Ma ei tea päris täpselt, kui palju tõtt selles tõrvatilgutamises tegelikult on. Sugugi eelpool kirjutajaid halvustamata või hukka mõistmata tootks igaks juhuks mõned faktid:
1. Laskjast ei pea rääkima kui anonüümsest isikust, tunnistan - mina lasin!
2. Looma ei lastud nimetatud söödapõllust. Tõsi, ma istusin söödapõllu piiril kivihunnikus. Tõsi on ka see, et hirv tuli välja sellesama söödapõllu servast, aga läks otsemat teed teiselpool kivihunnikut laiuvale rohumaale, kus ma teda ka lasin. Jahi kestvus oli üldse vist kokku umbes paar minutit: loom tuli välja, läks koheselt kivihunniku taha varju, tuli teiselt poolt välja ja hetk hiljem kõlas lask.
3. Ütlen ausalt - ma ei tea(dnud) Tahkuna Jahiseltsi, kelle maadel uluk kütiti, meeste omavahelisi suhteid, põldude jagamise kokkuleppeid või siis nende puudumisi. Hiljem sain kuulda et siin esimese postituse teinud Hr Laid ja mind võõrustanud jahiseltsi esimees Hr Kattel (talle veelkord suur aitäh külalislahkuse eest!) on omavahel põhjalikult tülis, Laid kirjutab Katteli peale pidevalt kaebusi jne.
4. Jahiturismist on küll vale rääkida - Kattel ei teeninud nimetatud jahist mitte pennigi, vaid pidi mind lihtsalt paar päeva taluma.
5. Tahkuna Jahiseltsil oli ainult üks suure pulli luba, see müüdi oktsionil. Eelpool mainitud söödapõllu rajajatel ei oleks pulli laskmiseks jahiluba olnud.
6. Ma võin vanduda, et Kattel ei teadnud nimetatud pullist ja tema käikudest sealkandis midagi, mind pandi sinna põllule istuma ainult seetõttu, et olime sõbraga mõlemad sel õhtul Hiiumaale jahile sattunud ja et tema viidi n.ö. "magusasse kohta", tuli ka mind kusagile jätta. Kattel ütles mulle ka pärast õnne soovides, et ei oleks iial uskunud, et ma seal põllus peale kitse üldse midagi/kedagi näen.
7. Tabatud ulukit oli keegi juba varem lasknud, võibolla needsamad söödapõllu rajajad - looma alalõualuu oli pooleks lastud ja spetsialistide hinnangu kohaselt oleks too väärikas pull mõne aja pärast lihtsalt nälga surnud ja paljukiidetud trofee metsa rebastele närida jäänud. Et Hr Kattel loa omanikuna ei teadnud eelmisest laskmisest midagi, võib kahtlustada salakütte.
8. Lastud hirve lihast valmistatav vorst pidi kuuldavasti minema Tahkuna Jahiseltsi maaomanike vahel jagamisele, et pakkuda ulukikahjustuste eest mingitki moraalset kompensatsiooni.
9. Naabri koera murdmise loost ei tea (õnneks) samuti midagi, aga tõe huvides tuleks lisada, et nood jahikoerad, keda Hr Laid kirjeldab, on kaks taksi.
Mõistvale suhtumisele lootma jäädes.
Tõnu Kirs
5013997,
tony@paadid.ee