Jääger-online jahindus foorum

Ei usu et seal rasket midagi on ja asi soomes täitsa olemas ju
http://www.pointersolutions.com/eng/hunting_dog_gps.htm

Kuidas seda eestisse saada soovitan kontakteeruda sellise firmaga nagu OÜ Drammofon( http://distantskoolitus.drammofon.ee/profidele.htm ). Ostsin kunagi lihtsa koeraradari nende kaudu.

Paar aastat tagasi koerajahil jooksis sihi peale välja põrsas vahemaa u. 100 m. Põlvelt lastes kukkus kohe, lähenedes selgus, et maas oli 2 siga ja mitte ei seisnud üksteise taga vaid vahemaa oli u. 10-15 m. Esimesel seal ilusti läbi rindkere ja teisele pähe. Kaliiber 308 ja kuuliks 11,7g Norma Alaska.
Siis pani mõtlema küll et kui seal taga oleks ikka koer olnud.

Seda et söödaplatsist ühe pauguga 2 siga lastud on tean vähemalt 3 juhust. Sihilkult pole seda kordagi tehtud ikka juhused.
On olnud ka juhus kus metsas koerajahil olles lasi mees möödajooksvast seakarjast 2 pauguga 3 siga (sileraudsega, kuuliga).

Ei vaidle vastu, et 80% jahimeestest ei ole võimelised uluki vanust täpselt määrama, kuid milleks siis loal sellised nõuded. Miks mitte kirjutada ka kütitavaks ulukiks põder? Sest seal kohal kus on lubatud lasta üka on samad nõuded.
Njahh, kui ei suudeta umbes määrata peale tabamist uluki vanust mis moodi siis seda veel enne laskmist tehti?
Ühesõnaga kui trahvi ei saa siis see selleks, aga eeldan siiski et kui on kirjas kolm asja mida tuleb märkida, siis ka 3 asja märgitakse.

Ei puutu küll teemasse jahipidamine RMK maadel, aga vaadates neid pilte seal hakkas silma, et ühtede ilusate kuldikihvade taustal on ka jahiluba mis on küll puudulikult täidetud. Selle koha peal kus peaks olema kütitud uluki liik, vanus ja sugu on kirjutatud kult. Lihtsalt norimise pärast, kui metsas sellise asjaga inspektorile ette jääd saad ikka mõned sajased rahakotist ära laduda.

Metsakindlustus ju täiesti olemas:
http://www.if.ee/web/ee/private.nsf/nof ... 43003FCF98
Aga majandusliku tasuvuse kohalt peab metsaomanik ise arvutama. Eks muidugi lihtsam ole ju jahimehelt nõuda kui ise kindlustusseltsile maksta. Jahimees ju selles ka süüdi et kindlustus on kallis.

Imelik jama on see mida need lehed kirjutavad. Jahimeestele heidetakse ette, et maaomanikel pole jahipidamisõigust. Mis asja nad siis saada tahavad? Kes selles süüdi on et 1 või 0,1% maaomanikest on jahimehed. Järelikult rohkemad maaomanikud ei taha olla jahimehed.
Muudku siis seadus nii, et kui maaomanikul on kusagil jahpiirkonnas maatükk ja temal on jahipaber taskus siis ta saab seal jahil käia (tal on õigus selleks). Vaevalt et selline asi probleemi lahendaks. Kui palju nendest metsaistutajatest maaomanikest on nõus minema koolitusele, õppima, tegema eksameid ja siis veel relva ka ostma, et oma eraomandit kaitsta (enamasti oma vabast ajast). Vaevalt et neid palju oleks. Probleem jääks ikka üles, jahimees ei maksa mulle.
Asi on ikka enamjaolt puhtalt rahas praegu. Mitte selles, et neil oleks nii oluliselt võimalusi piiratud.

Metsaomanik näeb muidugi jahimehes potensiaalset tulu sissetoojat kes tegelikult ju mingit kahju temale ei tee ja ressurssi ei kasuta. Puhas sissetulek puid langetamata. Samas kui iga metsaomanik hakkaks küsima mingit tasu hektari pealt lisaks siis kui paljud jahiseltsid selle üle elaks või ongi see variant kus jaht on kallis hobi ja kellel raha pole ärgu tegelegu.
Kui jahiselts keeldub maaomanikuga tema nõudmiste tõttu lepingu sõlmimisest siis pole hiljem ju metsaomanikul ka kuhugi kaevata ja kelleltki kaitset ulukikahjustuste vastu saada. Mõlemad pooled peaksid siiski rahule jääma. Praeguse hetke seisuga on olukord siiski nii et "tädi maalid" on lepinguga nõus, sest siis on kelle poole pöörduda kui siga kartulisse tikkuma hakkab, aga "suured" metsaomanikud kelle metsast pole rohkem järgi kui metsaveotraktori rööpad tahavad raha saada, sest jahimees ju käib sealt kogu aeg tema loomi laskmas ja muudkui müüb neid ja pistab raha tasku.

Optika valik on ju kauplustes nii lai et silme eest võtab ikka päris kirjuks. Ei vaidle üldse meestele vastu kes ütlevad, et kuulsate tootjate (Zeiss, Swarovsky) optikad on head ja neid ei anna odavate "plönnidega" võrreldagi. Kahjuks endal isiklik kogemus puudub nende heade optikatega selle tõttu võibolla ei oskagi paremat suurt tahta.
Tahan vaid öelda, et olen ise kasutanud Bushnelli optikaid viimased 5 aastat ja ei ole selliseid tehnilist (rist lahti, klaasid loksuvad jne) laadi probleeme veel kohanud. See jutt et optika peab veidi üle aasta vastu, kui relvast mille peal ta on teha u. 100 pauku aastas on jama. Isiklikul relval on peal Bushnell Trophy optika 4 aastat, aastas teen relvast u. 200 või veidi peale pauku ja ohh sa imet ikka veel optika ühes tükis peal. Sama lugu on ülejäänud 2 relvaga milledel peal samuti Bushnellid ja laskmist sama palju ja optika peab küll.
Ühesõnaga kui keegi küsib minu käest kas Bushnelli optikat tasub osta (kui rahakott paremat ei luba) siis vastan julgelt JAH.

Relva vintraua pikkuseks on nüüdseks 55,5 cm. Vintrauas on 4 soont ja vaatluse järgi teevad need 4 soont 3 pööret seal.
Moonaks oli 10,1 g Norma Vulkan(tehase toodang).

Olgu selle läbistamisega kuidas on, aga olen näinud kuidas sama relvaga enne raua lühendamist põtru lasti ja tulemus oli teine. (1 kuul ei näita muidugi midagi aga 4 lasku rindkerre ja mitte üks ei läinud läbi. Distants 50-60 m)
Kuuli valikust pole ju 6,5*55-le raskemaid kui 10,1 saadagi. Seega tuleb lihtsalt ise proovida laadida neid max laenguga ja võibolla hoopis minna üle veidi kergemale kuulile ja kiiremale rohule.

Kas keegi oskab seletada kuidas mõjub relvale (laskeomadustele) kui tema vintraud on lühemaks tehtud.
Konkreetselt on tegemist 6,5*55 Carl Gustaviga. Raud on lühemaks tehtud ja peale seda tundub, et on ka kuuli jõud (tappev jõud)vähenenud. Isegi 50-60 m pealt lastes ei läbistanud kuul põtra.
Arvestades seda, et tegu on tehtud (raud lühem), kas on midagi millega saaks olukorda parandada laskemoona kohalt.

See on jälle selline ajulage sedadusepunkt. Kuidas selle kasutusloa ümberjagamine käib täpselt ei tea, aga kui seadust lugeda, siis jääb selline mulje, et kogume kokku seltskonna u. 100 jahimeest ja esitame taotluse kõigile jahimaadele ja suure tõenäosusega saame ka.
Kas see asi hakkab siis tulevikus nii olema? Ühe maakonna jahipiirkondade ülevõtmine ei tohiks olla mingi küsimus.

Jaheeskiri ütleb:
§6. Jahiohutuse nõuded
Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
5) tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
9) lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;

Seega oli siin rikkumisi küll.
Jahieeskiri tõesti ei ütle et omanik ainsana tohib ajus koera eest looma lasta, kuid keelatud on ka kütliliinist lahkumine.
Olgu pealegi, ei tea mina kuidas see asi seal toimus, kuid igavesti näotu juhus.
Samas võin ka kindlalt väita, et need mehed kes koerajahil metsa koera haukumise peale sisse tormavad ja ei suuda kütiliinis oma hetke ära oodata on üks suuremaid ohu allikaid. Vähemasti mina küll ei tahaks, et pean koerte ees seisva sea laskmisel lisaks koertele jälgima veel ka seda et mingi sell teisest küljest ligi ei hiiliks. (välja arvatud juhus kus koeramees on selgelt teada andnud et tema sinna haukumise peale ei lähe)

rajaleidja kirjutas: kokku kestis meie jaht kolm tundi. igatahes jäi minul seekord see siga laskmata. aga koer töötas minu arust nagu mõnel õppevideol. oleks veel teine koer ka olnud, oleksid nad suutnud siga täiesti paigal hoida.

Kahe laikaga on selline lugu et see on nii ja naa, et hoiavad paremini paigal. Olen ise metsas täheldanud et siga (eriti üksik suur) seisab ühe koera ees tunduvalt paremini, kui kahe ees. Ise arvan, et asi selles, et kui on 2 koera, siis siga ei jõua ennast enam kaitsta (koera jälgida) ja ainsaks pääseteeks jäävad tema jaoks kiired jalad ja kui ikka siga täie auruga minema paneb, siis ei püüa teda ükski laika. Iseasi muidugi see kui koerad lähevad niikaua järgi kuni siga väsib aga see vahemaa võib ulatuda 10 kilomeetri piirimaile.
2 koera sea pidamise all ei mõtle ma seda et koerad sea lihtsalt kinni võtaksid. See on juba omaette teema.

Kas äkki Kaupo oskaks kokku panna 308-le sellise optimaalse 3-st kuulist koosneva komplekti.