Feen kirjutas:Pole ammu retsepte siia kirjutanud, aga tegelikult tuli selline avastus, mida ajakirja on keeruline panna, küll aga ei saa avaldamata jätta, maru hea sai.
Hakkasime tegema ühest väga rasvasest seast vorsti. Mõtlesime, et mis seal ikka, natukene kogenumatega pidasime nõu ja võtsime ka jõu osas appi ning hankisime vorstinahka, kamarat, maitseaineid ning asusime tegema.
Retsept võiks olla selline (kokku segamisel mind juures ei olnud, seega, selle asja täpsustab Kakuke üle): 1 kg liha, sellest 1/3 oli kindlasti pekk, 20% kamarat, 2% nitritsoola, pipart vaba käega veel juurde.
Liha läks hakklihamasina jaoks parajateks tükkideks, see sai paariks päevaks jäetud soolaga laagerduma. Seejärel masinaga hakklihaks (sõela jämedus tuleks ka välja selgitada, aga vist oli tavaline masin ja jäme sõel). Kamar samuti masinast läbi ning segu kokku. Kamaravesi läks juurde, seda läheb nii palju, et segu parajalt plödi oleks. Kui segu on maitsestatud ja segatud (vannis saab ka hakkama kui vaeva näha), siis läheb ta läbi hakklihamasina, millel otsas vorsti otsik (vorstiprtsiga oleks muidugi parem). Kuna segu tundus ilmselgelt rasvane, siis sai 10 kg lõppmassi kohta lisatud juurde 200 g tärklist, kas see midagi lõpptulemuses muudab, ei tea. Järgnes segu ajamine kutisiini (1 voolis parajaid pallikesi, teine surus neid nahka ning kastis vahepeal sobivat nuia vette, siis ei hakka segu masinale ja nuiale külge). Vorsti sidumise nöör tuleb kindlasti teha paari tiiruga, et hiljem vorst nööri otsast ei pudene (alguses võib ikka juhtuda, et nöör ümber, umbsõlm peale ja läheb tegemisse, see pole hea mõte). Valmis vorstid tuleks kuumutada 70 kraadises veel u 1.5 tundi. Kui temperatuur tõuseb üle (kindlasti kontrollida ja kui hakkliha peaks eralduma hakkama, siis kohe kuumutamine nulli), lähevad vorstid katki.
Keedetud vorstid riputada suitsuahju ning anda mahedat suitsu, soovitatavalt terve päev.
Idee poolest peaks lõpptulemuseks olema suitsuvorst, aga kuna pekki on liiga palju, siis ei püsi vorst koos. Võtsin nuimikseri ja lasin toatemperatuuris seinud vorsti sisu sellega korralikult läbi. Tulemuseks on väga korralik, suitsumaitseline, saiakate (või leivale, või kuhu iganes). Vorstina oli antud projekt läbikukkunud. Kui suudaks kuidagi välja mõelda mooduse kuidas see segu läbi suitustada, ilma, et kutisiini raiskama peaks ja vorsti toppimisega aega raiskaks, siis elu päris hea. Äkki peaks proovima pätsikute keeramist marli sisse. Või lihtsalt tegema pätsikud ja need suitsuahju. Karta muidugi on, et rasv sulaks suuresti välja. Vorsti sai enne vees kuumutatud, pätsikuid nii ei kuumuta, vist.
Arvatavasti katsetan seda asja kunagi veel, nii, et segust ei saaks vaheetapina vorsti vaid läheb otse tegemisse. Ja kui kunagi mingi lihtsam moodus leitud, siis läheb ametlikuks retseptiks ka. Hetkel, kui kellelgi vorstitegu pekki läheb (igas mõttes
), siis on see retsept varnast võtta.