Jääger-online jahindus foorum

Ei ole jorri jutt nii tühi midagi. Nagu mu kadunud vanaisa mulle ammu õpetas. Vanasti kui iga nahk vajalik oli ja sisselõiked naha hinda alla võtsid võetigi nahka "ümara " teraga noaga. Tera ei olnud täiesti nüri vaid jämeda käiaga natukene teritatud. Nii polnud ohtu, et väike käevääratus hinda alla viiks. Tera lõikas aga nahaalust kelmet piisavalt hästi.

Selleaasta esimene sokk käes. Aga medalisarvede kohta niipalju, et mida suurem sarv seda vintskem liha, niiet jaanisaslõkisokuks valin ikka kõige pisemate sarvedega. Ja ega ma pole sellest trofeeküttimisest eriti arugi saanud- sõidad aafrikasse ja lased suure elevandi ning koju tood ainult täistopitud londinaha Aga kuidas maitses elevandi südamest tehtud praad ja mida muud head temast teha saab?....... Mina tahaks ikka kõik ära proovida kui juba tapmiseks läheb. Loom tuleb võimalikult täielikult ära kasutada arvan ma. Trofeedest veel seda, et need ikka meeldejääva jahi mälestuseks mitte suuruse järgi rittaseadmiseks. Endale kõige armsamad sarved on kaheaastase soku omad (minu esimene ja siledaga kütitud. Kolm päeva sai käidud enne kui kätte sain).

Relvaeksamil on alati kindlalt vähemalt üks küsimus hädakaitse või hädaseisundi kohta. Eksamile ei ole mõtet minna kui pole endale neid selgeks teinud. Raamatus Vajan relva 5 oli selle kohta isegi pikk eraldi peatükk koos näidetega, kus kõik puust ja punaseks tehtud. Paar aastat tagasi pidime relvaeksamil pikalt ja laialt oma sõnadega küsimustele vastama. Läbi kukkus natukene üle poolte (kõik vanemad inimesed) ja meie kolm kõige nooremat saime läbi.

Ükskõik kuidas sa nad maha lased siis ainult ära laipu tõesti ära viska. Kullitopisest on kasu ainult korraks aga varese või ronga laip mis on toki otsa riputatud hoiab neid hästi eemal. Naabrinaine kunagi ostis mult ka ühe vareselaiba ja siis leotas seda paar nädalat mingis odekolonni ja mürgisegus. Hirmutis püsis 2 aastat põllu ääres tal siis.

ei tohi tekitada suuremat kahju kui sinule tekitatakse. Loomade väärtus on määratud keskkonnaministri poolt alates rästast-50 kr kuni karuni (oli vist mingi 32000kr) Tiine loom või pesitsusajal lastud lind maksab veel kolmekordse hinna. Nt kui karu lammutab paari tuhandest mesilastaru või etiine karu lammutab sinu 85000kr maksvat autot siis on tema tapmine põhjendamatu. Pead suutma tõestada, et elukas tekitas sulle suuremat kahju kui ta ise väärt oli.
Kitse hind oli kuskil tuhandetes kroonides niiet Rõba proovi tõestada, et seesamune kits pani sul heinamaal poolteist tonni (kuivkaalus) heina nahka.

Kui soovid rebaseid ja ronki lasta pead ikkagi jahimeheks hakkama. Ilma jahitunnistuse ja loata ei tohi elusa asja pihta pauku teha. Kui maatüki suurus on üle 20ha siis saad peale jahimehetunnistuse tegemist küsida keskkonnateenistuselt oma maale väikeulukiloa. Kõikidele lendavatele lindudele kehtib ka pesitsusajal( oli vist 1. märtsist -15 juulini) jahikeeld. Kui aga juba püssist rääkida siis teeb selliste ulukite korral töö hästi ära vana hea kaheraudne (16 või 12 cal) või ääretulepadruniga sportpüss (22lr).

oo santa simplicas või midagi sellist. Jõuame jälle paberiteemani. Inimesel on kindlasti suured paberid mis tõendavad kõrgharidust ja igasugu koolitusi aga .........
Mina võiks ju ka väita, et ajalehed ilmuvad ainult selleks, et nendega peldikus peput pühkida.

Eks ta nii jah on nagu Pikk räägib. kuigi ise leian, et see koerte krantsideks ja puhtatõulisteks jagamine on väga kunstlik. Ega ikka paber ei tee koera. Paber lihtsalt näitab, et koera välised tunnused on u 95 % ulatuses kehtestatud reeglitele ja sisemised omadused on u 70 % tõenäosusega ettenähtud ulatuses. Üldiselt kehtib see, et mida erinevamad loomad on ristatud, seda vähem on avaldub geneetilisi vigu. Selletõttu on ju ka inimesed vältinud isekeskis paaritumist. Näiteid sellistest väikestest kogukondadest on palju mis sisepaarituse tõttu on manduma hakanud- kasvõi Hiiumaa juures laidudel elanud itud. Samas aga koduloomade hulgas kasutatakse järjekindlalt ühe pisikese grupi järjegindlat paaritamist omakeskis ainult haruhava "värsket verd" lisades.
Samuti on ju kõik tänapäeva nn puhtad tõud saadud segaristamise tulemusena- ehk teisisõnu öeldes on ühest krantsiperekonnast lihtsalt mõned inimesed nimepoolest aristrokaadid teinud. Ise usuks tõu headust kui selle omadusi pidevalt proovitaks parandada geene juurde tuues mitte nagu praegu lihtsalt võimalikult ühesuguseid koeri paaritades.
See ongi viinud tänapäeva kurva tavani kus riiklike seadustega soodustatakse mingi pisikese huvigrupi (koerakasvatajate ) tegevust kes leiavad ,et koer on väärt jahipabereid kui ta näeb välja nagu jahikoer nende arvates peaks välja nägema mitte siis kui tal on lihtsalt olemas kõik sisemised eeldused ja jahikoera hing.

Kaaliumpermanganaadijuttu ei usu kohe kindlasti. see on tulnud sellest, et lääts paistis lilla aga see värvus tekib just selle katte paksusest mitte koostisest (kui kate on nähtava valguse alampiiri paksune siis paistab ta lillakas ja mida paksemaks kiht muutub seda kollasemaks ja hiljem punasemaks ta läheb) Kihi värvuse järgi saab hinnata kihi paksust nanomeetrites võrrelduna nähtava valguse spektriga.Sarnane asi juhtub ka õlitilgaga veelombis mis hakkab vikerkaarevärvides sillerdama. Soolakiht ise on peaaegu ideaalselt läbipaistev.. Kaaliumpermanganaat oleks läätsel väga kiiresti lagunenud kaaliumioksiidiks, Mangaanioksiidiks ja hapnikuks. Aine on lihtsalt väga ebastabiilne ja laguneb iseeneslikult soojuse ja valguse toimel. samuti oleks esimene veetilk kogu katte ära lahustanud. need katted on tehtud enamasti rasklahustuvatest sooladest ja peaks olema mingilmääral veekindlad ikka.

Mnjaa siit edasi ei saa täpsel aru aga.... ei oma relva aga kasutan relva paralleelrelvaloa alusel. kas nüüd päris oma relva soetamisel pean soetama ka relvakapi? Kui paralleelrelva hoiaks õige omaniku kapis ja oma koju hoiule ei tookski. Kui mul oleks küll 2 relvaluba aga ainult üks relv hoiul enda majas.

coated lens - kaetud minuteada enamasti mitte metalliga vaid umbes valguse lainepikkuse paksuse monokristallist soolakihiga (mitte söögisoola vaid mingi muu soola - sool koosneb metalli katioonist ja happe anioonist). st nurga all vaadates paistab lääts mingit värvi olevat (enamasti sinist). Vajalik, sest iga valguskiire üleminek õhust klaasi vähendab valguse hulka u 4 % ja kui optikas on nt 10 üleminekut siis oleks ilma läätsi töötlemata valguse kadu u 35 %. Samas on soolad pehmemad kui klaas ja kardavad hõõrumist ja lahusteid. Niiet näpud sellistest läätsedest eemale- kasutage suruõhku tolmu puhumiseks.

Kui räägid ametimeestele, et näe tuli siga õuele ja eit nagu kartis ning siis mõtlesin et ju ta ikka natuke imelik oli ja lasin igaksjuhuks sea siis ära on trahv kindlalt soolas sest tekitasid seale rohkem kahju kui tema oleks arvatavasti tekitanud.
Ametnikega suheldes peab jääma selgeks ja konkreetseks ning rõhuma ainult marutaudikahtlusele. ei tohi neile ise konksu anda millega nad sind kätte saaks.

Ega ma ennegi päris klaasi pole sülitanud aga kui ikka mehel kõik vabadused ära võtta siis viib ikka lausjooma. Kui varem võis mees minna paadiga Stokholmi kartuleid müüma või ehitada laeva ning sellega Rio de Janerosse sõita siis praegu on ilma 101 paberi ja dokustaadita merepoole vaataminegi karistatav. Sama ka jahinduses nt enne sõda olid näiteks kihnu ja ruhnu mehed igasugusest paberijamast ja maksudest vabastatud 1 km ulatuses ümber oma saare siis varsti on jaht ainult linnahärrade privileeg ning matsid hoidku sellest heaga eemale. Minusugune noorem mees suudab veel inglisekeeles euroseaduseid õppida lubasid taodelda ning dokumente joonde ajada aga vaatan kuidas vanemad mehed siinkandis hääbuvad. Tervist ja jaksu veel oleks ennast liigutada aga igasugu keelud ja piirangud on ees ning tuleks täita hunnik pabereid.... Lihtsam on ikka kodus istuda ja naabrimehega kibedat libistada.
Eks saa aru, et ajad on muutunud aga kurb on lihtsalt Mees ja sõna ei maksa enam midagi ainult paber. Kui maailmas on vaja kaitsta mingit looma või lindu siis peaks kaitsealade elanikele kuidagi selle kompenseerima, et nemad ei või samamoodi lagastada ja tappa nagu ülejäänud maailm juba tegi.

Sellisel juhul olid väga sõbralikud politseinikud teil kes enne kõigi dokumentide korrektset esitamist usaldasid inimest ja säästsid nende jalavaeva. Aga noored ja rohelised sellisele küsimusele saab täpse vastuse raamatust "Vajan Relva 5" kus on sammsammult relvataotlemise punktid läbi võetud- kuhu minna, mida esitada, kaua oodata. Konkreetset infot jagavad ka kohalike politseijaoskondade vastavad ametnikud.
Samas kuskil ääremaal elades on võibolla mõistlikum relvaeksam võimaluse korral kohe ära teha ja pärast relvaluba ümber vormistada- läheb küll natuke kallimaks aga võib aega kokku hoida. Nt läänemaal korraldatakse relvaeksamit vist ainult üle kahe kuu. Samas on muidugi võimalik käia iganädalasel eksamil Tallinnas

Ei pea. Aga kui sul ei ole jahitunnistust siis saab relvaluba ainult spordiks ja enesekaitseks. Ehk selle relvaga ei tohi pärast jahitunnistuse saamist kohe jahile minna vaid pead laskma relvaloa ennem ümber teha- märgitakse peale ka jahipidamine. saad relva küll varem kätte aga pead nagu kaks korda samale püssile relvaluba taotlema.