Jääger-online jahindus foorum

"Kui väliskukkedega ohtlikum, siis peaks vist ikka sisemistega muretsema. eks see paistab sobivate esemete üles kerkimisel. Samas praegu pole saanud ühtki soovitust KINDLA MUDELI kohta. Mida, siis ikkagi soetada ja mida mitte?

Äkki annab keegi peale kaliibrit mm-mõõdu vastetele ka tollimõõdu vasted(12-le ja 16-le)[/quote]"

Anti ju kirjutas sulle vasted mm! Ja täpsemat infot Kaliibritest leiad Jahiraamtust.

Kukkedega relva puhul pole ohutusega rohkem probleemi kui see, et võib vinnastades või vabastades sõrme alt libiseda ja pauk läheb sihtimata lendu (osadel mudelitel on ka täiendavad kaitsemehanismid, mis ilma päästikut vajutamat ei võimalda kukel lööknõela puudutada).
Olulisem on ikka mugavus/kiirus. Näiteks jänese jahil hüppab jänes kuuse alt välja ja kui sa alles kukkesid hakkad venitama on sell juba läinud. Või passides kobrast kõlab vinnastades krõps ja loom võib jälle laskmata jääda. Need on praktilised tähelepanekud.
Kinnise luku puhul peaks kaitseriivi proovima, et mida hääletum seda parem. Markide osas pead ikka vaatama, mis õlga istub ja rahakotile sobilik on!

Virumaa Teatajas asjad paigas, selliseid ajakirjanike peaks kiitma, küsimused selged ja sirged ja ei mingeid lolle/ärapanemise lõpukommentaare! Ka intervjueeritava jutt oli asjalik!

[quote="Feen"]Ja retseptidele siis täiendust.

2 kopramaksa, 2 suurt sibulat, natukene vett, 100 g võid, 1 kuubik advilja-kana puljongit, soola, pipart, sinihallitusjuustu, värsket peterselli.

Retsept proovitud. Mulle maitses, väga hea! Naine nii vaimustuses ei olnud. Mõlemad oleme veini ja hallitusjuustu sõbrad.
Seega proovida tasub ja sõpradele võib kindlasti elamuse valmistamiseks teha. Mina jätan retsepti oma menüüsse Tänud Feenile!

Politseist info saamine ei pruugi nii lihtne olla, peab ikka kedagi tundma. Politsei ülesanne on neid hoiustada ja müük on omaniku mure. Ise olen ühel korrral ühes laos lapanud ja paar riista olid päris head, aga omanikul oli pärimisasi pooleli ja sinna see tehing jäigi.
Kui kettalaskmisvõistlustele minna ei plaani siis jahiks piisab ikka kasutatud siledast küll. Peaks ca 1500kr kätte saama (lisandub lubade maksumus). Kukkedega riist on efektne, aga ohutu ja mugava jahi jaoks on ikka kinnise lukuga püss parem. Raha hakka parem uue vintrelva ja optika jaoks koguma. Sest kui maitse suus siis aasta pärast hakkad selle teemaga tegelema

See päris huvitav mõte, mis tasus teadvustamist! Neid looduse vastu suunatuid sigadusi on kuhjaga rohkem kui jahimeeste tegevusest tingitud ''probleeme''. Kohati mulle tundub, et aastas paar korda jahimeeste materdamist pole sugugi palju ja me reageerimie kohe üle. Need juhtumid pigem hoiavad jahimehi vormis ja suurendavad vastutustunnet, et oma mainet veelgi parandada.

jorr kirjutas:Tubli poiss, kuigi usun et siga oli üksik kult.Selle peale, et pärast sõimata saad,võid vilistada.Omalgi midagi taolist läbi tehtud aga põdraga.Olin tiheda liiklusega maanteest umbes 300--500m ja mõlemal pool veidi ligemal elumajad.Püssiks oli sile ja kaks põtra tulid üle maantee mulle peale, nägid mind umbes 60m pealt ja pöörasid paremale ning jäid seisma.Üle põdra selja paistis elumaja katus umbes 200m kaugusel, langetasin püssi ja põdrad sörkisid elumaja aia tagant kaarega metsa.Oli ka hiljem tänitamist aga ise leidsin, et talitasin õigesti, kuigi seisva põdra oleks selle maa pealt ära küll võtnud.Ohutus kõigepealt.
Kui pole kindel, las läheb, küll tuleb teinekord jälle.

Tänan hea sõna eest Ega ma ei põdenudki, jõuad sa kõike pisiasju hinge võtta! Täna olen juba palju targem ja sõrm jääb ikka sirgeks, kui kindel pole!
Jälgin ka alati majade katuseid, et sinna suunas ei põrutaks. Ei seda kuuli tea, kipub ikka mingi ime läbi sinna minema kuhu ei peaks! Nii et au ka Sulle!

Olin kevadel saanud jahitunnistuse omanikuks ja kaasa hulga käske-keelde, mida üks jahimees teha ei tohi. Üheks oli emise laskmise keeld.
Suvel läksime siis vanema jahimehega nisupõllu äärde siga passima. Poole tunni möödudes kuuleme metsast raginat, kükitame põlluäärsele teele maha, mina eespool ja vanem jahimees 1m tagapool. ''Sead'', ütleb kaaslane. Võtan laskmisasendi sisse. Läheb veel 10min ja ragin tuleb aga lähemale. ''Üksik'', sosistab vanem jahimees. Teadsin, et karja ees liikuv loom on tavaliselt emis, keda lasta ei tohi, kui aga üksik siis järelikult kiire vahetegemine raskem. Järelikult sositamine tähendab, et laskmist ei tule. Selline mõttekäik toimus minu peas. Siis astuski metsast välja siga, vaatasin teda läbi optika ja mõtlesin, et krt see oleks 100%-i maas. Siga vaatas veel minu poole ja siis kostis selja taga ''krt põruta juba''. Selle peale põrutaski, siga ühe hüppega üle tee ja oligi nisus. Oi seda siunamist, mis siis järgnes. Ütlesin talle küll, et siga vaatas mulle otsa ja sosistas ''ära lase mind'' ja et tal endal oli ka ju püss käes.
Tagantjärgi olen jätkuvalt arvamusel, et käitusin õigesti kui ikka kindel ei ole, jäta sõrm sirgeks siis ei eksi

Kuidas on lisasöötmine korraldatud teie ühistus? Kas ülesanded on juhatuse poolt KÕIGI vahel jagatud või on see ikka vabatahtlikuse põhimõttel toimiv tegevus? Meil on kindel 4-5-ne seltskond, kes hoolitseb et söödaplatsid oleks söödaga varustatud (ise jälgin, et kahes kohas oleks kõik olemas), ülejäänutel mingeid kohustusi ei ole (ka mitte rahalisi).

Eelmine aasta kaalus üks minu oma 24kg ja selle koljuga küll mingist rekordist ega ka medalist rääkida ei saanud. Arvan et see 27kg on korralik saak, aga medaliks vist ei piisa.

Kasutan cal 308 ja sellel aastal olen kaks kobrast lasknud 8g poolmantel kuuliga. Mõlemal korral sihtisin kaela, et kolju terveks jääks. Ja mõlemal korral pühkis kuul kaelast poole minema ja esimesel läksid ka esikäpad raisku. Hullult lõhkus. Lähen ilmselt täismantli peale tagasi, siis oli loom maas ja kuskilt ei ''narmendanud''. Siledaga ei käi selle pärast et hämaras ei näe sihtida (kuuliga lastes).Vindil aitab optika jahiaega pikendada.

See 5km võib ju olla mägedes, kus läbitav vahemaa on 5km, aga linnulennult 1km. Ja puuduvad segajad nagu puud ja hooned.
Omal ajal puutusin turvatööga kokku ja alguses prooviti ka ''odavaid ja häid'', aga tööd nendega teha ei saanud. Nii nagu midagi vahele jäi nii vaikus maal ja akude laadimine käis usinalt. Kuid see on vana kogemus, äkki on tehnikaareng mingi hüppe teinud ja täna asi toimib

tony kirjutas:Tavaliselt olen lasknud ära suitsetada ja siis sõbrad külla kutsunud.Väiksed snapsud ja edasi mõtle ise...

Mul endal üks soolas ja teise panin eile rippuma, kolmandaga ei oskaks enam midagi peale hakata, aga asustuse poolest peaks veel mõned ära laskma.
Kuid õnneks on Feen kirjutanud nii palju retsepte, mis aitab seda lihaküllust lahendada

tony kirjutas:Pärnumaal kah kobrastel kiire aeg ja toimetamist palju.Eile sai neli lastud ja üle-üleeile kah neli.Kahjuks suurtel emastel 7-8cm pojad juba kõhus.

Mis selle lihahunnikuga peale hakkasid

Arvestades esitatud küsimust eeldasin, et tegemist on asjaarmastajaga, mitte tipptegijaga. Vabandust, kui see nii ei ole. Asjaarmastajale on Browning 425-st rohkem kui küll. Küll aga on natuke kahju sellise relvaga mööda võsa mütata. Ise kaalun juba pikemat aega mõne kasutatud riista kõrvale soetamist. Põhjusel, et vanema riista võib ka mõneks päevaks puhastamata ''nurka'' tõsta, ilma et hinge kriibiks

See et natuke rahulikum ju õige, müra suhtes see püssipaugutamine vast arvestatav probleem ei tohiks olla. Kuid elamus oli võimas! Minu esimesed jahimälestused ongi seotud kevadise nepijahiga, olin veel väike poiss kui isa võttis nepijahile kaasa... kirjeldamatu elamus. Sealt see ''haigus'' alguse sai!
Paraleeli võiks ju tsiklimeestega tuua, et kui neil kevadine sõitmine ära keelata, et siis kõigil rahulikum