Jääger-online jahindus foorum

mina kuulun ka nende hulka, kes arvavad, et eesti hagija päästab see, et seadusandlust muuta nii, et hagijaga võiks ka suurulukit jahtida. nt metssiga.

see, et eesti hagijas on aretatud rebase ja jänese ajamiseks on tõsi. aga kui vaadata loomatõugusid laiemalt, siis tõug ei ole midagi konstantset ajas, tõugudel on tulnud alati muutuda vastavalt inimeste soovile, et tal oleks rakendust. vaadake nt kui palju on muutunud saja aastaga tori hobune. kui hagijaga tohiks suurulukit ajada, siis hakkaks aretus selles suunas liikuma, et tuleks rohkem suuruluki jahiks sobivaid koeri.

tõud kellel pole rakendust kipuvad hääbuma, või koerte puhul on see variant, et hagijas muutub jahikoerast lemmikkoeraks.

eks jahimehed peavad selles osas ise rohkem häält tõstma, küll siis seadus ka muutub.

saaremaal müüb Valjala Jõusöödatehas maisi.
hind kõikse kallim 3,80+KM=4,48 krooni

kas keegi teab, mismoodi soomes või rootsis see lepingute sõlmimine lahendatud on?
või kas seal üldse nõutakse neid lepinguid?

rahulik lugu jahist sellisena nagu ta on.

http://www.eramets.ee/uudised/?n=2693

1.Riigi reservmaad(maksed laekuvad keskkonna ametile,tema ei sõlmi,vaid nõuab)

kui pedantlik olla, siis neile maadele saab lepinguid sõlmida ainult Maa-amet või siis tema volitusel maavanem. Saaremaa KKteenistus aktsepteerib ka seda kui vald tõendi välja kirjutab. kuigi seaduse silmis ei ole ta maa omanik.

2.Erastamata maad(välja renditud)-kohalik omavalitsus laiutab käsi
3.Erastamisel olevad maad(nn omanik on alles subjekt, kes ei ole juriidiliselt sõlmija)

niikaua on omanik riik. lepingu sõlmimine peaks käima samamoodi kui esimese punkti korral.

4.Välismaal olevad omanikud ,kes lubavad aga Tõnissoni viiti ei taha mingit paberit näha.

lootusetu juhtum, pole minu arvates mõtet aega ja raha raisata nende peale. õnneks neid ei ole väga palju ja kui nende maal ka jahti pead ilma lepinguta, siis vaevalt et nad ka kaebama lähevad

5. Muudatused katastris liiguvad aeglasemalt, kui omanike vahetus(endagi majakinnistu vahetas omanikku,poolteist aastat hiljem tuli maamaks ikkagi mulle-tühistamine vaid kohtu kaudu.
6.Puudub juriidiliselt õigus avaldada isik kes on katastrinumbri taga(andmekaitse seadus).

katastris muutuvad vaid maatüki tehnilised andmed, kataster ei pea omanike kohta andmebaasi. seda teeb kinnistusraamat.
kinnistusraamat on avalik, kust saab teha päringuid iga inimene (http://www.eer.ee/kinnistu_paring.phtml). kuid seal on kasutustasu päringute eest.
sealt saab iga maatüki kohta omaniku nime ja isikukoodi, aga sellest on ju suhteliselt vähe abi! kui ümbriku peale isikukoodi kirjutad, siis see leping postiga kohale ei lähe.
võimalus omanike kohta aadressi andmeid saada on kas elanikeregister või valla maanõuniku käest, kes koostab maamaksu teateid.

7.Maaomanikke keskeltläbi 1000-8000-asuvad kohalikus vallas-des kuni Austraaliani,võtame tagasihoidlikult 3000. Lepingule kuluvaks ajaks kaks nädalat-seega 115 aastat.Vat nii on see viitsi/taha.

see on saarel suht nukker värk. keskmine maatüki suurus ainult 5 ha, kui jahimaa 15000 ha, siis tulebki 3000 maaomanikku. ja võid kindel olla vähemalt pooled ei ela enam kohapeal.

kuidas mujal jahiseltsides see lepingute sõlmimine läinud on?

mäkra on meil saarel küll palju, ei vaidle vastu.
kuid mulle on jäänud ka siiamaani üsnagi arusaamatuks, mismoodi need rahulikud elukad kurja teevad

siin lingil on see Meie Maa artikkel täies pikkuses:
http://saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27292&kat=1

aga kas see koolitus annab ka teadmisi ja õiguse teha keeritsussi test? siis poleks ju tõesti enam vetarsti juurde asja...

plaan ka selle pasta abil meelitada sigu uuele söödaplatsile käima.
ainuke jama on, et väljavalitud kohas pole ühtegi kändu ega sellist puud, millest kännu tekitada saaks. ainult kadakad ja need ka üsna kidurad.
too või kodust puude lõhkumise pakk, et saaks sigadele soola panna

maskeerimisvõrku müüakse ka Tallinnas Kompassi poes. Pärnu mnt, kino Kosmos vastas keldris. 26 m2 kangas maksab 600.- Silma suurus oli vist 8 cm.