Jääger-online jahindus foorum

Arles, väike täiendus: sul on jäänud VJM2 puhul distants lisamata - see on 50 meetrit.
Ja nagu me eile Hiiumaal teada saime, on JP puhul laskmisavaks 23m

Aga üldjoontes oli kokkutulek siis õnnestunud? Workshopid olid huvitavad (kui nüüd laanepüü ja soku peibutamisse takerdumine välja arvata )? Olin ise haige ja käisin kohal ainult laskevõistlusel, pärast finaali korjasin uuesti kompsud kokku ja läksin Haapsallu tervenema.

kas sellist vihikut kusagilt mujalt, kui võru jahiseltsist saab ka? vaevalt, et nüüd suures diraazhis ilmunud, aga siiski

on kellelgi aimu, palju see CZ Eestis maksta võiks ja isegi olulisem: kust seda saaks? vaatasin küti äris küsitakse Baikali eest 8K, tundus veidi liiga kallis olevat

üsna tihti kasutatakse ju pähklit. ma olen paari käsitöölaadi näinud ka (maarja?)kasest, aga need on hästi heledad

dirk kirjutas:Kas keegi oskab vastata kui palju tuleb relva registreerimise eest riigilõivu tasuda?

praegu on riigilõiv jahirelva soetusloa eest 200.- kr ja registreerimise eest 200.- kr. Käsirelvad on 2000.- kr

ot, väike täpsustus: kas salve EI TOHI mahtuda rohkem, kui 2 padrunit, või salves ei tohi OLLA rohkem kui 2 padrunit? ma näen seal põhimõttelist erinevust: teine variant on seadust täita ilma relva ümber ehitamata.

see eelmine sõnavõtt kehtib taksi või saksa jahiterjeri, mitte aga vene-eurooplase kohta. vene-eurooplane (edaspidi VE) jaksab loomaga rassida küll, pealegi ei ole ma üldse kindel, et koer peab tingimata sea hoobilt külili tõmbama või selga võtma. samas ei oska ma VE puhul metssea ründamise ja kinnihoidmise kohta küll midagi halba öelda. olen oma "venelaste" eest nii mõnegi sea noaga võtnud. tõsi, sellel on ka halvad küljed: iga talv on mõni suurem või väiksem koeralappimine

üldiselt mul on erinevatest laikatõugudest oma arvamus ja olen seda korduvalt siinsamas foorumis ka esitanud, kuid kasutan juhust ja teen seda veelkord: isiklikule kogemusele tuginedes (3 VE vs. 4 lääne-siberlast) hakkab noor VE kiiremini ja kergemalt tööle. samuti on ta universaalsem, ehk tunneb oma siberi suguvendadest suuremat huvi ka väikeulukite vastu. ja veel (see võib vabalt olla meelevaldne järeldus): VE on inimestega, eriti lastega, sõbralikum ja seltsivam, tigedaid isendeid esineb harvemini.

ma ostsin nüüd nädalavahetusel 2 karpi B&P Big Game Pallat. Proovin järgmisel nädalal millalgi 40-50 m lasta, vaatan mis teeb

tegelikult ma arvan, et 100 m on liig mis liig. nii pikalt maalt ei oska jahipüssiga jooksvale seale ettegi sihtida, hasardist katsetama küll ei hakka.

sooritatu oli lasketabavuse mõttes huvitav eksperiment, aga energia (läbistavuse?) katseid tahaks ikka 50m teha.

ja veel, ma mõtlen üha enam punatäpi (nt. aimpoint) peale, ainukene mure on, et koertega metsas mütates võib sihik lund täis minna vms ja siis jääb lask vajalikul hetkel tegemata. kogemust on kellelgi?

Tõnu kirjutas:ostsin nüüd tartus käis trapperist 3 erinevat liiki padruneid ja kavatsen järgmisel nädalavahetusel haapsallu proovima minna. siis oskan ka täpsemini kommenteerida, millega püss jookseb ja millega mitte.

Niisiis, Haapsalus käidud ja laskeproov tehtud. Sedakorda tegelesin ainult kuuli jooksuga, kahjuks ei olnud aega uurida kuuli energiat antud distantsil (100m). Katse all oli kolm Trapperist ostetud padrunit:
1. Bachieri & Pellagri, Big Game Palla B&P
http://www.baschieri-pellagri.com/uk/ca ... 4BGBP.html

2. Bachieri & Pellagri, Big Game Palla Gualandi
http://www.baschieri-pellagri.com/uk/ca ... guala.html

3. Clever Mirage Solengo Slug Magnum
http://www.clevervr.com/buckshot8e.htm#7 (kahjuks ei leidnud ma internetist tehnilisi andmeid)

Kommentaarid:
1. Bachieri & Pellagri, Big Game Palla B&P. Hea jooks, 100m lahtise sihikuga toelt lastes oli kolme tabamuse hajuvus horisontaalselt 14 cm, vertikaalselt 5,5 cm. Kuul on raske (32 g) ja ja tugeva ribistusega külgedel. Kuuli tipp on suhteliselt lame, loodan, et võsas ja roos peaks see olema hea valik. Laeng üsna tugev (2,45 g), millest siis ka kõrge algkiirus: 487 m/sek. Kasutatakse minu jaoks harjumatut teralist püssirohtu, millest jäi lasu järgselt üllatavalt palju rauda. Tagasilöök oli pisut üllatavalt kõva, pole poolautomaadiga sellise matsuga harjunud Halb üllatus oli ka: üks padrun tegi lastes ainult "tsuhh!" ja kuul potsatas suht lähedale murule. Ilmselt praak sütik, raud oli paksult põlemata rohtu täis.

2. Bachieri & Pellagri, Big Game Palla Gualandi. Jooks pisut viletsam: sedakorda horisontaalis 17 cm erinevus ja vertikaalis 8 cm. Kuul jälle 32g, kuid eelmisest tunduvalt teravama tipuga, mis (ma arvan) on soodus pinnas rikoshetiks. Püssirohi harjumuspärane väikestest lehekestest koosnev (mis iganes on korrektne termin). Rohu jääke rauas oluliselt vähem. Tagasilöök ka suhteliselt vihane, ehkki laeng on 2,28g.

3. Clever Mirage Solengo Slug Magnum. Magnum padrun on muidugi vaatamisväärsus omaette: pole nende 76mm kesta pikkusega harjunud. Tulemus oli küsitav: esimese kahe lasu puhul oli hajuvus ca 35 cm diagonaalis üle märklehe. Järgmised kaks aga olid ilusti märgi keskel 6 cm vahega. Miks esimesed kaks jalutama läksid, ei tea... Minu üllatuseks oli nimetatud magnum kõige pehmema tagasilöögiga. Ilmselt on selle põhjuseks ka teistest 4 grammi kergem kuul (28 g vs. 32 g). Rohi harjumuspärane ja erilisi põlemisjääke ei jäänud. Mirage' on pannud kuuli alla eraldi plasttropi, mis peaks tagama suurema rõhu ja seeläbi kõrgema algkiiruse. Oma veebilehel teatavad nad, et konkreetse magnumi efektiivne tööulatus erineb tavalisest versioonist ca 15 meetri võrra, mis peaks tegema normaalseks laskekauguseks 60-65 m

Kokkuvõtteks: mulle isiklikult jättis parima mulje esimesena lastud padrun: Bachieri & Pellagri, Big Game Palla B&P. Parim jooks, hea kuul (välisel vaatlusel, vähemalt). See üks praak tegi mu küll pisut murelikuks, saab näha, kuidas nad tulevikus käituvad. Nüüdseks olen sellega juba esimese seagi lasknud

Järgmise etapina, kui millalgi detsembri alguses aega saan, proovin antud kuuli jooksu ja energiat 50'l meetril, eks see olegi normaalne töökaugus.

Kaupo Kindsigo kirjutas:Tõnu: igale jahimehele jõuludeks Beretta DT-10! Jee! Äkki pajatad kah, kui palju see "imevigur" maksab?

Kaupo, olgem ausad, ma ei mõista su irooniat... Jutt käis universaalsest kaliibrist ja avaldasin arvamust, et universaalset kaliibrit ei ole. Ühtlasi tõin esile oma valikud. Ma ei näe põhimõttelist vahet, kas tiirus lastakse Beretta DT-10'ne või mõne alternatiiviga, küsimus on pigem enesele seatavates eesmärkides ja loomulikult ka võimalustes. Viitasin sellele, sest ma ei kavatse oma DT-10'ga jahil käia, see püss on lihtsalt liiga kallis (minu jaoks, vähemalt), mistõttu olen otsustanud tiiru- ja metsapüssi lahus hoida. Nii ongi minu valikud tiiru jaoks DT-10 ja linnujahil ES100

ahjaa, üks asi veel: Kaups ja veel mõned vanemad olijad ehk mäletavad, et Haapsalu KEKi seltskond arendas MacAlvinit edasi ja muutis pisut kuju (n.ö. "niidirulliks"), samuti materjali, kasutades terast või pronksi tina asemel). konteiner jäi samaks ja mitte neljaks, vaid kaheks lõigatuna. jooksis (jookseb) tohutult hästi (eriti just silinderrauast) ning on meile toonud hunnikute kaupa võite erinevatelt võistlustelt.

mu oma isa, kes oli ka algselt üks nn. raudkuuli autoreid, treis tänavu suvel endale mõnikümmend kuuli juurde ja tuli veteranide eesti meistriks, nii et kuulid jooksevad siiani

muuseas, see kuul jooseb uskumatult hästi roos ja võsas, ma olen sellega virnade viisi sigu lasknud

seda tuleks küti ärist küsida, aga minuarust on teda võimalik osta nii ühe kui kahe rauakomplektiga. mul on kahed rauad ja nagu eespool kirjeldasin jooksis vintraud vähemalt tshehhi sportkuuliga 100m väga hästi. ostsin nüüd tartus käis trapperist 3 erinevat liiki padruneid ja kavatsen järgmisel nädalavahetusel haapsallu proovima minna. siis oskan ka täpsemini kommenteerida, millega püss jookseb ja millega mitte.

TO Kaaren: selle 12kal. vintrauaga EI SAA haavlilaenguid lasta. või noh, tehnilselt saab, aga haavlijooks on täiesti olematu - laengu raust väljudes keerutab ta kõik kohe laiali, mingit ühtlast külvi pole juba 10-15 meetri peal. ma proovisin oma püssiga kohe alguses järele

eestlaetavad, ehk ameeriklaste kõnepruugis muzzleloader'id on USAs üha levinum. kasutatakse pea kõikides jahtides ja on karabiinist tunduvalt populaarsem. kui uurisin, miks, siis toodi põhjenduseks, et peab rohkem vaeva nägema ja ulukile ligemale pääsema. karabiiniga kauge maa pealt saavat igaüks lastud.

üldse on sealne "suurte küttide" hierarhia meie omast kõvasti erinev: kõigepealt tulevad vibukütid, siis muzzleloaderid, siis on tükk tühja maad ja alles seejärel karabiinimehed. vahepeale võib ilmselt sokutada veel revolveritega metsas käijad.