Jääger-online jahindus foorum

Siin on kõik pildid tembeldatud PhotoShopiks võüi koerte ristandiks. Kõigi piltidel on juures tavaliselt artikkel - lugu ja legend. Ja kes veidi teemat uurinud ja/või lugenud nagu mõned eelpostitajad, siis üle 1m turjakõrgusega hunte on KÕIKJAL maailmas. Ei ole need mikngid koerte ristandid, naljanumber!

Tegemist on päris ehtsate huntidega. Mind huvitas teema, Eesti metsade kohta kas on ka suuri nähtud, kütitud jms.

Tänud vastuste eest!

Seal on paar head pilti. See sait ei paista küll silma hundisõbralikkuse poolest aga ometi on sealt üht teist lugeda, mida ei oleks ka veidrus kõike pimesi eitada.



Alguses pidasin seda fotod nö. PhotoShopiks aga siis sai nähtud originaal kaadreid, võtab sõnatuks.








Uploaded with ImageShack.us
Viimane pilt aga on siin, pärineb ühelt jahiblogilehelt kus palju häid lugusid üleval. Pilt ise suurena siin.

Tere

Otsisin mingi alateemat kuhu saaks pilte ja sellega seoses küsimust esitada aga ei leidnud, panen siis siia ...

HUNDID?

Ise olen neid näinud suur haruldus, Nägin kauge maa pealt ja binoklist oli näha 4-5 pealist karja, üks isend oli siiski väga suur loom. Oli veidi teist tooni. Kuna ise jahimees ei ole ja hunte visuaalselt kaugelt vaadelnud ei ole, siis ei osanud suurust hinnata. Kuid olen üsna head aastad koertega tegelenud ja on olnud ka peres suuri koeri (berhandiin jne.) ning kui koerad kaugel põllul oskan välisel vaatluses omasid alati eristada jms. Tahan öelda, et ma nägin tol ajal (aastaid tagasi) ikka kole suurt looma, pakun 15-30 cm teistest turja kõrgusega üle.

Kui suured on Eestis tabatud suurimad hundid, kas keegi oskab öelda.

Et teema veidi põnevam oleks, panen siia ka mõningaid välismaiseid viiteid või pilte.

Tänud vastuste eest ...

MM.

Sarvik kirjutas:

Feen kirjutas:Mul endal sama küsimus vaevanud. Ühest küljest tõesti - sama lest. Huvitav on aga see, et ühed allikad väidavad, et ei nakka inimestele ja koertele, teised väidavad, et nakkab. Lisaks siis veel, et sama lest... võta nüüd kinni.

kordan ennast: on teoreetiliselt nakkav küll....aga mitte väga ....
tõlgin maakeelde: otsese nahk naha pikaajalise puute korral või kunstliku (teadlik nakatamine laboris) kontakti korral on nakkav...st. näiteks kui koer murrab kärnas repsi urus, kus seda nakkusallikat on piisavalt igal pool....siis tavaliselt (nb! see ei tähenda mittekunagi) ei nakatu....vähemalt minu taksidel pole seda kordagi juhtunud...aga see nakatumine/mittenakatumine sõltub veel mitmekümnest asjaolust....

(taustaks: siinkirjutaja omab 30 aastast takside pidamise kogemust ja veterinaararsti diplomit)

Milline see siis välja näeb. Rebase peal nägin nö. lkarvadeta selga vms. aga milline see koeral välja näeb? Kas kratsib seda ja närib kuni tulevad kärnad? Ühel murdjal nagu viskas kõhu alla midagi sellist, sai nagu tohterdatud ja lööve tõmbus tagasi.

oks kirjutas:Ma mehed tean sellist meest, kes vana vene vindiga ja optikaga, mis vast kokku maksavad 3000 krooni, teeb silmad ette igale "20000" optika ja "ma ei tea kui palju maksva püssiga" ja "viimase peal jeebiga" jahimehele. Nii, et mõelge enne, kui otsustate, laskma peate ikka ise, seda ei tee teie eest ei püss ega optika.

Mine räägi sellest peale õnnestunud jahti, õrna saki all jahimeestele, naeravad sind maa alla.

Ma ei naera, õiged sõnad. Püüs ja optika ei saa olla tillipikendus!

Ei see ei ole päris sügelised. Kui siis pigem lestad vms. Kärntõvega laseb rebane osadelt kehaosadelt karva maha või see õigemini kukub maha. Nende kärnade ja karvakaotuse tõttu ta ka siis talvel hukkub. Lisaks pidi kärntõbi kaotama rebasel haistmismeele ja ta ei saa enam süüa otsida ja leida, sp. ilmuvad kärntõves rebased inimasustuse juurde süüa otsima.

Kerkis üles selline küsimus.

Et nagu soov ka jahimeheks hakata aga pigem nö. omaette nokitsejaks. Ei tõmba ajujahid ja jahimeeste seltskond. Ei meeldi viina viskamine ja osade tobedad jahijutud.

Olen rohkem nö. vereta jahi pooldaja aga kuna asi oleks tasakaalus soov ikka päris jahti ka vaikselt vahel teha.

Kas ja kuidas nii omaette ka jahimeheks saab hakata. Et nagu ajujahid jms. ei tõmba ja unustan kohe ära. Meie jahivärgindus ju üles ehitatud vaid kohalike klubide peale jms. (semud ja käsi peseb kätt süsteem). Olen uurinud ja pärinud ka kuidas siis noor jahimees omale nö. "teed peab tegema" ja siis ajudel osalema ja siis kunagi ka kütiliinile lastakse.

Sinna aga lastakse ikka enne need, kel rohkem raha, suurema jutuga ja kellel relv ägedam tillipikendus jms. Seega selline tsrkus ei istu eriti. Sp. nagu omaette metsas liikuda meeldib ja üleüldse asju ajada. Mis loomade jahiga siis ma arvestada võin ja kas on üleüldse võimalik nii asju ajda.

Loodan et mõni nö. jahiseltskonna fänn või klubifänn nüüd pöördesse ei lähe ja mõnda välja ei vhastanud.

Et anna nõu, kuidas edasi arendeda ...

Relva omandamine veel pooleli, millalgi eksamid ees ja relva soetamine.

Loomaarst vaatas korjused üle ja täheldas ühel kärntõve, teisel mitte. Uurimiseks ei hakanud aju võtma vms. Pealegi olid need mitmeid ööpäevi külmunud ja ta väitis, et vaevalt pisik üleüldse nakatanud looma puhul eriti levib - külmaga on tõke.

Eks elu maal käib veidi test rada pidi, kõik kohad neid rebaseid täis, iga korjuse pärast ka mingit actionit ei tehta.

Muide tuli ka välja, et koertele marutaudi vaktsiin mõjub 2 aastat, Eestsi aga igaks juhuks süsteitakse seda iga aasta. Veider ...

Tere

Selline lugu ... et koer murds 2 rebast maha. Tükkisid teised juba ammu aia taga tihaste pekke vahtima ja siis õhtuti luusisid ümber aia, kuna ehk on koeralt midagi saada. Söödan koera peamiselt lihaga, kontidega jms. seega tuul viib kõrval olevasse metsa lõhna. Samas ütles loomaarst et kärvtõves rebased kaotavad lõhnataju ja looduses nad küttida ei saa ja pressivad siis talude ja asulate lähedyusse.

Mu elajad murdsid meie aeda sisse pressinud rebased maha. Üks rebane oli poolenisti ka ära söödud. Teine oli rõveda välimusega, karv maas poolenisti - kärntõbi.

Täna käis loomaarst tegemas marutaudi süsti, käskis nädal aega silma peal hoida. Kuigi ta on ise ka jahimees ja ei uskunud, et marutaud nii nakkab. Kes selle pool rebast nahka pani, kahtlustan et suur hunt. Et nagu kas tasub olla valvas, marutaudi suhtes - kas talvel see levib?

Kas REBASTE KÄRNTÕBI on ka koerale ohtlik?

Ei ma ikka nii lähedale sain ja vaatasin läbi objektiivi, varesed need küll ei olnud

Ei seal oli kased leppadega segamini, raba servas. No olid ikka mölakad küll, tõega pole sellist pilti enne näinud.

Kas võib siis teema kokku võtta - tõenäoliselt olid tedred.

Kas tedred kogunevad mingil aastajal parve?

Kaamera seljakotis läksin nädalai tagais kange pakasega vereta jahile (ma päris jahimees veel ei ole, nö. püss ja puha) et no keda me siis täna tabame.

Parkisin masina ühe suure uudismaa serva ja kohe alguses nägin kilomeetri pealt et vastas raba servas on söödaplatsi ääres lepikus mingid linnud puudel.

Vahetasin kaameral objektiivi 500 mmm peeglile ja siis astusin teele. Liikusin ühe võsa varjus ja jõudsin poole peale. Näginb puude otsas kokku 8-9 suurt lindu. Oolen metsist ja tetre ka näinud aga no ei teinud vahet nii lähedal ka ei olnud. Suuruselt meenutasid kalkuneid aga ümaramad, no olid ikka suured küll kui kilomeetri pealt nägid mis tondid need istuvad seal puudel.

Saatuslikuks sai, et ei olnud statiivi ja valget jopet. Jäin haruldastest kaadritest ilma.

Kas oskate oma kogemusest öelda, mis linnud need võisid olla, kes hoiavad parve! Oli käre pakane üle -12 kraadi.

Tõu õige nimetus eesti keeles oleks Slovaki hagijas ning Eestis pole mitte ühtegi selle tõu esindajat.

Sa unustad vist tõsiasja, et mitte kõik paberitega koerad, ei oma enam 2-3 põlves pabereid, kuna omanikud ei viitsi neid ajada ja raha mingitele kliitudele plekkida.

Samuti unustad tõsiasja, et antud tõug on väga hinnatud seltsikoer - perekoer ning sp. levinud ka Venemaal. Aga kui koer on seal, siis siinsetel venelastel ei ole mingit probleemi seda ka täna siin omada.

Eesti on küll see koer statistikast kuskilt läbi jooksnud. Kuskilt viskas päringu järgi tulemuse. Seda koera on kas siin müüdud või on keegi Eestis elanud sellega kuskil näitusel käinud, nimi on läbi jooksnud!

Kole keeruliseks see tõuvärgindus aetud

Nii et, Robinson, kui mõne "konnaga" kokku satud, siis paraku sellise suhtumisega oled sina see, kes trahv näpus ja nina norus oma peniga kodu poole longib..

Hetkel olemasolevate valvekoertega väljas ei käi, üks sai niigi maitse suhu ja pisik küljes, mis vahel tunda annab.

Aga kui ka käin, siis SOU WHAT? Mida teeb ametnik erametsas, mis nõuetekohaselt silidistatud? Aga ametnik ikka ei roni ka metsa, kui omanik ei luba. Ja kui ronib siis ta enda mure, et põllu servas peremeest dokumendimapiga ründas ja valevkoera tagumikku saab. Siin kehtivad kahjuks teised Metsiku-Lääne seadused. Seega milles ? - musi ...

jorr kirjutas:Tõega ilus koer aga kui paber puudub ja hagijas siis jahikoeraks eriti ei sobi,perekoeraks küll.

Nagu oligi seda silmas peetud Samas kes sind keelab temaga vahel metsas käija? Eriti kui veel on eramets ka, ükski konn ei köhi kuskil ametniku tooli peal, või kuidas? Ma olen aastaid oma koertega küll metsas käinud, küll kalal jms. Ja kui on õpetatud koerad, siis nad on su kõrval isegi kui loomi näevad.