelise muudatusega leppima, siis on kergem jõuda reguleerimise juurde enne kui rong läinud on.

Analoogia printsiipi kasutades hakkab PS seenelistele ja marjulistele ka maad rentima. Loodan, et ikka 100 eeku hektar.

"Uus jahiseadus annab maaomanikule võimaluse asuda võrdsetel alustel dialoogi jahindusorganisatsiooniga ning mõjuvate erimeelsuste korral valida uus jahirentnik. See seab tänased jahipiirkonna kasutajad uude olukorda ning motiveerib looma sidemeid maaomanikega." Tsitaat Egon Niiteelt.

Uus jahiseadus annab jahimeestele võimaluse asuda võrdsetel alustel dialoogi riigiametitega ning mõjuvate erimeelsuste korral valida uued ametnikud. See seab tänased ametikohtade kasutajad (ehk avalikkus teenistuse olevad ametnikud) uude olukorda ning motiveerib looma sidemeid mõistusega. Redigeeritud tekst minult.

PS-i soov arusaadav, kuid 100 krooni hektari kohta tahaks saada ka maaomaniku garantiid selle kohta, et ma saaks 2,5kg metssiga või 2kg põtra ühe hektari kohta. Kusjuures see on miinimum. Kui jahimehed garanteerivad rendi maksmise, ükskõik millises suuruses, peaks maaomanik garanteerima ulukid. Ma arvan, et uute "põhimõtete" jõustumisel ilmnebki tõsiasi, et eestlane põlvneb rehepapist.

Gunnari soovitust tõsiselt võttes saigi räägitud inimesega, kes kindlasti osaleb EJS volinike koosolekul. Eks sellepärast saigi küsitud, kas kuskil seaduse eelnõud ka on. Soovitus kõigile oma allorganisatsioonide kaudu hakkata küsima, mis ja miks toimumas.

Õigusloome üheks oluliseks osaks on see, et kirja pandav tugineb ühiskonnas välja kujunenud tavadele. Antud juhul puudub arusaam, milliseid tavasi siin rakendada tahetakse. Tuua näide, et kusagil on niimoodi tehtud jääb arusaamatuks, sest mõnes teises kohas on tehtud risti vastupidiselt. Samas oleme ju suuresti ka tänu omandireformile erilises seisus, sest maaomanikeks on tuhandeid, kes tõenäoliselt poleks neid maid ja metsi oma esivanematelt pärinud. Vanasti pärandati talu enamasti ikkagi ühele, mitte ei jagatud seda kümneks nagu tegi omandireform.