Jääger-online jahindus foorum

Mehed, mehed ärge ärrituge katsume ikka üheskoos arutada mitte oma tahtmist ja tõeks pidamisi peale suruda. See ju ikka iga ühe enda asi millist jahti eelistab või millist looma laseb. Te lähete kõik nii teravaks lausa vastik lugeda .
Aga ka minu arvamus, ja see on kõigest minu arvamus, magavat looma lasta, see ei ole talle võimaluse mitte andmine. Vastupidi tema võimalus on see, et inimene ei suuda kunagi metsas piisavalt vaikselt käia kui tal see aga märkamata jääb siis sorry aga metsas antakse sulle korraga vaid üks võimalus ja kui sa seda ei kasuta oled ise süüdi. Nii arvan mina. Seda ootama jääda millal oleks eetilisem lasta on imelik sest kui sul on näiteks põdrajahi viimane päev ja sul ees ainult lamav põder aga just see loom ongi laskmata mis siis teed jätadgi laskmata või, mina küll ei jätaks.

shikaree kirjutas:Esimene laskja oli noor ja teine juba vana tegija. Kuna seltsis on enamik vanemaid mehi, siis võib kolm korda arvata(kaks viimast ei loe), keda toetati.


Kummaline on kuulda et vanale jahimehele rohkem õigust antakse kui noorele. Meie seksioonis on küll teisiti, noori innustatakse rohkem. Mul endal oli selline juhus kui alles relva kandma hakkasin, et seisin kütiliinis (üldiselt ei salli ees passimis koeraga metsas palju huvitavam, aga tookord oli mehi/naisi vähe) ja põder tuli ajust otse minu peale mul oli siledaraudne jahipüss kõrvalt mehel aga vint relv, põdral olid sarved peas ja muidugi ei suutnud vindi mees kiusatusele vastu panna, mis sellest et põder otse joones minu poole kimas. Mina sihin ja sihin ja järsku käib kõrvalt pauk, põdral ots ringi ja oligi läind minu esimene trofee. Muide ta sai küll loomale pihta kuid ainult haavas teda. Teiselt poolt mehed nägid seda kõike ja ma ütlen ausalt, et vaene vindi mees mina küll poleks tema asemel olla tahtnud. See oli ikka jube iga üks sõimas et kuidas ta saab olla nii nahaalne et läheb NOORE jahinaise eest laskma vaeseke kahetseb seda pauku vist siiani sest vahes ikka tögatakse veel . Seksiooni esimees "urises" samuti et sa oled neid juba lasknud küll mis valu oli sul teda teise laskesektorist püüdma minna . Vot nii on meil

zakslane

Õnnitlen suurepärase otsuse puhul olen kindel, et sa ei pea seda kahetsema sest ei ole paremat kaaslast metsas kui jahikoer .Jõudu koera kasvatamisel

Olen hädas just sellega et elan alevis, maja lähedal on palju vaba ruumi ja metski, tahaks teda jooksutada aga mida sa jooksutad kui pruugib vaid mõnel teisel pontul välja ilmuda ja ongi kadund minu taks.
Metsas on ta tubli on ajanud kitse, rebast, surnud sea ja põdra peale on kaukunud. Metsas olen taga rahul aga kodus

shane49 kirjutas:...tänud..aga ehk oskate või siis teate et kus kohast on need koerad pärit..mida oletev näinud..et mis töötavad korralikult...

Mina tõin oma praeguse laika Kuusik Jaanuse (laika kasvataja) kaudu. Tema isase soomest toodud laikaga oli üks Varblast pärit laika paaritatud ja sealt saingi, aga ühendust tuleks ikka võtta Kuusikuga. Jutt käib Lääne-Siberlasest. Tema (Kuusiku) koerte kohta olen küll ainult head kuulnud ise olen ka väga rahul. Koer ajas esmakordselt juba nelja kuuselt häälega põtra (kas haukus hirmust ).Praegu on ta kahene ja ajab kõike, väiksemaid loomi kehvemini suuremaid paremini ühtegi siga küll maha pole murdnud aga seda ma ei tahagi (liiga kallis mulle et seal lasta teda nüsida).Kuusik asub Audru kandis Lindil aga muid andmeid saab kennelist. Jõudu sõbra soetamisel loodan et said siit veits infi

rajaleidja kirjutas:Olen ka kuulnud, et mae omad just kõige paremad ei ole. Ta on neid vist nugiste ja selliste loomade peale õpetanud ka, aga kui nugist juba võtab, siis seajahist ikka head asja ei tule. Rikud koera ära, kui tahad suuruluki jahti pidada.

Ka minu vana laika ajas "kõike" see nugise ajamine ei tähenda midagi. Kui koer on nii sõnakuulekas et lähed juurde ja võtad nugise pelt ära ning paned uue jälje teale pole probleemi. Vastupidi saad palju huvitavamat jahti pidada, saad koerega kahekesigi metsast midagi kätte.

Nii et mul on veel lootust .Aitähh Kult lohutuse eest.

Infoks veel nii palju et olen teda (taksi) karistanud küll ja veel, siis saab aru küll, et on midagi valesti teinud aga järgmine kord toimub sama lugu. Samas tean ka seda, et kui koer lõpuks sinu juurde tuleb ei tohigi teda karistada muidu ei annagi enam kätte(hakkab kartma). Lootus on veel muidugi see et ehk õpib laika pealt head kombed ära. Praegu on küll nii et mina jooksen tema sabas tal suht savi kas mina lähedal või ei. Kui ikka miskit huvi pakub on minek. Muretsen just selle pärast et laikal olid selles vanuses kõik piirid selged. Aga ega neid kahte tõugu ei tasu vist võrrelda .

Mina ei soovitaks küll laikat ainult õue koeraks. Ta on ikkagi suht põikpäine ja kaval. Seda ei tea küll kui hea koera kasvatajaga on tegu. Mitte et laika kasvatamatu oleks, vastupidi laika on vägagi inteligentne koer aga lihtsalt see oleks talle ülekohtune ja piin, kui mets on loomad ka aga ajada ei tohi, siis kaldun arvama, et võib tekkida konflikt. Kui ikka ise jahimees ei ole ja hakata ka ei taha palun ära kiusa koera hinge .


Aga... sa hakka jahimeheks siis soovitan küll SOOJALT

madis kirjutas:jah tõsi ta on, et isikliku relva veel pole, sest selleks saan loa alles 3 aasta pärast. aga järgmine aasta saan juba väikeulukeid kastlõksudega püüda jne.. niisiis oleks jah vaja sellist koera, kellega saab ka sellist jahti harrastada, kus relva pole vaja.

Sulle siin juba soovitati taksi ka mina soovitaksin kuna sa saad paari aastapärast ka relva kanda siis ongi taks sobivaks koeraks sest kui vaja verejälge ajada või suur ulukit siis on taks ka sellel alal tubli. Urujaht nii kui nii. Muidugi on veel terjerid aga mulle isiklikult ei sobi nende koerte närviline iseloom kui sulle sobib siis võid ka neile mõeld ajavad samuti suur ulukeid, muidu urukoerad . Jõudu sõbra valimisel ja kivi kotti

Kas keegi oskaks öelda kas ka taksist on võimalik sõna kuulelikku koera kasvatada äkki on see kellelgi õnnestunud ja kui siis kuidas?
Saab teine aprillis juba aastaseks ja siiani ei ole see mul õnnestunud kuulab sõna siis kui ise tahab.Tean, et taks on väga enesekindel ja põikpäine tõug sellepärast tahangi teada, et kas keegi on suutnud teda allutada või raiskan temaga koertekooli mängides aega. (Laika on mul väga sõna kuulelik ometi see ju ka küllalt põikpäine tõug). Probleem on just selles, et ei saa teda eriti lahtiselt jalutada kui mõni teine koer, kass või mõni muu huvitav asi silmapiirile satub siis ongi minek ja hüüa või ära hüüa läind ta ongi see on tõeliselt tüütu. Olen teda küll sellega harjutanud et minu kutse peale tulles saab ta ka midagi head aga see ei aita. Kas see jääbki nii

eeru kirjutas:

jahinaine kirjutas:to trucker

Kiipi ei suuda ka koera silitades kindlaks teha. Selleks ju vastavad aparaadid ja needki vaid looma arstidel.

Kiip jahikoerale on suurim lollus Minu soovitusel on mõnigi "kiibistatu" endale tato. lisaks saanud. Laikale hädavajalik ja elementaarne

Suurim lollus või mitte aga minu teada on see näitusel lausa nõutud mina oma laikale paningi ainult selle pärast. Tatood on ju võimalik võltsida samuti tuhmub see aja jooksul.
Kõige lolli kindlam on vast ikka tel. nr. kaelarihma külge siis on teada et iga küla mammi saab ka asjale pihta ja leiab koera omaniku.
Kiibiga oli mul eelmisel talvel selline lugu et meile eksis lumetormi ajal kaks Huskyt mõlemil olid kiibid kahjuks polnud me siis sellega veel eriti kursis ja kui olekski olnud kust sa selle kiibi lugeja ikka saad hakka siis võõraid koeri veel linna vedama (nad olid ju niigi hirmul ja väsinud) õnneks leidsime omanikud raadjo kuulutuse peale . Sma tormi ajal eksis meile ka üks laika kellel oli rihma peal tel. nr. tema sai juba samal õhtul koju.

Teema on küll laika kutsikate ostmine aga mul oleks teile hoopis selline küsimus, et mille järgi keegi kutsika pesakonnast välja valib?
Ise olen siiani võtnud kõige suurema kutsika pesakonnast ja pole pettunud. Kuigi esimene laika oli näituse jaoks liiga suur nii, et kohtunik soovitas sellega hundi ringi minna ja paaritus luba ei saanud, tegi ta tööd hästi ja seda pean ka kõige tähtsamaks (jahikoer on enne kõike jahikoer tubli on kui näitusel ka hästi läheb aga see ei ole minu puhul küll esma tähtis ) .

Pelle kirjutas:Ma olen kuulnud, et tal pidi selline viga olema, et on liiga visa meie lühikeste vahemaade jaoks. Paneb kasvõi 70 kilti enne kui seisma jääb. Jaksu tal kuraskil jagub, kopsud ja süda on hundi omadest suuremadki ning keha hästi jooksmisele kohastunud.

Visadusest neil vist tõesti puudust pole. Eelmisel aastal eksis meile lumetormi ajal paar Huskysid(emane ja isane) kui lõpuks peremehe järgmisel päeval leidsime selgus et koerad on pärit mitmekümne kilomeetri kauguselt. Need polnud küll jahi koerteks mõeldud kuid pole just eriti raske ära arvata kuidas nad nii kaugele jõudsid eks ikka jahi hoos.

to trucker

Kiipi ei suuda ka koera silitades kindlaks teha. Selleks ju vastavad aparaadid ja needki vaid looma arstidel.

trucker kirjutas:

jahinaine kirjutas: rahul sest jahikoera peremeheks jääb ikka see kes teda metsa viib, mitte see kes süüa annab . Seda enam on jälle nägemis rõõm igal vabal päeval SUUR

See ongi huvitav,et koertel pidigi nii olema,et toitja ei tähenda neile muffigi,aga see kes välja viib,vot see on kõva mees.

Nii see paraku jahi koertega on. Kuna tema jaoks on tema töö kõige tähtsam. Kui mu laika "pubekas " oli hakkas ta oma võimu näitama just vanaema peal (koer eleb maal vanaema juures), kui õigel ajal süüa ei saanud siis olid hambad paljad . Mulle pole ta kordagi hambaid näidanud sest mina viin ju metsa.