Jääger-online jahindus foorum

Natuke täpsustaks: nimelt sink ja suitsuvorst - Eestis kehtiv tehnoloogia näeb ette kuumutada antud tooted sisetemperatuurini + 72. Seega ainult salaami, kotlett ja sašlõkk muidugi. Meie toiduameti esindajad tahtsid seda +72 veel kõrgemaks tõsta, kuid siis ei saaks enam mahlaseid tooteid - sellest temperatuurist kõrgemal hakkavad lihaskiud endast vett välja pressima. Muideks osades euro maades on see temperatuur ka +67 ja +68.

Päris huvitav. Väheke propaganda hõnguline küll, eriti asjaolu, et Gruusiast sai alguse aga Tsetseeniast hakkas levima... Olgu sellega kuidas on, kuid mulle jäi arusaamatuks kuidas see katk siis ikkagi levib. Et puugid, see arusaadav. Aga lihatooted - kas siis miskitpidi kuumtöötlus seda pisikut ei hävita? Samas filmis oli mitmes kohas näha kus sead olid tuleriidal. Meie targad aga matsid liiga madalale ning nautisid sigade "ülestõusmist". Kuidagi sama ümmargune ja segane tundub jutt olema nagu ka meie ametnikel. Kus kohast see haigus siis Gruusiasse sai. Ehk siis küsimusi tekkis rohkem kui vastuseid. Kõige rohkem huvitab mind asjaolu - mitu aastat viirus looduses elab?
Loodan, et meil ehk hakkab see asi millaski ka taanduma - aafrikas aga millegipärast sigade puudust ei tundu olevat, kuigi seal peaks olema levikuks soodsaimad tingimused. Miski asi järelikult ikka peatab seda va katku.

Kakuke jõudis ette. Tänagu oma Varblast või keda iganes, kes jahiseadusesse mollis, et väikeuluk on maaomaniku rida. Las need kamraadid siis tulevad ja ehitavad aeda või karjatavad šaakaleid. Sellel teemal võiks meie esindusorganisatsioon väheke selgitustööd teha meedias. Istuvad aga vakka nigu kult rukkis.

Täpselt nii. Rainil õigus. Ja kui palju siis need Eesti mõistes suurtootjad kasutasid meite karusnahku... Arvan, et mitte ühtegi. Metsalooma nahast teevad tooteid ikka väikefirmad. Nii nagu nad olid nišitoode, selleks nad ka edaspidi jäävad. Suurem hirm peaks olema kliima soojenemine - kuhu sa vihmase ilmaga oma naaritsakasukaga ikka lähed...

Mine Mardi juurest Baltic hunterist läbi. Arvan, et paneb sul asjad kohe paika.

Ei ole uurimust tehtud - no siis tulekski kevadine jaht lubada, et uurimus läbi viia... Lapsik lalin ja muud ei miskit. Seniks kuniks neid ei panda vastutama kahju eest võib kõiksugu juttu suust välja ajada. Kui oma MTÜ rahadest peaks hakkama põllumeestele kahjusid kinni9 maksma või söödapõlde rajama, siis oleks jutt kohe teine. Seda sama ju ka jahimeeste peal kasvõi sigadega näha olnud. Ilmselge on see, et iga põllu äärde jahimeest ei pane, kuid leevendaks kindlasti.

Eks see "ärisaladus" ole. Igale ostjale oma oma hind - siis ei lähe kiunumiseks. See ei meeldi ka mulle, kuid tuleb kohati leppida - näiteks suurköögi tehnika müük käib nii. Osadel isegi II ringi tehnikal hakka pärima - mul muudki teha, kui infot müüjalt välja meelitada. Siin arvan, et tegemist lihtsalt sooviga väga nagu ei raatsiks müüa. Miski faasanijahi küsimus oli, foksi müük jne.

See oleks päris hää.

Tundub nii olevat jah.

Ilma peenmehaanikata ei ole ükski relv peale kaika . Sodi ja mustust ei taha isegi vene kalasnikov, kuigi mingi aja töötab ka mustana.

See poolpaljas tädi ju päris kena... Kas sa nimetad teda kopraks, heeringaks, räimeks või hiireks ei ole vahet - kena naisterahvast eriti palja kehaga on tõesti kena vaadata. Veel parem, kui säherdune isend sul sohvas lebades sind ootab... Aga FB-s, maitse asi!

Tundub, et Ahtol on õigus. Lõppkokkuvõttes ei ole see jahikeeld. Kui kellelgi ikka kibeleb metsa, siis kätt ette ei saa panna. Lõksumehed peavad nagunii käima kaste kontrollimas. See jõulurahu kuulutamine minu arvates juba ammu üheks komejandiks muutunud. Kui mul isu napsu võtta, siis tuleb sõbrad külla kutsuda ja asi tehtud.

tsiteerin: Laadijatega aetakse aku keema ikkagi sellega, et iga järgnev laadimis aste tõstab pinget. Selle tulemusena ilmselt muutub ka amprite vastuvõtt. Ja see ajab aku keema. Põhjus siiski kõrge pinge.

Eks igal mehel oma tõde . Nii palju ma nõuka aegsest polükast ikka vast mäletan, et mida laetum aku seda kõrgem pinge koormuseta aku klemmidel. Näiteks sõiduauto 12V laetud aku klemmidel lubatud max tühijooksu pinge( ilma koormuseta) kuni 14,8V. Tavaliselt jääb see aga 13-14V vahele. Aku elemendis toimuva keemilise reaktsiooni tulemusel aku täitub ning seega kasvab ka pinge voltides. Ampreid tõesti akusse suruda ei saa - suur voolutugevus ehk siis Amperaaz tekitab akus kiire keemilise reaktsiooni, mille tulemusel elemendid kuumenevad ning nn. hape keedab vee välja. Selle tulemusel alguses tõesti kasvab ka pinge ehk voldid kuna aku täitub liiga kiiresti.... Aga olgu pääle - see rohkem elektrotehnika ja keemia rida aga mitte jahindus. See sama värk nagu näiteks keevitustrafol tühijooksu pinge ehk V on ca 50 V ilma koormuseta ning A ehk voolu minimaalselt. Hakates aga keevitama elektroodiga langeb pinge veidi madalamaks ning voolu ehk Amprite tarbimine kasvab kuna palju Ampreid panevad elektroodi sulama. Pinge ehk V seda üksi ei tee...

Pidage ikka mehed väheke hoogu oma Amprite, Voltide ja Ah ehk ampertundidega. Ah juures olev nr. näitab mitu tundi järjepanu suudab aku anda välja 1 A tugevust voolu. Lisaks on käivitusakudel ( see vajalik autole näiteks uue aku ostmisel) mitu A käivitusvoolu on aku võimeline lühiajaliselt ehk käivitamise ajal välja andma. Näiteks talvel ma sõiduauto akuga 12 V ; 45 Ah ja käivitusvool 50 A Belarussi käima ei pane. Suvel soojaga aga küll, kuna õlid vedelad.
Aku käitub nii nagu smtasku seletas- 1 A pirn tarbibki voolu nii palju kui tal vaja ehk 1Ampri. Kui sul on aga näiteks alaldi ehk siis kasvõi akulaadija, milline annab välja 6V ja 10 A, siis selline laadija "keedab" sul 6 V ja väikese amperaaziga aku kuivaks või näiteks ühendades sinna pirni 6V ja 1A, siis see pirn põleb läbi kuna voolutugevus ehk A on liiga suur. Tänapäeval õnneks on enamusel nn. laadijatel õnneks "intteligentsuse plokk" sees - see reguleerib ise vastavalt aku tühjenemisele voolutugevust. Tühjemale rohkem A ja aku täitudes A vähendatakse automaatselt.

Ehk siis õigus oli poemüüjal, kes ütles - pane mida tahad. Tähtis on, et pinge ehk Voldid klapiksid. Seda kui tihti sa pead hakkama akut laadimas käima näitab nr. , milline on Ah juures. Kuna kaamera voolutarve on kordades väiksem, kui 1 Ah, siis minul oli väikese akuga Uovision üleval 0.5 aastat ( talvel). Suvel pikemalt.

See oli neil nn. puhkepaus.