Jääger-online jahindus foorum

honkomees kirjutas:

duv kirjutas:Ära siis too relvi iga küsimise peale, mul Küti Äris võeti tellimisel pool raha ette oleks terve summa ka võinud maksta...

Ettemaksu nõudmine on tegelikult ju seadusvastane, käsirahalepingul on jõudu ainult notariaalselt vormistatult. Tasumine peab toimuma alati pärast tehingut e kauba kättesaamist. Kes seda ettemaksu teeb, see teeb seda puhtalt omal vastutusel... müüjal pole mingeid kohustusi. Lisaks puhta pettuse võimalusele on see puhtalt kaupmehe protsendita krediteerimine teadmata ajaks, tihti ei jõua ega jõua tellitud kaup kuude kaupa kohale. Ostaja raha seisab tema jaoks kasutult ja teenib müüjale kasumit, lõpuks näe veel aastaid vaeva óma raha tagasiküsimisega.
Ise ei osta midagi ettemaksuga, samuti ka netikaubandusest midagi üle paarisaja krooni väärtuses. Minu sissetulekute ja ülalpeetavate arvu juures ei ole võimalust oma rahaga riskida, lisaks tahan iga ostetavat asja ikka enne käega katsuda. Kui müüjal pole letis ja ilma ettemaksuta ei telli, no siis ei osta, mingeid eksklusiivseid vidinaid niikuinii ei ole võimalik osta ja tarbevajaduse katavad ikka erinevate tootjate tooted ära, mis teiste müüjate letis on.
Nt kombit otsisin-ootasin ikka oma kümmekond aastat, müügilolevate püsside letihinnad olid minu jaoks liig kuni Hanno sooduspakkumisest abi sain

Ära pane pahaks pole praalimise mõttes kunagi relva ostnud vaid valisin enda loomuga sobivaid tehnilisi lahendusi, et ühe päästiku süsteem kombil kohe kuidagi ei sobinud, muu kõik aga sobis siis tuli tellida, padruni tüübi sai ka nii sõbra omaga ühtlustada. Küti Äri polnud ju suvaline jorss, kes pimedas althõlma kaupa pakub ja mõningane usaldus peab ikka olema, kui arve ka sain makstud summa kohta. Kui üldse kedagi ei usalda, mis elu see siis on naist võtta ei saa äkki petab, sõpra ka ei leia ,äkki pole õige. See on minu mõte.

Pealegi keskkütte korteri variant kombiga raud maha ja radika peale, kui pole lasknud pole ka puhastamist, noh see lukuosa oli nagunii roostevaba. Puu päraga poltlukuga püssi lahti monteerimine, aga kaunis keeruline ja koos puuga radikale ei pane, **** teab mis juhtub. Peale kõva päeva, eriti veel kui saak õhtul käitlemist nõuab eriti lisatöid ka ei otsi. Sellest ka minujaoks parimad varindid need millel raud paari liigutusega maha käib, kui päeval lastud, siis kohe raud paljaks ja vannitoa kraanist kuum vesi harja ja Fairyga läbi, siis paber rätikuga seest-väljast kuivaks ja radikale. Järgmisel päeval vase väljapesu Roblaga ja söögisooda keeva veega lõplik pesu, peale kuivatamist veel mingiks ajaks radikale. Nendes tingimustes pole probleemi roostega, raud pole pärast rasvane ja ei vaja enne laskmist läbilükkamist.

Hornadi SST 30cal 11,7 gr vägagi normaalne jahikuul meie suurulukile, pole küll aru saanud, et ei võta kui rindkerre saanud. Ainult võsas lasta ei sobi ja ka rohukõrred võivad mõjutada jooksu oluliselt. Rebase võib ka ainult maha lasta , aga ega teised poolmantlid paremini toimi, kui isegi täismantel suuremat konti kohates räbalateks lööb. Naljakas, et alguses osad mehed pidasid teda üldse täismantliks, pold lihtsalt enne näinud.

Hanno kirjutas:Igatahes on kiirpäästik kõigil uutel CZ ja Brno (kombidel) standardvarustuses. Euroopas, ka Eestis näitab minu kogemus, et Eesti jahimees eelistab puitu. Plast T3 oli kohe algselt mõeldud Ameerika turule, tśehhid on meie õnneks veel vanades traditsioonides kinni. Statistikast, kahjuks ei ole kättesaadav. Mingit infot siiski saab ja 3 viimase aasta kohta on Eestisse sissetoodud vintrelvadest CZ Tikka järel 2 kohal. Siin on ka sutsakaid Weatherby´lt kuid neid on ka välja viidud.

Ma kohe ei mõista seda plastmassi kartust põhjanaabrite Aselehtis oli lausa reklaam, kus meistrimees tutvustas oma plastikpärasid, mis metallkarkassile ehitatud. Meil siin ju suurem osa jahte toimuvad vihmaga, omale tõmbad jah kütiliinis roobad ümber, aga kui püssi kilekotti pista, siis küll teda sealt õigel aja kätte ei saa. Pealekauba veel see, et märjad oksad puitosad karvaseks hõõruvad märjas metsas liikudes.

Ära siis too relvi iga küsimise peale, mul Küti Äris võeti tellimisel pool raha ette oleks terve summa ka võinud maksta, sest kuskilt mujalt ei saanud tol hetkel nagu tahtsin ja käisin ise veksli välja. Sellega tahaks öelda, et tõsisel tahtjal vaevalt tahtmist on lolli mängida ja kui raha ette antud, siis mõtled ainult rutem kätte saamise peale.

Eile sain Saue vallas Alliku külas rebaste madina pealtnägijaks, nagu kassid veeresid maas. Algul märkasin rebast põllus, siis tegin hiire piuksu, mille peale hakkas loom väikese ajavahemiku möödumisel minu poole liikuma, pool maad tuldud ilmus metsast teine rebane, asus esimese kannule jõudis järgi ja hops karvupidi koos nad olidki. Mingi minuti jagu madistasid koos ja läksid jälle kondama. Ma siis piiksutasin veelkord ja sain esimese looma 10 m peale, selle maa pealt lõi fotoka surin looma kohe metsa ja teine järgnes talle. Kas oli tegu 2-he isasega või siis isasega, kes tahtis ja emasega, kes pipardas õieti aru ei saanud, mingi sisetunne küll kaldub viimase variandi kasuks. Tegelt juba 30 aastat harrastatud, aga sellist kogemust, pole olnud lausa kahju,et korralikku kaamerat ei olnud. Paneks pildid siia ka üles, aga kahjuks ei oska.

Õpetlik lugu lemmiklooma omanikele, kellel kodus ülevalt avatavad aknad.

duv kirjutas:Kõigile, kes palju omadel jalgadel liiguvad soovitaksin kasutada plasttaarat, suurus ja kuju vastavalt soovile või vajadusele. Plussid oleksid odavus (kui muutub inetuks viskad ära prügikasti!!!), kergus peale tühjaks joomist ei kaalu midagi, poolikuks jooduna võimalik põlvede vahel kokku suruda, mis vähendab ruumala ja vaikselt hiilides ei lase vedelikul sees plõnksuda. Vähene kaal on pikkadel jalgsirännakutel ülioluline, kui keegi vaielda soovib proovigu järele, paarkend tundi jalgadel ja ka grammid muutuvad oluliseks.

Lisan juurde omade kogemuste põhjal, et plasttaarasse saab kallata ka keevat vett, tuleb kasutada trehtlit ja mitte täiesti täis panna, siis kork ei hakka üle vindi käima. Arvestada tuleb, et keeva vee sissekallamisel tõmbub pudel kokku ~pool liitrit ja valida vastavalt suurem pudel. Talvel annab kuuma joogiga pudel taskus või seljakotis ka mõnusalt sooja ja korralikult pakituna on jook seal veel 4-5 tunni pärast leige.

Kõigile, kes palju omadel jalgadel liiguvad soovitaksin kasutada plasttaarat, suurus ja kuju vastavalt soovile või vajadusele. Plussid oleksid odavus (kui muutub inetuks viskad ära prügikasti!!!), kergus peale tühjaks joomist ei kaalu midagi, poolikuks jooduna võimalik põlvede vahel kokku suruda, mis vähendab ruumala ja vaikselt hiilides ei lase vedelikul sees plõnksuda. Vähene kaal on pikkadel jalgsirännakutel ülioluline, kui keegi vaielda soovib proovigu järele, paarkend tundi jalgadel ja ka grammid muutuvad oluliseks.

Tean küll Riihimäel sai kunagi seda Brauningut näpitud cal 30-06, arvamus sama, mis selle vanema relva puhul, et hoova käik pikk ja raske, luku väljasaamist Brauningul ei uurinud, aga vaevalt see süsteem midagi lihtsamat võimaldab, et igatahes tasub enne proovida. Kirjutan selle pärast, et omal see vibuluku haigus läbi põetud ja süsteemil ka omad miinused. Kui mujalt ei leia tasub Rapla Waldusse helistada, neil väga mitmekesine valik kasutatuid ja uusi. Ise sain seal niisugust imeasja nagu pump 30-06 karpmagasiniga karabini näppida(kasutatud).

Miks keegi ei maini siin CZ- i ühte olulist eelist kiirpäästikut? Minu arust hõlbustab see paljugi päästmist ja teeb tabamise just käelt lastes täpsemaks. Oma oli juhus combit ostes, et uurisin kusagilt netist välja, et tsehhide kombi vintraua päästikul shneller, läksin siis poodi asjaga tutvuma, müüja kehitas selle jutu peale õlgu ega teadnudki sellise imeviguri olemasolust combil. Lõpuks koos proovides ta siiski leidsime. Teine lugu mul ühe tuttavaga, kes ostis omale poltlukuga CZ-i ja alles minult kuulis, et päästikut ette surudes saab päästiku kergeks muuta. Juhul, kui uuematel CZ-i relvadel shnellerit pole unustame selle jutu, loodan ka, et kaupmehed väga ei pahanda ja pigemini omad järeldused teevad.

Sellele kes hirmsasti kardab teipi raua suudme kaitseks panna on soovitan vaadata lasu toimumist aegluubis (juhul kui keegi netis teab võib üles panna) siis hea vaadata kuidas kõigepealt hakkab raud korstna kombel suitsema ja siis alles ronib kuul sealt välja. Tegelikkuses tähendab see seda, et kergem praht kuuli ees tulevate gaaside poolt lihtsalt eest ära pühitakse veel enne kuuli kohale jõudmist. Ise kasutan hädaolukordade puhul raua kaitseks õhukest toidukilet ja rahakummi, tegelikult on toidukile lihtsalt võileiva kott ja kummi puudumisel seon selle samast kotist tehtud ribaga. Laiskuse tõttu lihtsalt pole muud võtta, kotid aga alati maksa või väiksemate ulukite pakkeks kaasas

Huvitav kuidas just õikel ajal kaameramees kohal oli tavaliseltikka juhtuvad õnnetused ilma eelneva ettevalmistuseta. Kõigi eelduste kohaselt peaks sellise lõhkemise puhul mingi võõrkeha keset rauda olema jäänud, sest raud kipub lõhkema ikka takistuse kohalt ja liigse laengu korral padrunipesa kohalt. Samas, et jämedat vindi rauda lõhki lasta pidi sinna tõenäoliselt olema jäänud kuul eelmisest ebaõnnestunud lasust, mingi jää või veepiisk paisutaks lihtsalt raua üles.Tegelikult vindi raua lõhkilaskmine üpris keeruline, mul tuttavad KL vennad üritasid vene 10 lasulist lühemaks saetud rauaga ronti ära lõhkuda ja panid raua poolest saadik vette, aga oli 0, tulistasid läbi raua kuullaagri kuuli ja uskuge või mitte kuulil vintsoonte jäljed peal. Isegi ümarviili olid läbi lasknud, aga seda nad ei näidanud olid vastu kivi kildudeks saanud. Ise näinud kolmeraudset, millel vintraua lõhkemise tõttu lennanud ära pool lukuosa moodustades nagu õppepüssi läbilõike. Veneaegse pappkesta purunemise juhus oli omal 16 cal BM-ga mille kesta papposa lendas koos laenguga välja, midagi häda see ei teinud, lihtsalt tina küllalt kokku pressitav ja rauale võib ohtlikuks saada vaid juhul, kui tegu pronkskuuliga.

Sooviks tähelepanu pöörata, et honkomees pilt jahipüssi lae mõõtudest on antud haavlipüssile, vindil peaks pära ikka sirgem olema, et tagasilöök võimalikult otse õlga suunata. Oleks hea kui praktikud kommenteeriksid kas on vahe laenurkade mõjul lasketäpsusele või mitte, raamatud väidavad olevat ja haavlipüssi pära seataksen lasu sooritamise kiirust arvestades, sest 30-40meetrile lastes on viga pea olematu

Kasaka varianti pole kohanud, päästiku kohta midagi öelda ei oska, aga no tuletada võip tõesti seda päästiku kinnikeeramise varianti. Huvitav sellel juhul ainult see, kust võttis ratsanik selle aja, et lahingu ajal hobuse seljas seda kruvi keerata. BerdankaII lukk käib välja, aga hoopis lihtsamalt ja selleks tuleb ta tõmmata taga seisu ja vajutad alla ühe luku koja põhjas oleva hoova. Peepk- i variant pole ka päris vale, see kehtib nimelt jämedamatel haavlipadrunitel toimivatel jahiversioonidel, mille luku esiosa vastavalt padruni põhja suurusele suurem tehtud. Neil tuleb tõesti see esiosa hoidev kruvi kõigepealt välja keerata, esiosa välja võtta ja siis samuti vajutad tiku või mingi muu esemega lukukoja põhjas olevas õnaras olevale hoovakesele tõmmates luku taha välja.