Jääger-online jahindus foorum

Kalameestel see hobiga tegelemine kergem ka ju,viskad spinna kotti/autosse ja püüa enamasti kus tahad,üle Eesti, kalastuskaarti ainult vaja.Jahimees nii ei saa ju,et võtad püssi kaasa, vaatad ohhoo jaht käib kuskil või ilus kopraoja, et peaks jahti nätsa ja ajaks teistega sõna juttu.Kalameestel (ausatel) on rohkem vabadust, jaht nagu rohkem piiratud või nii

kakuke kirjutas:

kanavaras kirjutas:Aa siis veel siin foorumis keegi väitis,et jahipüssi kuul läeb kergemini rikosetti,selline jutt võtab küll vindiga laskmise isu ää.

Ei saa aru. Ehk selgitad?

Lihtsalt oli kunagi arutusel siin ja väideti,et jahipüssi kuul rikosettib,osa nendest vähemalt,rohkem,et poolmantel vist ennemini deformeerub takistust kohates kui lendab teise nurga all edasi.Aa üldiselt vist mõeldi seda ohutuse seiskohalt,mitte täpsuse.A ää pange mind tähele, ma panen teinekord segast ka

Aa siis veel siin foorumis keegi väitis,et jahipüssi kuul läeb kergemini rikosetti,selline jutt võtab küll vindiga laskmise isu ää.Kaheraudsega ikka paraja maa pealt annad, kas kuuli või haavlitega, on asi ants ikka.Kuigi jah, maitse asi, ütles koer ja lakkus ***** edasi

Aa võib-olla ajavad isased emaseid lõhna järgi taga,jäneste jooksuaeg niivõrd-kuivõrd kevadest sügiseni ju

Audrus pakuvad nugisenaha eest 250-300,kähriku 300-400-olenavalt kvaliteedist jne.Ainuke sitt asi see, et miinus maksud, niiet müü mõne pensoka nimel vms.

Mina olen kaelustuvi söönd,päris hää oli,ainult sulgi küll kitkuda ei viitsinud-tõmbasin lihtsalt naha maha.Augustis põllu ääres hanesid oodates vaatasin,et üks raagus puu põllu ääres mis pidevalt tuvisid täis, saigi siis puu alla ootama mindud,tulid nii paari kaupa sinna istuma.Elektri liini peal meeldib ka neil istumas käia,aa seal lasta ei taha eriti,pärast liin tina täis või nii.Kui veel seda õiget uhhuud ka teha oskaks ja mõni plastiktuvi ka veel oleks, siis peaks asi eriti põnev olema. Põldpüüd jah kui siis ainult seisukoeraga, saab vähemalt koera õpetada, kuid siis võib ka ju terve pesakonna ää lasta,nii süütud linnukesed ju, et lendavad mõnikend meetrit ja siis jälle maha maanduvad,kõnni ainult järgi. Laanepüüsid on sügisel pohlakohtades pesakonniti nähtud,aa peaks selle püü viletamise ää õppima

http://www.interjakt.com
på svenska

Selle ettesihtimisega on nagu on,et ma küll nagu pole kuuliga(siledaraudsest) lastes selle mõtte peale tuld.Kui ikka vähe kaugemal ja kiiresti siis ikka silma sihtind ja keset kere lasknud või üldse mitte lasknud.Kunagi sai üks kult (esimene) trassi kraavi pealt lastud,trass ise oli nii võsa täis,kuulsin,et tuleb ja hüppasin kraavi põhja, põlve pealt lasin veel.Siis tuli see siga küll täie tambiga ja kuskil 70 sammu pealt niimoodi,et maandus alles teiselpool kraavi perves.Parimal juhul sihtisin 0,5m ette,tegelt aga vist üldse mitte,aga pihta ta sai,tõsi küll üsna kere tagaossa.Enam küll nii lasta ei julgeks koer tuli ka veel kuski 1 sea pikkus tagapool ja siga ei tahtnud ka ära surra,igavene jama ühesõnaga. Ühesõnaga mina küll oma näljaoraga ette ei võta.

See sama jah.Kui ilvest,hunti parkida tahad peab loa nr.ka olema.

Ma mingi 2a. tagasi lasin Audrus kuldinaha parkida-400 eeku,nugisenaha parkimine möödund aasta läks 30 eeku,kobras oli mingi 70 vist.

Ilvest olen näind ilvese luure ajal, jalutas mööda sihti,mind märgates hüppas metsa,pärast oli uuesti sihi peale tuld ja jooksis järgmisele kütile sülle.Ülemöödund hooaeg(2002) nägin kui põdraajust välja tuli,algus sihtisin,langetasin püssi vaatasin,et koer, siis kui aru sain,et ilves, hüppas metsa ära,üle sihi tuli vaikselt hiilides, tundus kuidagi maadligi,niikui metsa alla jõudis läks hüpetega.2-3 nädalat tagasi raba äärt mööda ilveseid luurates märkasin äkki,et ühelt rabasaarelt jooksid kitsed välja ja lendu läks tedreparv, piirasime neid väheke, kolm meist nägid ilvest ja erinevaid, kuid kätte ei saand ühtegi , ilus oli vaadata kui üle lageda raba jooksis nii 200m peal.Möödund esmaspäev juhtus meie jahiseltskonnal selline kurb asi,et lasime Läänemaa viimase-3-nda limiidiga lasta lubatud ilvese.Jama on küll,et see ilvese limiit meil nii väike on,ometi ilveseid ju on, tookord oli 4 ilvest sees, nüüd ainult vesista ilvese jälgi nähes .Huvitav oleks teada kes selle taga on, et limiit nii väike on ,kas teiste maakondade jahimehed loevad oma ilveseid rohkem või.Metsas sokku pea,et polegi nii kui ilvest ajama hakkad ajad kohe rongad mõne kitse korjuse pealt lendu.Ilma hea koerata pole ilvesejahilie eriti mõtet mõeldagi,kuid on ka juhuseid.

Kati kui sa juhuslikult Osmussaarelt oled,siis võiksid ühendust võtta Arder Väliga,tal on head hagijad ja elamine ka Dirhamis-pole kauge tulla.

[quote="tsuks"]

- nüüd aga kuuldavasti ostetakse toornahku kokku- 100 krooksu kah raha- paugurahagi tagasi saab.
Audrus ostavad rebasenahku 200 eeku tk.,möödund aasta anti 150eeku.Mis nii viga äri teha, ostavad tsuksilt 100 krooniga ja ise saavad veel 100
Külavahel panevad suure põntsu jänestele kindlasti kassid,kes on kohanud jänesepoega,teab kui loll ja abitu see on.Möödund hooaeg lasin 3 jänest,kui ikka jänese mõttega välja läksid,siis ta ka kuskilt põõsaalt üles hüppas.(ainult koeraga jaht vist märtsist kehtima hakanud uue jahisseaduse järgi, või oli ennem ka.?)
Rebaseid lasin 5, niiet jänestele "võlgu" ei jäänd.See aasta pole kumbagi taga ajand,alles eile sai põdra(vasika)jaht lõpetatud,eks näis,nüüd aega tiba rohkem.Aga vareseid kõige mõttekam suvel lasta,mis sest ,et lapsi tapad, suvel noored-lollid kraaksuvad oksa peal.Hommikul kuulad, võtad püssi hiilid võsa vahel, kuulad kus kraaksub ja piraki- piraki ongi 1-2 varest,ise olen nii terve pesakonna ära last,nii 4-5-6 varest ja peale seda on selleks aastaks vaikus majas old.

Et huvitav oleks teada mida sellisest padrunist arvatakse.Kuigi kesta pikkus on 70mm on tal haavleid 42gr. peal,et kuidas selliste paukudega laskmine püssile mõjub,eriti vanemate vene püssidele.?Padrunile on max rõhuks 1050 bar´i märgitud, et enamus kuulipauke on sama rõhuga ei tohiks asi nii hull ju olla.

Huvitav lugeda, et tihti ulukihoolet millekski ei peeta.See näitab ju kohe jahiseltskonna või selle pääliku suhtumist.Oma jahimaa on ikka ju suur väärtus, kuidas sellest siis aru ei saada.Tegelt on ju igale jahiseltsile-piirkonnale teatavas mahus ulukihoolet ette nähtud, tingimuste mittetäitmisel võidakse jahimaa kasutamisleping vms lihtsalt katkestada.Sellised saamamehed kes ainult saada tahavad ei tohiks küll jahiseltskonna eesotsas olla.Ja selline jutt, et kust raha saada ja kes maksab on ka jama,ühiselt siga või põder külili ja müüki,meie seltsis aint nii asi käibki,mingit aasta maksu või sellist ei ole. Viimase paari aasta jooksul oleme teinud 2 suurt sõim-söödahoidlat, 10-15 sõime,sigu söödame 8 kohas , soolakuid ka u.15,vilja söödapõlde u.8-9 ha,rapsi u. 1ha.Kõik tööd oleme üritanud teha ühiselt,lepime mingi aja kokku ja minek,on ju tore minna metsa ja seltskonnaga kokku saada ka siis kui mingit jahti pole või siis peale tööpäeva soku-seajahti minna.Summa mis me aastas kulutame ulukihooldele on u.15000+enda töö ja bens jne ja need kes väljas käivad ei virise sugugi,nõrgad jäävad koju.Oleme käinud põdrajahis ka 3-4 kuna keegi rohkem pole tahtnud tulla kuna load lihtsalt niivõrd kallid-rmk uus hinnakiri ja põder läheb nagunii müüki ja ise ei saagi midagi jne-jama jahielmus ju põhiline ikka.Jama on kui oled jahimaa rentnik-kasutaja mitte otseselt omanik või nii,nööritakse igatmoodi, aga jahikirg ei hääbu see jääb.