Jääger-online jahindus foorum

Mitte ei saa aru kellele on vaja sellist lollust, vähemalt meie maal tulirelv ikkagi piiratud tsiviilkäibega, mille loa hankimine ka üksjagu kulukas ise asi kui oleks vabal müügil, et hiina oma ainult paarkend krooni, ostan piknikule minnes kaasa kärtsutan veidi, lasen mõne varblase ja pärast viskan koos taara ja pakenditega põõsa alla.

Tegelt raamatuid ikka rohkem kui 1, aga selles ühes oli väga põhjalik ülevaade kuidas Berdankat jahis kasutada ja kuidas padruneid laadida nii väikeulukile, kui ka Ussuuri tiigrile Bertholet soolaga(lõhkekuuliga). See millel päästiku asemel nupp on kasaka variant, miks ta nii tehtud seda et tea öelda, aga teades tema päästiku ehitust ei saa seal küll mingit kaitseriivi olla. Siin teoorias palju tugevaid, aga kes teab kuidas Berdanka II lukk välja käib, st mida tuleb teha, et lukk kätte saada. Nagaani-Mossini omal oli vaja päästikut vajutada ja lukk välja tõmmata.

Autoakudest ka, ainul sealt kättesaamine pole just kõige ohutum.

peepk kirjutas:Vene ajal oli au sellist riistapuud näppida aga mulle ei istund laad ja raskuskese oli liiga taga,see oli kohe tunda kui oled ka muid torusi käes hoidnud,torusalvega suht parem õlga tõmmata ja raua ots ei viba nii palju.Laadimisel sõrme nahk puru,jäi kuhugile vibu ja päästiku vahele.Hea vast et salvmagasin ja saad terava otsaga kuule kasutada.Olemas saksakeelne Winchesteri raamat,seal mitmed pildid ja üldsõnaline jutt.

Sellel, mis tsaariarmee jaoks tehtud on veel puuduseid, nimelt tagant väga raske puhastada, originaal sihik ei sobi kaasaegsele moonale7,62x54R(kuulid lendavad 100m pealt meetrijagu üle), optikat jama panna viskab kestad üles. Kui on aga originaalis puu osa koos täägi kinnitusega küljes, siis täitsa huvitav relv ja ära rikkuda ei maksa.

peepk kirjutas:Berdani jutule lisaks et musta rohtu pandi 4,2 ja 5 grammi,eristamiseks keerati kuuli ümber eri värvi paber mis vähendas raua tinastumist.Armee moon rohkema rohuga sai valge paberi ja see teine lahjem lühemale rauale sai roosa paberi.cal 10,75x58R kuul väljast 10,92mm ja algkiirus 415 ja 442 m sek siis vastavalt rohule,kuul 24,05 grammi.

Hästi paned! Kui on huvi, siis mul üks raamat(kirjanduse teema all kirjutasin), seal igatsugu juttu antud relva ja padruni kohta. Ennast selline ajalugu huvitab ja ise ka lasknud nii Berdanka II, kui Wessoniga.

peepk kirjutas:Suur idanaaber ca 30 aastat tagasi tegi erinevate kaliibritega mitmeraudse jahirelva,kes ütleb mitu rauda,mudelit oleks ehk palju küsida.

Idanaaber pole si..agi ise leiutanud sakslastel juba möödund saj algul või veelgi varem olemas nimetati VIERLING (kolmene oli drilling) ülemine vintraud väiksekaliibriline( Vihtavuori laadimisõpikus padrun olemas) all jämedam vintraud. Tegelt see sama berdanka millest teemas juttu oli ka ameeriklase tehtud revolver Smith&Wesson, mis samaaegselt armees kasutusel oli isegi Springfildi tehases valmistatud, Nagaan belglase Nagant oma, esimesed olid Liege tehases valmistatud. Kurikuulsa Mossini vintpüssi süsteemid konstrueeris tegelt Nagant, esialgne nimetus vintovka Naganta-Mossina. Nõukogude periood vahest kõige edukam, Kalasnikovi kohta küll räägitakse, et Sturmgeveri järgi, aga tegelikult ju kõik kuskilt mingi idee võtnud ja seda siis edasi arendanud

Feen kirjutas:Ohjah... Viljandi mnt poolt välja minnes või tulles on ka kogu aeg loomad olemas, ja vahepeal kohe palju. Enamasti on neid palju kui rebasetiirult tühja kotiga koju tulla.

Ps. mul on ka muidu 4 nahastamata looma rõdul, ühe kolju keedan ära aga nahkade teemal ei käi vist aeg üle. 3 looma jagaks ära, kui keegi Tartu kandis huvitatud, ilusad ja hoolikalt valitud loomad on jäetud olukorraks kui ma ikkagi nende tegemiseks aega leian.

Nahkadega praegu tõesti olukord nutune, ise ka lolli peaga meestele ühekorra kogematta poetasin, et kogun naisele kasukat ja kohe kukkusid pakkuma rebaseid veel enne kui jõudsin lisada, et ainult oma lastuid. Nii, et kui naine olemas miks mitte neid kasukaks koguda, mul igatahes 10 viimast aastat talveti igati hea põhjendus olemas metsa minekuks. Lähen lihtsalt kasuka järgi

Kusagilt lugenud, et kits pidi olema täitsa kodus peetav, sokk aga ainult noorena. Nimelt suguküpseks saades pidavat ta kurjaks muutuma ja sellel juhul ka oma kahejalgsetele pereliikmetele sarvedega liiga tegema. Üleüldse pidi sokk üks meiemaa kurjemaid metsloomi olema, kes peale karjade laialiminekut kevadel oma kõrval ka emaseid liigikaaslaseid ei pidavat kannatama, neid ründama ja territooriumilt välja ajama. Välja arvatud jooksuajal muidugi .

honkomees kirjutas:hää küll, midagi erilist meelde ei tule... küsiks siis nii: kõik teavad vene vintpüssi e mosini vintpüssi e kolmeliinist vintpüssi, aga milline vene vintpüss oli ka tuntud kui neljaliinine vintpüss? Lisaboonuseks muidugi liini mõiste äraseletamine, mis vast eraldi liiga lihtne

Enne 3 liinilist oli Berdanka II kaliibriks mitte 4, vai 4,2 liini ~10,9mm, mille tinakuul oli küljelt, sealt kus vintsooned lõikuvad kuuli kaetud paberiga, kuuli kaalu täpselt ei mäleta oli vist 25grammi kanti laetud 4-5 grammi suitsuga püssirohuga. Püss ise ühelasuline algelise poltlukuga varustatud raamsihikuga. Üheaegselt vintpüssiga Berdanka kasutati 4,2 liinilist kuuelasulist revolvrit Smith&Wesson. Hiljemalt on venemaal veel arvuhalt toodetud Berdanka II versioonis haavlipüsse kaliibrites 32-16, millest vanematel jahimeestel tekkinud valearvamus nagu ta olekski olnud sileraudne haavlipüss.

Ma ei mõista mis jutt see on küll LED ei näita verd ja uluk ei taju. Verejälge olen igatahes ajanud, tõesti näitab kehvemini kui veneaegne püssilamp, mida kriitilisemates kohtades kasutasin lihtsalt selleks et tihetates võsastes kohtades sea rünnakut võimalikult vara märgata, lagedamates kohtades piisas LED-i valgusest küll. Tegelt tarbivad need võiumsad halogeenid ohtralt voolu, rääkimata eelpool mainitud jahilambist ja tunnise pooleteisese otsimise järel kipuvad väsima, kusjuures miinus kraadid vähendavad seda aega veelgi. Nii et enne LED tulekutkasutasin 2-he suure ümmarguse patakaga odavat hiina lampi. Mis puutub loomade tundlikkusse LED valguse vastu, siis kobras vees olles kaob ka LED-iga silmapilkselt vee alla.

No millest ta ikka mõelda võiks? Eks ikka jõukusest, positsioonist ja sellest kui palju minu relv kallim. Kui keegi arvas midagi muud võida tundvat, siis parem mingu kunsti näitusele, seal hoopis odavam akti maalide ees fantaasiale voli anda.

Ei taha siin kellegi eelistusi maha teha, aga eelmises teemas hädaldati just teemal vasetatud teraskuulid ja avaldati arvamust, et need tapvat püssi ära, nii et isalt pojale ei jäägi midagi pärandada. Sellier&Bellot täismantlid tõesti reageerivad magnetile muidu moon enamvähem korralik, kesti hiljem võimalik taaslaadida ainult minuarust natuke nagu tahmasid rohkem kui Lapua või Norma. Nato moon 308Win valgevasest boxer kestaga vaset täismantel olen kesta samuti taaskasutanud relvaks vene IZ-18MH umbes 4-500 lasku teinud jooks pole halvenenud. Barnaul veel pealegi värvitud teraskestaga kuuli materjali ei tea pole kasutanud seda moona, aga rohulaeng vist sama korrodeeriv kui II ilmasõja aegne, tuleb välja ,et ka kasutatakse. Minuarust värvitud teraskestal ainult see hea omadus, et kestab kapis isalt pojale ja ka pojapojale. Põhjus lihtne värvitud teraskest ei hakka aastate jooksul pragunema nagu juhtub valgevasest kestaga, milles laeng rikneb.

priitorm kirjutas:

duv kirjutas:Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)???

Relvaseadus § 12 (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Seadus seaduseks, aga loe ikka lõpuni mida kirjutasin ja mõte oli ikka selles, et sile raud jääb ikka siledaks, vint -vindiks ja see kus nii ühte kui teist(siledal otsas kümmekond senti vindivälja)paradoks. Eelpool aga hämati mingist siledaraudsest vintpüssist või vastupidi, siis tegelikkuses seda olemas olla ei saa. Kuhu alla mingi maa seaduses mida paigutatakse ja kas rifled slug võrdsustatakse sileraudsega, seaduses võib ju klassifitseerida nii või teisiti selles osas vaielda ei oska. Tegelikkuses on eestlaetav tulelukuga püss tulirelv kuidas ta seaduse järgi klassifitseeritakse, kas piiratud või piiramata tsiviilkäibega see juba seadusetegijate asi

See paanika vasetatud teraskuulide ümber vast veidi asjatu, kui just laskespordiga ei tegele, ja aastas väljalastavate kuulide arv jääb saja ümber, ei juhtu seal hullu midagi. Mis Sellir&Belloti moona puutub siis murettekitavam oli see, et raud vajas pärast rohkem järelpuhastamist kui Norma või Lapua moona puhul nii et kiireneva elutempo ja kallima korrosioonitundlikuma püssi soetamise puhul kasutamisest loobusin. Kui teras ikka nii kohutav on, mis teete siis kui terashaavleid nõudma hakatakse, eks need ju ka kõvemad ja võtavad kiiremini raua läbi

Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)??? Nõuka ajal oli käibes küll kolmeraudseid(drillinguid), millel kolmandal vintraual olid vintsooned välja puuritud ja just selle eesmärgiga, et vintraudset relda ei saanud valdav enamus omada. Samuti ei saa siin võtta siledat rauda millel otsas vindiväli, sest see on paradoks või mitmeraudset, millel vintraud, sest see siis kombineeritud. Tegelikult on lihtsalt sõnastus val ja mõte ikkagi selles, haavlirauast haavliraua kuuliga jahipidamisest. Lisaks veel juurde, et kokkuhoiu mõttes lastakse jah rifled slug-ist Gualandi kuuliga, spets moona pidi vähesel määral Waldus olema (vist 5 või 10tk) vist 60 krooni ümber pauk, nemad soovitasid kasutada Duplex moona(17 ja 19 krooni pauk), mille rikoseti võime on nulli lähedane, plastmass rõngad ei lõhu rauda ja tagavad kuulile pöörlemise. Järgmise kokkuhoiu variandina oleks kamba peale kuuli vorm tellida ja neid tinast ise valada. Lisaksin siia ka ühe 12 cal paradoksi tinast kuuli foto, aga aparaati pole praegu käepärast.