Jääger-online jahindus foorum

Nendele relvadele pole aastanumbrit minu teada märgitud, enne nõukogude perioodi valmistatud relvadel peaks aga peal olema tsaarikulli kujutis, ka oli juhul kui peal tehase nimi, siis ees IMPERATORSKI(näit. Tulski Imperatorski Zavod). Hilisematel väljalasetel juba peal viisnurga kujulised relvamärgid. Juhul, kui olemas 1979a. Jahimehe Käsiraamat, siis seal lõpus kõik vene+nõukogude+ muud märgid ilusti olemas. Minu arvamus, aga on niisugune, et seda tüüpi nuiasid, eriti nõuka ajast, siin küll ja rohkem. 90-nendate algul, ajastul kui leivapätsid vorstijupid ja tulirelvad ilusti poes leti peal veel müügis olid, käisid mõningad nõuk. perioodi omad ka käest läbi ja sai ka proovitud, aga omale ei tahtnud ühtegi. Oli ka üks Stevens, mis oli päris huvitav oma progresseeruva tshokkraua poolest, aga seda ei jõudnud kahjuks proovida. Vene omadel mida kohanud ainult silinderrauad, nii ei ole neil pikkusest hoolimata erilist jooksu haavlitega, sama ütleksin ka alumise avamishoovaga uuemate kukekate kohta v.a. IZ-18(sisekukega), mis hästi jookseb. Mis hinda puutud, siis üle 500 krooni küll ei pakuks, tegu ju täiesti robustse ja ka omal ajal odava masstoodanguga, mis veel kauba peale üksjagu kulunud(pildi järgi võttes, mis kahjuks hägune). No kellel väga vaja ahju taha registreerimata toru võib ju ka rohkem pakkuda, kes aga pabereid ülimaks peab sellel ees veel pikem kadalipp, millele tõenäoliselt tehnilise seisukorra tõttu lisandub deaktiveerimise 500 krooni.

kaidojaht kirjutas:T8 ei kuulu sõjaliste kaupade nimekirja. Sõjaväesummuti on teine asi. Kunagi ammu lasime SOG relvadest millel oli summuti ja see ka summutas, mitte nii nagu T8 teeb.

Vahe summutavas efektis lihtsalt selletõttu, et sõjaväe relvadel kasutatakse ka vastavaid padruneid, mille algkiirus alla viidud, jahipadrunist sa ei võta ju püssirohtu poole vähemaks. Ka sõjaväe summutite kummiseibi, ei kasutata põhjusel, et kuuli sellest läbi lennates kannatab täpsus. Omal ajal sai võrreldud Kalshnikovi 7,62x39 laenguid ja selgus, et summutaja moonas rohtu 3x vähem ja kuul kaalus vist 12,5grammi kanti tavapärase 7,1gr asemel

nimrod kirjutas:Ei olnud isiklikult mõeldud, just vastupidi. Internetifoorumi postitus ei ole omavaheline jutt sauna eesruumis. Seda loevad paljud ning kujundavad oma arvamuse jahimeestest üldiselt, mitte konkreetsest väljaütlejast. Mul on väga vastik lugeda kommentaare absoluutselt igale jahiteemalisele artiklile meedias, kus targutavad loodusest võõrdunud inimesed kellel pole aimugi tegelikust elust. Samas annan ma endale aru et just sellised juhtumised leiavad kajastamist ning kujundavad hetkega maine mida on väga raske muuta ka aastatepikkuse tööga.

Lemmikloomapidaja solvumine/hirm? On olemas nii koerad kui relvakapp, nii et liigita mind kuhu tahad. Kuid solvunud olen küll. Tunnen et minu head nime on jälle määritud, samuti kõigi teiste jahimeeste oma.

Mis siis sellest ``koerad hauguvad karavan läheb edasi``, kui oled valinud oma tee milleks siis kuulata asjatundmatute tegelaste näägutamist! Juhul muidugi, kui tunned end süüdlasena ja leiad, et neil õigus on siis tuleb püss põõsasse visata ja paduroheliseks hakata. Arvamusi on iga suguseid, kellele ei meeldi poliitikud , kellele sõjaväelased ja mõnele ei meeldi neegrid, teisele jälle venelased, aga olemas on nad sellegipoolest. Ärge käituge nagu ema tagant kommiraha näpanud poisikesed, et änam ei tee ja anna andeks, et halvasti käitusin!

Päris karmilt tehtud, tundus küll nagu oleksid lastud koerd enne vähemasti laskja lapse kallal maiustanud, et kohe nii üle keema ajas. Samas jälle ajakirjanikud võivad ka musta valgeks või vastupidi keerata ja ilma tegelikku olukorda teadmata pole mõtet ka kohe süüdi mõista. Ma ei saa üldse aru sellisest koeraomanikust, oma pisar silmas kui reporteriga räägib, aga miks **** ta siis oma lemmiku hulkuma laseb. Andke andeks kui ei jaga koeraomaniku elu, aga kassi omanikuna võin öelda, et oma lemmikul küll ringi kolada ei lase ja tänu sellele loomakesel juba varsti 9 aastat turjal. Või oleks maantee ääres elavale koeraomanikule rohkem meeldinud kui tema lemmik oleks hulkumise käigus mõne kalli auto alla jäänud ja korraliku kahjunõude kaela saanud nagu Pealtnägijast nähtud. Siia võiks olekseid veelgi juurde liseda talvisel libedal teel. Mina ei saa igaljuhul selle loo põhjal kummastki osapoolest hästi aru ühelt poolt lohakus ja hoolimatus ja teiselt poolt üle pakutud ka seaduse vastane jõudemonstratsioon n.ö. julmalt ära panemine. Lõpuks lisaksin juurde loo väliselt omapoolse soovituse: kui te tunnete ennast sisimas tagasihoidliku, aremapoolse inimesena keda kaaskodanikud sh. pereliikmed eriti ei aktsepteeri,kui te tavaolukorras(kainena) oma seisukohti avaldada ei söanda, küll aga püüate ikkagi kõigest väest teistest parem ja edukam olla, kui te siis relva hankides ja teistele sh pereliikmetele näidates tunnete sisimas olukorda kasvõi natukene paranevat teie kasuks, siis olete teinud vale otsuse. Loobuge relvast! See on olnud minu soovitus sõpradele, kes soovivad omale relva hankida, heast südamestantud mitte mõnitamine. Vaadake iseendasse, teised ei näe ju seda ja tehke järeldus.

uugamets kirjutas:No kui juba norimiseks läheb , siis litsens litsensiks, kuid vaadake et tarmukad taibud bürokraadid selleni jõudmas pole, et iga kulutatud padruni kohta tuleb kirjutada aruanne, ''mis ja kuidas ja kuhu ning miks'' ja veel seegi pole võimatu, et igat padrunit peab igasugu litsensside ja lubade alusel minema taotlema politseist kirjaliku avalduse alusel ja, miskõige tähtsam ''raha peab kahh iga asja eest maksma'' ...

Asi veel norimisest kaugel, hea tahtmise korral võimaldaks tänapäeva infotehnoloogiaga vast ka padrunid ära nummerdada, nii et poest ostes pannakse sinu nime taha numbrid kirja, pärast viid lastud kestad kõik ilusti poodi tagasi ja jumal hoidku et midagi kaduma ei läheks.Või siis nagu omalajal Ida-Saksas olid meeste jahirelvad ilusti jahindusklubi ühises hoidlas mitte kodudes. Või saab korralikul inimesel midagi selle vastu olla, et kuritegevust ja salaküttimist tõkestatakse???

Sai just paar nädalat tagasi Männiku tiirus poolautomaadiga paugutatud tiirurelvale(saab luba omamatta kasutada!) võimalik 8 padrunit korraga laadida ja probleeme ümberlaadimisega polnud. Kahjuks ei vaadanud relva tootjat, aga seda võimalik sealt küsida. Padrunid sai ka kohapealt ostetud ja 12 kal. karbil oli laengu kaal 28 grammi ja raskemate laengute ja jämedamatega, kui nr.7 seal minu teada lasta ei tohi. Olemas vist ka 26-sed tiiru padrunid, mis võibolla tõesti ei toimi poolautomaadis, kui nad ka odavamad on siis vast sentides. Isiklikult mulle poolautomaat mingit muljet ei avaldanud, sest vaikne ümberlaadimine, valik lasta nõrgemast tsokist lähedal olevat ulukit ja tugevamast kaugemat kaalub minule üles võimaluse turmtuld anda.

See ju vana tuntud tõde, et olenemata kaliibrist südamepauk loomale, nagu mootorrattale gaasi põhjakeeramine ja järsk siduri päästmine mõjub. Üks viimasemaid juhuseid oli soku laskmine otse eest rinnakusse eesmärgiga mitte trofeed rikkuda. Laskmine toimus pimeda hakul ja loom oli juba kahtlasest liikumisest vägagi närviline, tähendab sisetunne ütles, et viimane aeg ja külje keeramist ei tasu oodata. Kuul kaaluga 12,7 gr.70 meetri pealt lihtsalt virutas looma üle selja maha, kuid sokk tõusis uuesti jalule ja jooksis 30 m küürus seljaga lähimatesse põõsastesse ja suri. Kõik see toimus hoolimata sellest, et süda maks ja magu olid täiesti purustatud ja kuul kildudena looma sisikonda kadunud. Sellega tahaks öelda, et see kui loom südame lasuga veel 150m veel hullunud sööstuga jookseb on minu jaoks täiesti tavaline ja tõenäoliselt ei mängi ka kuuli kaliiber ja kaal niivõrd rolli kui mees tabamistunnuseid lugeda oskab. Seadus on võetud vast keskmise statistika järgi, kus 22 kaliibriga vahest enam praaki tekkinud ja eks ta ole enamvähem sama mis autosõidul kiirustega, et mõne jaoks oleks maanteel 120-130 paras, aga teisele jälle 90 palju.

Eks tõesti meie väikeses vabariigis olukord relvameistrite kohalt uustulnukale veidi imelik igal pool pakkumine igal pool tarbimine ja äkki hops nagu sein ees, aga eks meil ju tea igaüks, et tuleme ühiskonnast kus kaupluses lettidel valitses tühjus samas pidulauad alati lookas olid. Omamoodi sama kord valitses ka jahinduses, kus jahirelvad juba piisavalt odavad ja kättesaadavad olid, et tõsisemate vigade korral lihtsalt uus osteti, kusjuures optilist sihikut tavaline kaheraudne ei vajanud ja sellega seotult ka relvameistrid lihtsalt üksikud oma ala fännid olid, kes riigi töö kõrvalt mõnele relvale siis kas midagi lubatut või täiesti lubamatut külge nikerdasid. Nõuka aja lõppedes olukord muutus ja tavajahimehe kasutusse tulid vintraudsed relvad, tekkis vajadus optiliste sihikute ja nende paigaldamise vastu ja suust-suhu leviva teabe põhjal tekkis neil oma tellijaskond. Niiviisi soovituslikul teel tekkinud klientuuril loomilikult on oma ringkaitse st. seda, igatsugu "rusikaga vastu rinda taguvad" ja oma oigusi nõudes juuksekarva poolitavaid tegelasi sinna ei soovitata. Teades tänapäeva tellija nõudlikkust ja õigusi juba igatsugu meediakärade kaudu ja omades küllaldaselt tuntud teatud tellijaid puudub vast tõesti meistrimehel, kellel niigi palju tööd huvi oma tööd laiemalt reklaamida. Saage aru, et relvameistri amet on elustiil mitte masstootmine, mis iga hinnaga peab suurt kasumit teenima. Mis puutub optika külge panemisse, siis seda kuulen praegu küll esimest korda, et seal erilist väljaõpet vaja on, sellega saab müüja kindlasti hakkama. Tegelt on see ikka õigem ise ära teha, koos hilisema paika laskmisega, siis kihdlalt teada, et täitsa oma järgi. Ka poleks paha suuta oma relva ise lahti võtta ja kokku panna, palju lihtsaid rikkeid on ju võimalik siis jahipäeva rikkumatta kohapeal korda saada.

Näinud ikka ja sihiku jalad ka tellinud, samad mehed võivad vajadusel ka kahe või kolmeraudse uue raua vahetada ja relvale uue kaba teha. Kauplustes olevad mehed vast suudavad ainult koostada st. juppe vahetada või sihikut rihtida ja sellega saab heal juhul iga meessoost isik, kes veidi tehnikat tunneb hakkama. Mis puutud relvameistriks õppimisse, siis peaks eelnevalt mingi metalli- ja puidutöötlemise eriala omandama, et elementaarsed töövõtted selgeks saada ja kusagile välisriiki meistri käe alla minna lõppteadmisi omandama. Samal ajal peaks omale selgeks tegema ka laskeasjanduse, kui seda muidugi juba varem ei tunne. Edasine juba puhtalt raha küsimus, pind, masinad, sisseseaded, toorained. Litsentsi kohta Sarvikul õige jutt oluline ikka tehtud töö tulemus mitte paber. l

TiitR kirjutas:

andrus kirjutas:Et nagu,et kirjeldaks kuidas verd pritsis ja kuidas käsi soojaks läks,kuidas siga algul röökis ja siis vaikselt korisedes hinge heitis???Tahad seda kõike täpselt teada??Väga vajalik info oleks üldiselt

Nojah, eks ta sinna isiksusse kinni on istutatud! Mind huvitab selline asi, et paljud meist on näinud metssea jälitamist ja sellega lõppevat NOAGA teema lõpetamtamast? Sry. aga vb. olen ma lihtsalt liialt noor jahimees selleks, et sellist asja iseenesest mõistetavalt võtta? Kui suured ja paljunäinud jahimehed peavad mu küsimust mingiks huumoriks selles vallast, siis palun mu mõttelõng modedel kustutada....

Minul just noorjahimehena õnnestus see ära proovida, siis kui püssita ajajaks sai käidud. Külalisena Saaremaal viibides, polnud tegelikult muud tehagi, kui kohaliku mehe ja tema koerte järel sigadle järgi silgata. Noh, siis ühekorraga hirmus koerte kisa ühe koha peal, sekka sea vingumist. Tormasime siis kohale ja oligi kesik koerte hambus, et ise võõraid koeri eemale kiskuda ei soovinud, siis tuli mul see töö teritatud mud.98 täägiga ära teha. Meeldiv see tegelikult üldse polnud, pärast ei tundnud end üldse kõva mehena ja mingit tunnet õnnestunud looma tabamisest ka ei tekitanud. Mehed pärast olid ka veidi imelikud, sest minu torgatud siga jäi selles külalisjahis ainukeseks st. püssimehed ei saanud paukugi teha. Hiljem ikka püüdnud looma surmamise püssiga lõpule viia, selle käigus nii mõnigi trofee kannatada saanud, ju olen pehme loomuga, aga lihtsalt ei taha looma hirmu vaadata. Jutu lõpetuseks lisaksin juurde, et minu arust on hirm looma jaoks hullem, kui valu, pole kohanud kunagi looma kes karjuks valu pärast, küll karjuvad kitsed ja jänesed just siis, kui ei suuda raskelt haavatuna enam põgeneda ja neile juurde lähed.

teadjamiis kirjutas:tore jah, kuna endal relv mille padruniks 8x57JS siis kuuli valik 30 kal. kuulidega võrreldes suht kesine Norma, Hornady ja siis veel pihutäis kallist kuuli mida siin lahatud on ja kogu moos.

8,2mm kuulidega meil tõesti saadavus vilets. Normaalne poolmantel oleks Norma Vulkan 12,7gr., millel vaskkest otsani ja pole karta, et korduval salvest laadimisel ots lötsi läheks. Täismantlitest pakutakse aga ainult püstolikuuli kujulisi lühikesi kergeid kuule, mis erineva jooksuga ja mille puhul arusaam, et normaalse vindi kuuli pikkus peaks vähemalt 2,5xkaliibrit olema kõrvale jäetud. Kaupmehed põhjendavad, et see juba suuruluki kaliiber, millel täsmantel kuuliga nagunii suurt teha pole ja sellepärast ei toodetagi. Minuarust see täiesti seosetu jutt, pole tegelikkuses vahet, 308-ga võid samamoodi väikeuluki täismantliga puruks lasta. Hädaga võiks siis kasutada armeepadrunite kuule, mille hulgast enam-vähem ühekaalulised välja selekteeritud, muidugi kui terasmantli pärast ei muretse.

kaarelj kirjutas:Isa läks põlluäärde(mis on metsasaarekesi täis) sõbra autot välja tõmbama, no ja võttis püssi ka kaasa et äkki saab rebast lasta;) jõudis sis kohale ja, vaatas et saarekesest jookseb jänes välja:D aga tuhkagi jänes, kui ilusti vaatas sai aru et ilves, no kuna tal aind rebasepaugud kaasas olid sis need rauda ja.... tõrge, teise kuke jaoks oli loom juba nõnda kaugel et haavlid pooles põllus maas. Aga mis imelik on, on see et väga väike isend oli, jänesest vast natuke suurem aga jälg oli võimas, käisin ise ka pärast jälge uurimas ja kuidagi ei oskaks arvata et nõnda väike isend oli, pigem pakuks et täiskasvanud keskmise suurusega loom. ilvest vabas looduses ise näind weel ei ole aga mahalastud looma kyll, jälge ka hulga näind ja kuulnud olen ka ilvest;)

See kõik meie peas kinni, ise ka esimest korda ilvest kohates pidasin teda rebaseks, lihtsalt peas toimub alateadlikult võrdlus mõne tuntuma loomaga ja siis kaugus nii või naa palju aju teeb omad korrektuurid tuntud looma järgi. Ka hunti esimest korda vaadates arvasin, et kits ja alles peale mitmendat vaatamist sain aru, et hunt, sama oli ka kohatud põdravasikaga, keda värvuse järgi eemalt kitseks pidasin, loom oli aga lähemale tulles tunduvalt suurem.

honkomees kirjutas:

Kaupo Kindsigo kirjutas:Võlaõigusseadus: § 157. Käsirahaga tagatud lepingu täitmata jätmise tagajärjed
...
(2) Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, võib käsiraha andnud lepingupool nõuda käsiraha tagastamist.

kas ma vaidlen, aga mida näitab praktika kasvõi äsjamöödunud kinnisvarabuumi ajast: ikka nõuab vaene klient arendajalt oma notariaalselt kinnitamata käsirahalepingu järgset maja/korterit, aga arendaja naerab näkku ja ütleb et mul ostja suurema hinna eest, maksa rohkem, ei saa korterit, oota jne jne. Ja iga kord rõhutavad pärast asja lahkajad teistele õpetuseks - ilma notariaalse lepinguta ei tohi mingit käsiraha maksta...

Ja kui sulle pole imekombel juhtunud aumehest ärimeees (mis tegelt juba määratluse järgi võimatu), siis jäädki oma käsiraha tagasi nõudma, kohtukulud on liig, väiksemate summade (nt püssiostu puhul) ei tasu ära, advokaadi tunnitasu on suurem.

Kulla mees! Püüa ikka asjadel vahet saada kinnisvaras liigutatakse miljoneid, kus võibolla tõesti tekib inimesel kiusatus peale raha kätte saamist firma pankrotti lasta, pealekauba tegeles vahepealsel ajal suure kasu teenimise eesmärgil palju petiseid kinnisvaraga. Relvapoe omanik(võib nad vast eestis sõrmedel üles lugeda), kes viimased 10-15aastat palehigis oma äri üles ehitanud on ei hakka ju ometi 5-10 tonni nimel oma nime rikkuma või äri kinni panema. Kui sa üldse kedagi ei usalda siis püüa asja vähemalt loogiliselt võtta. Eks halba ole me vast kõik elus kogenud, aga sellegi poolest pole mõtet kibestuda ja kõiki kahtlustama hakata, omal lihtsalt pärast sitt eleda.

Jah ajaloos kasutatud nii looma maost, kui kõrvitsast ja loomulikult ka puust tehtud vee mahuteid. Vene sõjaväes oli mul autos paksust presendist ämber, pidas isegi vett ja tühjana võttis olematu ruumi. Kui siis roostevabast plekist ikkagi roostetama kipub, eks siis võib ju tänapäeval kindlasti ka kullast pläsku tellida, mis taolistest tühistest probleemidest peaks peajagu üle olema. Kui sisuks kanget alkoholi panna, siis minuarust lööb 45 või 50 kraadine Liivimaa Balsam mõnusalt seest kuumaks, Stroh samuti ainult ta pisut vänge maiguga. Jägermeister oma 35 kraadiga kipub minu meelest veits lahjaks jääma, st võtad ja võid jääda võtma aga soojaks ei löö.

Äitäh õpetamast! Sellest saan ise ka aru teine asi arvutiga toimetamine, digikast kuvarile saab, salvestada kuidagi saab, aga siis edasi tuleb tume maa.

See rebaste jooksuka värk tõesti imelik, Kesk-Eestis oli juba jaanuari teisel poolel haukumist kuulda, Harjumaal Tallinna lähedal aga käiks kõik nagu hiljem, kuidas nii väikesed vahemaad seda mõjutavad ei mõista.