Jääger-online jahindus foorum

Vabandan! Teemas selgelt öeldud, et Mauser, see aivar00 jutt ajas lihtselt segadusse. Relv minu hinnangul jahis täiesti kasutatav, üks väheseid poltlukuga relvi, mille lööknõela lukustav kaitseriiv tagab igakülgse ohutuse ja võimaldab varitsuses peaaegu hääletult vahetada padrunit. Laskemoona valik kahjuks meil kesine, eriti täismantlite osas.

Kui tegemist Mauser mudel 98-ga ehk saksa vint, siis 8x57IS ja mitte segi ajada tähistusega IRS, mis randiga. Enamik padruni tootjaid valmistab.

Võiks fotodega ikka veidi piiri pidada, vähemasti neid avalikult üles riputades, kui mõni omapärasem episood jahil väärib tõesti jäädvustamist ja asjaga seotud isikutele näitamist,siis miks mitte. Tuleb lihtsalt arvestada üldsusega ja sellega, et asjasse mitte puutuval inimesel võib olla paljutki raske mõista. Ise olen võimaluste piires kogunud vanu fotosi jahimeestest ja jahist neil ikka rõhku pandud eetilisele jahi käsitlemisele, olid siis piltnikud professionaalsemad või oli koiges süüdi mustvalge foto võta nüüd kinni. Enamus inimesele on lihtsalt omane kõike ilustada nii iseennast, kui ka oma tegevusi, miks peaksid siis jahimehed erinevad olema.

Sa Kellapoiss mine siis oma tuttavale appi kui olukord nõnda hull. Viimati satub veel mõni kangem siga olema, kes muidu mehe ja koera ise surnuks rapib. Pealegi kui kohalikest küttidest asja pole ehk siis kohalik organisatsioon annab külalisele loa sigu küttida. Omal ajal sai nii vahel käidud ja proovitud, ainuke häda oli see et kohalikud võõrale loa siis erilise kirve hinnaga ikka müüa tahtsid.

Jutt õige see Vihtavuori teisendus tundub tõesti selline üldine ja ligilähedane

Kaupo Kindsigo kirjutas:

ergo kirjutas:lähene asjale loominguliselt - ega siis ainult Soome-Rootsi püssirohtu ei tooda!


et kasutada meil saadaolevaid rohtusid, siis
rohtude vastavustabel on näiteks Vihtavuori kataloogis:
http://www.lapua.com/fileadmin/user_upload/esitteet/VihtavuoriInternationalReloguideJuly2008.pdf


On ohtlik, kui loomingulised mehed nagu Ergo asjasse hulljulge optimismiga suhtuvad! Lapua ütleb loomingulistele meestele selgelt:
Current canister powders in order of approximate burning rate.
This list is for reference only and not to be used for developing loads.
Et iga püssirohu täpse laengu ütleb ikka tootja, lihtsalt "tunde järgi" laadida ja kohaldada ei tohi!

Õige ülbeks läinud salakütid, et lausa lehes kuulutada millega hakkama saadakse. Omalajal teadsin meest, kes kolme koera ja pussnoaga metsas toimetades peret toitis, ainult tema ei julgenud sellest isegi oma külas iitsatada. Kommentaatorid antud loo juures ka imelikult leebemad kui tavajahimehi kommenteerides, et mõtle kui hirmus vintpüssi ja optilise sihikuga vaese loomakese vastu. Paistab et ainult noa ja koeraga polegi nagu halb ikkagi nagu küüs-küüne, hammas-hamba vastu, et mis nad siis tulevad meie õuele.

Omal õnnestus viimati sea eest lumelt kirpu võtta ja tulemuslikult. Juhul kui lumist laiku poleks olnud oleks võinudki lihtsalt vaadelda. Taevast vedades häda selles, et vedamine küllalt pikk, ja käsi jõuab juba liialt palju vääratada.

Siiski oleks huvitav teada kuidas siis sihtida nõrga valgustuse korral, kui kirpu pole vaja näha. Ok vindil peal optika punase punktiga, arvestad välja kumb pool loomal esimene, siis punkt rindkere keskele vajutad ja asi lahendatud. Mis teed aga siis, kui näed ainult poolt või veelgi vähemat osa latist, sest ülejäänu lihtsalt pole pimeduse tõttu ja vastu tumedat pinda sihtides näha. Pean siin silmas just kopra ja sea varitsusjahti distantsilt kümmekond meetrit ja alla selle st. mitte pimedusse krõbina või kogu peale suvalist lahmimist.

Vanematel N.vene haavlipüssidel oli raua alla löödud sõna lühend BUM(vene tähtedega muidugi) bumaznõi, mis tähendas, et mõeldud ainult pappkestadele ja nendest ei soovitatud plekk kestadega lasta suurema kesta diam. tõttu. Tõenäoliselt kasutati seda tähistust möödund 60-ndatel üleminekul metallkestadelt papp-ja plastkestadele.

Kõik need KÜTID ja HIRVEKÜTID juba esimeses nooruses läbi loetud, parimaks loeks J. Corbet INIMESESÖÖJAD. Kuigi ise pole looduses tiigreid ja leoparde kohanud, on kõik muu niivõrd tõetruult kirjeldatud, mida iga kütt peaks koheselt jagama ja ka suutma ette kujutada hirmu, mida meie kodumetsades kunagi ei ole tundnud, aga mis tekib, kui oled pimeduses koos kiskjaga, kes võib iga hetk sinust üle olla. Samas film, mis selle raamatu põhjal vändatud on täielikult mööda ja võiks jääda täiesti ulme tasemele, kus verejanulised tulnukkiskjad inimesi üle kavaldavad ja hävitavad. Loomulikult ei saagi ju olla raamat ja film võrdsed on ju raamat jahimehe memuaarid, samas kui filmi kirjutanud mõni tegelane, kes ``jahti pidanud`` üksnes ööklubides. Eelpool mainitu ka vist kahjuks minu teada ainus eesti keelde tõlgitud Corbeti memuaaridest. Kahjuks tõesti eesti keelset nii ilu kui tehnilist jahikirjandust suht vähe, aga on ju meil ka lühike aeg, kui maakeeli üldse antud teemal kirjutatud on ja sellele lisaks väike lugejaskond.

Suur tänu Honkomees! Netist polegi tabanud otsida, siiani lihtsalt antikvariaatidest küsinud, need on andmed üles kirjutanud ja sellega asi piirdunud st. vaikusega.

Ega ma siis tava kaliibreid maha tee, tegelt ju kõige olulisem on pihta lasta ja ise olen kunagi 32-sega lennust parte ja püüsid lasknud. Ainult ma just eelnevalt kirjutasin, et tegemist oli kombineeritud relvaga, millel raua pikkust kõigest 61cm ja sinna juurde veel nõrk tsokk, sellel siis hea hõredamat külvi haavlite suurema arvuga korvata. Mis puutub tagasilööki, siis Finnclassic 12/76 & 30-06 on küllaltki raske püss ja mina seal küll vahet ei saanud kas tavaline või magnum laeng. Samas kui IZ-18MH 308 võttis kümnekonna lasuga õla siniseks. See on võibolla raske uskuda, sest 1979 aasta jahimehe käsiraamatu laadimisõpetuse järgi peaks sellise laenguga püss lõhkema aeg on lihtsalt edasi läinud ja erineva te omadusega rohi valmis tehtud. Igatahes soovitan ise proovida, kui 76-sed pesad ja kalliks ei pea.

selle trasseerivaga pole märki küll mõtet lasta, ta ju tegelikult kuulipilduja tule suunamiseks ja sõjas paarkend sentimeetrit siia või sinna tähtsust ei oma, küll on vene kroonu ajast meeles, et kuival ajal tuli iga natukese aja tagant kustutama joosta. Lihtsalt vasta taevas lasta on kena vaadata nagu meteoriit ainult alt ülespoole, suund sai võetud nii, et kuulid langesid merre. Sai ka soomustläbistavad süütekuulid ära proovitud soomuse asemel sai siis vanu käiguikaste ja mootoreid kasutatud, mõni bensupaak ka vürtsiks juurde laiali lastud. Mis vintraua kuulide läbivusse puutub, siis vene I MS aegse nikkel(mantel ei sisalda terast)kestaga täismantel kuulidega 50 m pealt 2 laksu 60 cm-se läbimõõduga toorest männipakust läbi ja 150 m pikkuselt lumiselt väljalt polnud märgata kukkumist lumme. Samas 8x57 12,7 gr-ne Nurma Vulkan(poolmantel) lõi 2-30m pealt läbi ühe randme jämeduse kase, ja sama jämeda lepa jäädes kinni 2 cm sügavusse 10cm läbimõõduga pajusse. Õigemini sealt pajust urgitsesin välja mingi võrmitu plönni, mantel oli vahepeal kadunud. Ise arvan, et 16cal Brenneke oleks ka selle kolmanda puu läbi löönud.

Loomulikult pole ajujahis võimalik lasta täismantlitega ja omadest kogemustest kirjutasin ikka kõrgemalt positsioonilt rebase laskmisest ja nüüdseks ka sellest loobunud haavlipüssi kasuks. Lihtsalt vastik seda laga pärast nülgida, kui suuremasse konti läheb. Mis puutub rikosettidesse siis lastes sokule 50m pealt plasttipulise kuuliga läbi põõsa kusjuures loom oli põõsast mitte üle 2-he meetri, tegi sokk paar rahulikku hüpet ja jalutas metsa ära. Kogemus ka ühelt ajujahilt kus peale sigade metsast väljatormamist üks küttidest oma SKS-i sigade pihta tühjendas ja peale oma kohalt lahkumist avastasin endast paari meetri kauguselt lumehangelt Kalshnikovi täismanel vindi jälgedega kuuli, laskenurk minu seisukohaga 90 kraadi. Minu küsimuse peale kas ta laseb lahingpadrunitega oli vastu jaatav, teised pidid lihtsalt kallid olema. Niipalju hea,et sead pääsesid peale kümmet pauku ikkagi terve nahaga ja 2meetrit enne mind lumele ära väsinud kuuli märkamine oli lihtsalt õnnelik juhus.

Ma ei saa aru milleks taga ajada raua pikkust, ja mida see jahil juurde annab, tegelikult on 60-65 cm jahiks igati normaalne täpsuselt ja muidugi ka mugavuselt kui just pole tegemist kaasaegsete lahingrelvadega, millel luku mehhanism viidud pära sisse. Omal olemas kogemus möödund sajandi alguse vene kolmeliinilisega raua pikkus 83-85 cm (37a mudelil 75 cm), noh lasta on tore ja mõelda, et sellistega võideti kord kätte meie vabadus, aga metsas käid nagu teivashüppe teibaga. Kirjandusest ka lugeda, et venelased polnud arvestanud üldse raua vibratsiooniga ja sellega, et suue peaks jääma võimalikult vibratsiooni sõlmpunkti lähedale selle pärast saadi raua lühendamisel paremad lasketulemused. Peale selle oli tollal lahingus täägivõitluses eelis pikemal relval. No meenub muidugi ka vene tankitõrje püss II MS täägivõitluseks teda muidugi ei kasutatud, aga raua pikkus oli vist üle meetri. Tänapäeval kasutatavatel analoogidel 50 BMG moona peal rauad kõvasti lühemad, padrunid lühemad, aga laskedistantsid samad