Jääger-online jahindus foorum

Selleks et jahimeheks saada, ei ole sugugi vaja ummisjalu jahimeeste kursustele tormata. Püssikandja ei ole sugugi alati jahimees selle sõna tõelises tähenduses. Palju õigem oleks minu arvates õppida selgeks jahiloomade kombed. kus elavad, jäljed, vaenlased, toitumine, häälitsused jne. Ja seda kõikkide jahiloomade kohta eraldi. Selleks et see kõik selgeks saada tuleb väga palju ja erinevatel kellaaegadel metsas käia. Kõik raamatust loetu tuleb metsas oma silmaga järgi kontrollida. Püssist looma laskmine on tegelikult jahi kõige väiksem osa, kuigi ka seda peab oskama korralikult teha. Eriti käib see nõuanne nende kohta ,kes nagunii oma väheste eluaastate tõttu veel relvaluba ei saa.

Kuna saksa keelest sutsugi aru ei saa jäi viimase lingi puhul küll see iva leidmata.Äkki keegi on nii lahke ja sätib õige lehekülje lahti.

Kunagi ammu ka üritasin lusikat kasutada(olin kuskilt lugenud), aga viskasin varsti minema. Minu arvates täiesti kasutu riistapuu. Rasva ja kiled lükkan nahalt maha poomi peal jahinoa seljaga( kandid on parajalt teravad). Teine tööriist on mul tehtud puidu höövelmasina terast, kummassegi otsa käepidemed ja igasuguste nahkade puhastamine kiire ja korralik. Kunagi algajana üritasin ka laua peal nahka puhastada, aga see on üsna tänamatu töö (võtab palju aega ja kvaliteet on nigel)

Loomulikult on võimalik graveerida ka pilte. Suuremalt jaolt sõltub see pildi keerukusest ja rahakoti paksusest.

Ilusad pildid.Tore kohe vaadata,ainult tekitasid mõningaid küsimusi. Kas te mõne kopra too kord kätte ka saite?
Mida tehakse rebase nülgimise juures lusikaga?

Niipalju kui mina tean, peaksid kõik juveliirid graveerida oskama(nende koolitus programmis on see asi sees).Kuna käsitsi stihlitega graveerimine nõuab suurt praktikat ja käe tundlikust, siis seda teevad väga vähesed. Enamus kasutab väikest suurte pööretega väikest freesi. Rikkamatel on juba arvutiga täisautomaatne graveerimispink, mis käteosavust enam ei vaja.

Täpsuse mõttes lisaksin, et graveeringuid tehakse enamasti metallile. Puidule (püssi kaba ehk laad) tehakse puidulõige. Neid töid teevad enamasti erinevad meistrimehed (töö spetsiifika on erinev) ja küllap on hinnadki erinevad.

Selle aja peale, kui teadlased neid karu magamis paikasid kaardistavad ja eriliselt veenvaid põhjendusi välja mõtlevad, on metsaärikad need viimasedki karule magamiseks sobivad metsad maha võtnud. Nii,et probleem langeb ise ära.

Olge kena ja tehke mulle selgeks , mis moodi saab olla mitmenda põlvkonna hübriid. Minu teada need hübriidid ei ole paljunemis võimelised. Kuidas saab olla siis veel mitmenda põlvkonna hübriid ? Või ma ajan kapitaalselt midagi segamini?

Ma mõtlen seda Karjaküla mis asub kuskil seal Tallinna külje all.Ise ei ole seal käinud ,nii et täpset kohta ei oska juhatada.Mõned mu tuttavad on seal läbi tutvuste lasknud nahku parkida ja on kiitnud. Anektoot oli päris hea, aga see ,et Te minu halba sõnakasutust tsiteerite-sellel ei ole küll suurt mõtet. Kuna Te mulle näkku vaadata ei saa ja minu kirjakeel tihti ei väljenda minu mõtet üheselt mõistetavalt, siis mõni mees on võib olla isegi solvunud ja pahane. Ärge olge-ega ma nii õel ja pahatahtlik olegi.

Oma kogemusi ma ei jaga. Võin ainult vahetada, kuid arvan ,et Sul ei ole sellel alal midagi vastu pakkuda. Targale inimesele piisab kui talle tee kätte juhatatakse ja seda olen ma juba teinud.( Vaata üle kõik minu postitused sellel teemal.) Sina üritad aga lapsikult välja pressida, et Sind seda teed mööda ka selgas kantaks. Üleüldse ei ole meil mõtet siin foorumis sõnadesse haakudes jageleda, kui tahad mulle midagi mahlakat või minugi poolest ka solvavat ütelda, siis selleks kasuta privaat sõnumit. Teema juurde tagasi. Arvan,et sellest naha tehnoloogiast on huvitatuid rohkem kui sõnavõtnud.Tekkis mõte,et äkki oleks võimalik korraldada ekskursioon Karjaküla parkimis ettevõttesse.See võiks olla tasuline, sest ka ettevõttes töötajate aeg maksab. Ise kahjuks seda organiseerida ei saa, minu poolt on mõte.

Kulla Kakuke, anna palun andeks kui ma oma heast soovist tulnud soovitusega mõnda Sinu väljaulatuvat konnasilma riivasin. Ma olen alati arvanud, et oma hobidega saab tegelda ka profesjonaalselt. Väga meeldiv on ju kui teed midagi õieti ja hästi. Minule pakub selline asi küll rahulolu. Kui aga kellelegi pakub rõõmu ainult suure tahtmisega plätserdada ( jalgratast leiutada), siis jõudu talle selles ettevõtmises. Mis puudutab aga elementaarset kirjaoskust, siis selles osas jään tõesti igale kirjatsurale alla, kooliajast on tõesti palju aastaid mööda läinud.

Peale hakkamine tähendab ise tegutsema hakkamist ja proovida veidi oma peaga ka mõelda.

Ma võin küll eksida, aga mulle tundub, et need hakkajad mehed kes ise kodus parkkida tahavad, ei ole ise vist kunagi parkimis töökojas käinud. Andke andeks ,et Teid nii sinisilmseteks pean. Parkkimine ei seisne ainult lahuse kokku segamises ja nahkade selles leotamises. Vaja oleks ka miinimumi seadmeid, teooria ja praktika tundmist. Minu soovitus hakkajatele meestele- võtke 2nädalat puhkust ja minge mõne kogenud parkali juurde kaheks nõdalaks õpipoisiks. Selle ajaga omandate Te praktilised teadmised, mille paasilt võib juba edukalt raamatute abil edasi õppida ja praktiseerida. Täiesti mõttetu on hakata nullist omapäi käkerdama (jalgratast pole mõtet leiutada). Selliseid kodus töötavaid parkaleid, kes vähemalt väikeloomade nahad ära pargiksid on meil hädasti vaja. Kemikaalide hind on tegelikult tühine ja kõike on eestist saada. Vaja on ainult peale hakkamist. Jõudu teile peale hakkamises!

Aga Sa ära üldse lahjendagi. Kasutades kunstkiust valmistatud pintslit, on väga lihtne sellega seda kanget vesinikku luule peale kanda. Töötab palju kiiremini kui lahjendatud kraam. Peale tuleks kanda 3 kuni ... korda, sõltuvalt luu seisundist, umbes 1tunniste vahedega. Aeg-ajalt võib luud harjata tugevate kunstkiust harjastega harjaga. Hiljem jooksva vee all korralikult loputada ja siis kuivatada. Ja ei mingeid mähiseid nagu lahja vesinikuga tehakse. Tulemusega olen ise ja ka kliendid on rahule jäänud.