Tanel. kirjutas:https://virumaateataja.postimees.ee/4439547/vihje-aitas-inspektorid-salakuttide-jalile
Mis mõtet on tasulisi artikleid panna?
Otsing leidis 914 vastet
- T Apr 03, 2018 1:51 pm
- Foorum: Päevakaja
- Teema: Salaküttimine Lääne-Virumaal
- Vastuseid: 68
- Vaatamisi: 45223
Re: Salaküttimine Lääne-Virumaal
Mis mõtet on tasulisi artikleid panna?
- E Veebr 26, 2018 7:09 pm
- Foorum: Rajakaamerate fotod
- Teema: Pilte soolakust
- Vastuseid: 154
- Vaatamisi: 112602
Re: Pilte soolakust
Rebane ka soolakul
- E Veebr 05, 2018 2:06 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: President tunnustab teenetemärgiga järvakast loodusmeest
- Vastuseid: 0
- Vaatamisi: 3234
President tunnustab teenetemärgiga järvakast loodusmeest
https://jarvateataja.postimees.ee/43979 ... oodusmeest
President tunnustab teenetemärgiga järvakast loodusmeest
Hundiuurija hoiab metsaelul kätt pulsil
Täna tegi Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid teatavaks tänavused teenetemärgi saajad. Teiste hulgas sai tunnustuse osaliseks järvalasest ulukiuurija Peep Männil ning kaks Järvamaalt pärit tuntud inimest.
Valgetähe V klassi teenetemärgiga tunnustatud Peep Männil töötab keskkonnaaganetuuri eluslooduseosakonna peaspetsialistina ning on tuntud ulukiasjatundja. Männil on alati oodatud lektor jahiseltsides, koolides ning loodusõhtutel.
Peep Männil kuulis teenetemärgi saamisest täna hommikul tööle sõites Järva Teataja ajakirjanikult. «See on uskumatu. Seda peaks kohe kusagilt oma silmaga nägema. Aga kui see nii on, siis see on küll väga suur au ja tunnustus minu jaoks,» olid tema esimesed emotsioonid.
Valgetähe IV klassi teenetemärgiga tunnustatakse ka Paidest pärit lavastajat Andres Noormetsa ja Türil sirgunud võrkpallurit Kert Toobalit.
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks.
„Eesti on see, mis me ise teeme. Eesti on meie kõigi mõtete ja tegude summa. Kõik need inimesed on aidanud kaasa sellele, et Eesti oleks sõbralikum, turvalisem ja edukam. Nad kõik on andnud enam, kui nõuab nende igapäevatöö ja teinud Eestit paremaks,” ütles president Kaljulaid.
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.
President tunnustab teenetemärgiga järvakast loodusmeest
Hundiuurija hoiab metsaelul kätt pulsil
Täna tegi Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid teatavaks tänavused teenetemärgi saajad. Teiste hulgas sai tunnustuse osaliseks järvalasest ulukiuurija Peep Männil ning kaks Järvamaalt pärit tuntud inimest.
Valgetähe V klassi teenetemärgiga tunnustatud Peep Männil töötab keskkonnaaganetuuri eluslooduseosakonna peaspetsialistina ning on tuntud ulukiasjatundja. Männil on alati oodatud lektor jahiseltsides, koolides ning loodusõhtutel.
Peep Männil kuulis teenetemärgi saamisest täna hommikul tööle sõites Järva Teataja ajakirjanikult. «See on uskumatu. Seda peaks kohe kusagilt oma silmaga nägema. Aga kui see nii on, siis see on küll väga suur au ja tunnustus minu jaoks,» olid tema esimesed emotsioonid.
Valgetähe IV klassi teenetemärgiga tunnustatakse ka Paidest pärit lavastajat Andres Noormetsa ja Türil sirgunud võrkpallurit Kert Toobalit.
President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks.
„Eesti on see, mis me ise teeme. Eesti on meie kõigi mõtete ja tegude summa. Kõik need inimesed on aidanud kaasa sellele, et Eesti oleks sõbralikum, turvalisem ja edukam. Nad kõik on andnud enam, kui nõuab nende igapäevatöö ja teinud Eestit paremaks,” ütles president Kaljulaid.
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.
Re: Šaakal
Mõned pildid šaakalikaamerast
Re: Hundid
Hakkab tulema... kes siin ihkas verd 
Re: Hundid
honkomees kirjutas: Vintrelval pole reeglina hundijahis eelist, ennem vastupidi (hunt ei seisa lagedal langil nagu põder), ikka võtad vana kartetšiga laetud kaheraudse hundijahti, suur hulk mehi pole sellest jahist huvitet jne
Minu viimaste aastate hundijahtide kogemus näitab, et enamus mehi seisab vindiga kütiliinis ning kui liin liiga tihedaks läheb ja sile kaasas, siis alles vahetatakse ringi.
Re: Hundid
Kui nüüd minna selle teema juurde, et kõiki hunte pole võimalik ära küttida, siis arvan, et on.
Lihtsalt jahipidamise vahendid on muutunud palju kaasaegsemaks. Palju oli vanasti vintrelvasid jahimeestel käes? Tänapäeval pole mingi probleem 200-300m peale lasta, sileraudsega võisid vanasti ainult unistada sellisest maast. Peale selle veel muud imevidinad: termokaamerad, droonid, raadiojaamad, atv-d saanid jne.
Põdra ja sea populatsiooni kasvust ollakse huvitatud aga miks hunti nii vihatakse? Ta sunnik on konkurent lihakütile.
Lihtsalt jahipidamise vahendid on muutunud palju kaasaegsemaks. Palju oli vanasti vintrelvasid jahimeestel käes? Tänapäeval pole mingi probleem 200-300m peale lasta, sileraudsega võisid vanasti ainult unistada sellisest maast. Peale selle veel muud imevidinad: termokaamerad, droonid, raadiojaamad, atv-d saanid jne.
Põdra ja sea populatsiooni kasvust ollakse huvitatud aga miks hunti nii vihatakse? Ta sunnik on konkurent lihakütile.
Re: Hundid
Moded võiks siin teemat koomamale tõmmata ja osa juttu kustutada.
Huntidest on teema juba väga kaugel. Isiklikke probleeme lahake eraldi teemas.
Huntidest on teema juba väga kaugel. Isiklikke probleeme lahake eraldi teemas.
Re: Hundid
Rahu mehed, selles on iva, et kui hundijahti tahame ka edaspidi siis peab asja mingit moodi reguleerima.
Igatahes jagati lube juurde
http://www.ejs.ee/hundi-kuttimise-mahtu ... -isendini/
Igatahes jagati lube juurde
http://www.ejs.ee/hundi-kuttimise-mahtu ... -isendini/
Re: Hundid
Ahto Kattai kirjutas:Ats ,pane ikka Peebu jutt ka ülesse.
Peep on meil nii "kõva teadlane", et tema hundid paranevad looduses imeväel iseenesest. Koerad, need on nõrgukesed ,neid tuleb ravida.
Ahto, eile hommikul ei näinud ma Peebu kommentaari aga lisan nüüd:
KOMMENTAAR
Peep Männil
keskkonnaagentuuri peaspetsialist
Kärntõbi on juba aastaid huntide seas üle-eestiline probleem. Möödunud jahihooajal oli ligi 30 protsenti kütitud huntidest sellesse haigusse nakatunud.
Head nõu selle mure vastu tegelikult polegi. Huntide asustustihedus on Eestis väike. Hundikarjad üksteisega kokku ei puutu ja haigust ei levita. Kärntõve põhilised edasikandjad on tegelikult rebased ja kährikud.
Huntidel on komme väiksemaid konkurente kõrvaldada ja seetõttu murravad nad sageli kährikuid. Kas hundid nakatuvad või mitte, sõltubki just sellest, kui palju on väiksematel ulukitel kärntõbe.
Kui karjas on juba üks hunt haige, levib haigus suure tõenäosusega ka teistele. Kergemini võtavad nakkuse külge nõrgemad ja kasvavad organismid ehk siis kutsikad ja noored hundid.
Suured täiskasvanud hundid nakatuvad harva või kui saavadki nakkuse, siis on neil jõudu sellest terveks saada. Muide, ka tugevamad ja elujõulistes karjades elavad kutsikad võivad terveneda.
Jälgime Soomaa kandis kaelustatud hunte ja oleme näinud, et kärntõves olnud emahunt sai paari kuu möödudes terveks. Samal aastal olid ka tema kutsikad kärnas, kuid ka nemad paranesid. Huntide tervenemine nahahaigusest sõltub suuresti aastaajast ja toitumisvõimalustest. Seetõttu pole ka mõeldav süsteem, mis lubaks valimatult kõik kärntõves hundid maha lasta.
Loomulikult tuleks eelistatult küttida just haigeid hunte, kuid sealjuures tuleb siiski valida, keda lasta. Kui on näha, et kari on kärntõves ja lased sealt mõne kutsika maha, ei juhtu ülejäänutega midagi.
Kui lased aga maha ühe vanematest, jääb vaid üks vanem kutsikaid toitma ja on selge, et haiguse tõttu topeltnäljaseid noorloomi on tal talvisel toiduvaesel ajal palju raskem toita. Sageli tõrjuvad ka hundid ise väga haiged loomad karjast eemale ja siis lähevadki näljased hundid inimeste juurde toitu otsima.
Kui jahimehed suudaksid terveid hunte säilitada ja küttida üksnes kärntõves hunte, oleks see vägagi tervitatav. Sellisel juhul võikski lube anda vaid haigete loomade küttimiseks ja praegusest suuremas arvus. Pahatihti see nii ei toimi.
Jahimehed lasevad hunti ka trofee saamise eesmärgil ja kui on valida, kas lasta kärnane haige hunt, kelle koljul pole mingit väärtust, või suur kuldmedaliväärilise kolju ja nahaga isend, siis paraku on kiusatus lasta ikka see teine.
Palju sõltub ka jahikorraldajast. Kui enne jahti lepitaksegi kokku, et lastakse vaid haigeid loomi, ja jahimehed seda tõesti järgivad, on see väga kiiduväärne.
Aga ikkagi ei taga see kärntõvest vabanemist, sest alati võib keegi karjas jälle mõne haige kähriku murda ja kõik kordub.
Kärntõves huntide näiliselt suur osa pole argument, et jahimeestele keset hooaega jahilube juurde anda. Küll esineb erandeid, kui loom on juba sedavõrd haige, et tema käitumine muutub kahtlaseks.
Täpselt nagu selle teisipäeval lastud hundi puhul. Selline hunt saaks eriloa ka väljaspool jahihooaega ja ta tuleks igal juhul maha lasta.
Re: Hundid
https://jarvateataja.postimees.ee/43862 ... ust-rohkem
Jahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem
Haiged hundid muutuvad liiga julgeks ja tikuvad näljastena inimasustuse lähedale
Jahimehed soovivad küttimisega kärntõve levikut ohjata
Keskkonnaagentuurile meeldiks kui kütitaks üksnes haigusest vaevatud hunte
Kirna jahtkonna jahimehe Ahto Kattai lastud emane hunt andis paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Ta oli poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom eksibki Kattai selgitusel viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta.
Teisipäeval päise päeva ajal patseeris kärntõves hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi, ning kõik sellised isendid tuleks maha lasta. Paraku ei jätku jahimeestel metsasanitari tööks jahilube.
Järvamaa jahindusklubi esimees Mati Hõbemägi ütles, et Eesti metsades elutsevate huntide hulgas ulatuslikult möllav kärntõbi teeb jahimehed murelikuks ning nad sooviksid küttida palju rohkem haigeid hunte, kui see on võimalik praeguste keskkonnaagentuuri antud lubadega.
Sel hundijahihooajal on Järvamaale eraldatud seitse luba. Hooaja jooksul andis keskkonnaagentuur juurde veel kaks luba. «Seni lastud seitsmest hundist viis on olnud kärntõves,» märkis Hõbemägi.
Tema teada näevad jahimehed loomi jälgides ja jahtides juba liiga sageli haigeid loomi.
«Olgem ausad, kui näljast vaevatud hunt läheb koduhoovi koera murdma, siis ei välista miski, et ta ei või rünnata näiteks ka õuel mängivat last,» tõi Hõbemägi näite.
Kogenud jahimehena märkis Hõbemägi, et see näide on võib-olla äärmuslik, kuid tema meelest on juba hilja pead vangutada siis, kui selline asi tõesti juhtuma peaks. «Mis puudutab koerte murdmist, siis see on juba praegu toimumas. Alles eelmise aasta lõpus kurtis mulle tuttav Imavere kandi mees, et hundid murdsid külas maha kaks koera,» lausus ta.
*Tabatud haige hunt lõpetas ühe piirkonna hundijahi hooaja
Teisipäeval Paide külje all huntide jälgi ajanud Kirna jahtkonna jahimees Ahto Kattai ütles, et nad võtsid hommikul kahed jäljed üles ning neid mööda liikudes jõudsidki lõunaks Kirila juurde, kus nägid hunti keset teed passimas ja lambaid himustamas. «Autot nähes jooksis ta küll metsa, kuid võtsime ta siis meestega piirdesse ning ajasime taga seni, kuni mul tekkis võimalus ta maha lasta. Hundi vilets seisukord oli juba kaugelt näha,» meenutas ta.
Lastud emaslooma oli Kattai meelest keeruline üldse hundiks pidada. «Tema keha oli enamjaolt karvadeta, roided kumasid silmanähtavalt nahast läbi ning kasvult oli ta pigem väikse koera kui hundi mõõtu,» lausus ta. «Selline loom poleks looduses ellu jäänud, küll aga jõudnuks ta haigusega nakatada paljusid teisi loomi.»
Kattai lisas, et kuna nad nägid sel päeval kahe hundi jälgi, tahtnuks jahimehed küttida ka selle haige hundi kaasjooksikut, kes on suure tõenäosusega samuti haige.
Paraku on lastud hundiga Järva 2 piirkonna tänavused load ära kasutatud ja rohkem ei tohi sel talvel selles jahipiirkonnas ühtegi hunti lasta. «Ka Türi jahtkonnas samal ajal hunte piiranud 30 meest olid sunnitud jahi kohe lõpetama, sest luba enam pole,» täpsustas ta.
Nii Hõbemägi kui ka Kattai peavad olukorda ebaõiglaseks.
«Võiks olla nii, et lastud haiged hundid ei läheks lubade arvelt või siis lepime kokku, et saame rohkem lube, kuid terveid ja tugevaid isendeid ei küti,» pakkus Hõbemägi välja.
Ta lisas, et tegelikult on enamik Järvamaa jahimehi juba mõnda aega seda meelt, et terveid, elujõulisi karjajuhte sihilikult ei kütita.
*Jahimeeste hinnangul pole huntide arvukus nii väike kui väidetakse
Hõbemägi lisas, et Järvamaa jahimeeste vaatlused näitavad, et siinne hundipopulatsioon pole nii väike, kui väidab samuti huntide seirega tegelev keskkonnaagentuur. «Selles suhtes lähevad meil arvamused lahku,» märkis ta.
Nii soovivadki jahimehed saada huntide küttimiseks rohkem lube, sest näevad, et sellega ei kaasneks liigile mingit kahju. «Pealegi räägitakse, et Venemaalt tuleb Eestisse praegu nii palju hunte peale ja see suurendab huntide arvukust oluliselt,» ütles Hõbemägi.
Ahto Kattaid paneb nördima ka olukord, kus Aafrika seakatku tõttu kästakse jahimeestel lasta nii palju sigu kui võimalik, ehkki on üldteada, et metssigu metsades enam eriti polegi. «Samas on hundist tehtud nii püha loom, et haigeid hunte ilma loata lasta ei tohi,» kurtis ta.
Jahiseaduse järgi tohib loata ulukit lasta vaid marutaudi ja Aafrika seakatku ilmsete tunnuste korral. Haiguskahtlusega loomast tuleb viivitamatult teatada piirkonda teenindavale volitatud loomaarstile või järelevalveametnikule.
Ka teisipäeval kutsusid jahimehed välja Järvamaa veterinaarkeskuse töötajad, sest hundi liigne julgus viibida päise päeva ajal inimasustusele nii lähedal viitas marutaudikahtlusele.
*Kärntõbi võib nakatada ka jahikoeri
Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Kirila küla maadel lastud hunt saadetakse edasi laborisse uurida. «Kuna tema käitumine oli kahtlane ja sarnanes marutaudis looma käitumisega, tuleb teda uurida,» põhjendas ta.
Leis märkis, et välisel vaatlusel olid hundil kärntõve tunnused. Kuna loom oli raskelt haige, oli ta jäänud halba toitumusse ja sellest oli ilmselgelt tekkinud juba kehvveresus. «Me võime ju oletada, et kahtlaselt käituma ajendaski meeleheitel looma nälg, kuid see on siiski vaid oletus, tegelik tõde selgub laboriuuringutes,» rõhutas ta.
Kärntõbi ehk rahvakeeli sügelised on nahahaigus, mis levib loomade seas kokkupuute teel.
«Kõige rohkem on seda haigust kährikute ja rebaste seas, kuid teateid tuleb ka nakatunud huntidest,» ütles Leis.
Hundid saavadki haigust põhiliselt teisi loomi saagiks murdes ja levitavad seda ka oma karja sees.
Leisi hinnangul on kärntõbi suur oht jahikoertele, kes jälgi ajades võivad metsas kokku puutuda haige looma karvatuustide ja seal peituvate nahaosadega, kus võib leiduda haigusetekitajaid. «Jahimeeste mure kärntõve laialdase leviku pärast on täiesti mõistetav,» sõnas ta.
Jahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem
Haiged hundid muutuvad liiga julgeks ja tikuvad näljastena inimasustuse lähedale
Jahimehed soovivad küttimisega kärntõve levikut ohjata
Keskkonnaagentuurile meeldiks kui kütitaks üksnes haigusest vaevatud hunte
Kirna jahtkonna jahimehe Ahto Kattai lastud emane hunt andis paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Ta oli poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom eksibki Kattai selgitusel viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta.
Teisipäeval päise päeva ajal patseeris kärntõves hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi, ning kõik sellised isendid tuleks maha lasta. Paraku ei jätku jahimeestel metsasanitari tööks jahilube.
Järvamaa jahindusklubi esimees Mati Hõbemägi ütles, et Eesti metsades elutsevate huntide hulgas ulatuslikult möllav kärntõbi teeb jahimehed murelikuks ning nad sooviksid küttida palju rohkem haigeid hunte, kui see on võimalik praeguste keskkonnaagentuuri antud lubadega.
Sel hundijahihooajal on Järvamaale eraldatud seitse luba. Hooaja jooksul andis keskkonnaagentuur juurde veel kaks luba. «Seni lastud seitsmest hundist viis on olnud kärntõves,» märkis Hõbemägi.
Tema teada näevad jahimehed loomi jälgides ja jahtides juba liiga sageli haigeid loomi.
«Olgem ausad, kui näljast vaevatud hunt läheb koduhoovi koera murdma, siis ei välista miski, et ta ei või rünnata näiteks ka õuel mängivat last,» tõi Hõbemägi näite.
Kogenud jahimehena märkis Hõbemägi, et see näide on võib-olla äärmuslik, kuid tema meelest on juba hilja pead vangutada siis, kui selline asi tõesti juhtuma peaks. «Mis puudutab koerte murdmist, siis see on juba praegu toimumas. Alles eelmise aasta lõpus kurtis mulle tuttav Imavere kandi mees, et hundid murdsid külas maha kaks koera,» lausus ta.
*Tabatud haige hunt lõpetas ühe piirkonna hundijahi hooaja
Teisipäeval Paide külje all huntide jälgi ajanud Kirna jahtkonna jahimees Ahto Kattai ütles, et nad võtsid hommikul kahed jäljed üles ning neid mööda liikudes jõudsidki lõunaks Kirila juurde, kus nägid hunti keset teed passimas ja lambaid himustamas. «Autot nähes jooksis ta küll metsa, kuid võtsime ta siis meestega piirdesse ning ajasime taga seni, kuni mul tekkis võimalus ta maha lasta. Hundi vilets seisukord oli juba kaugelt näha,» meenutas ta.
Lastud emaslooma oli Kattai meelest keeruline üldse hundiks pidada. «Tema keha oli enamjaolt karvadeta, roided kumasid silmanähtavalt nahast läbi ning kasvult oli ta pigem väikse koera kui hundi mõõtu,» lausus ta. «Selline loom poleks looduses ellu jäänud, küll aga jõudnuks ta haigusega nakatada paljusid teisi loomi.»
Kattai lisas, et kuna nad nägid sel päeval kahe hundi jälgi, tahtnuks jahimehed küttida ka selle haige hundi kaasjooksikut, kes on suure tõenäosusega samuti haige.
Paraku on lastud hundiga Järva 2 piirkonna tänavused load ära kasutatud ja rohkem ei tohi sel talvel selles jahipiirkonnas ühtegi hunti lasta. «Ka Türi jahtkonnas samal ajal hunte piiranud 30 meest olid sunnitud jahi kohe lõpetama, sest luba enam pole,» täpsustas ta.
Nii Hõbemägi kui ka Kattai peavad olukorda ebaõiglaseks.
«Võiks olla nii, et lastud haiged hundid ei läheks lubade arvelt või siis lepime kokku, et saame rohkem lube, kuid terveid ja tugevaid isendeid ei küti,» pakkus Hõbemägi välja.
Ta lisas, et tegelikult on enamik Järvamaa jahimehi juba mõnda aega seda meelt, et terveid, elujõulisi karjajuhte sihilikult ei kütita.
*Jahimeeste hinnangul pole huntide arvukus nii väike kui väidetakse
Hõbemägi lisas, et Järvamaa jahimeeste vaatlused näitavad, et siinne hundipopulatsioon pole nii väike, kui väidab samuti huntide seirega tegelev keskkonnaagentuur. «Selles suhtes lähevad meil arvamused lahku,» märkis ta.
Nii soovivadki jahimehed saada huntide küttimiseks rohkem lube, sest näevad, et sellega ei kaasneks liigile mingit kahju. «Pealegi räägitakse, et Venemaalt tuleb Eestisse praegu nii palju hunte peale ja see suurendab huntide arvukust oluliselt,» ütles Hõbemägi.
Ahto Kattaid paneb nördima ka olukord, kus Aafrika seakatku tõttu kästakse jahimeestel lasta nii palju sigu kui võimalik, ehkki on üldteada, et metssigu metsades enam eriti polegi. «Samas on hundist tehtud nii püha loom, et haigeid hunte ilma loata lasta ei tohi,» kurtis ta.
Jahiseaduse järgi tohib loata ulukit lasta vaid marutaudi ja Aafrika seakatku ilmsete tunnuste korral. Haiguskahtlusega loomast tuleb viivitamatult teatada piirkonda teenindavale volitatud loomaarstile või järelevalveametnikule.
Ka teisipäeval kutsusid jahimehed välja Järvamaa veterinaarkeskuse töötajad, sest hundi liigne julgus viibida päise päeva ajal inimasustusele nii lähedal viitas marutaudikahtlusele.
*Kärntõbi võib nakatada ka jahikoeri
Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Kirila küla maadel lastud hunt saadetakse edasi laborisse uurida. «Kuna tema käitumine oli kahtlane ja sarnanes marutaudis looma käitumisega, tuleb teda uurida,» põhjendas ta.
Leis märkis, et välisel vaatlusel olid hundil kärntõve tunnused. Kuna loom oli raskelt haige, oli ta jäänud halba toitumusse ja sellest oli ilmselgelt tekkinud juba kehvveresus. «Me võime ju oletada, et kahtlaselt käituma ajendaski meeleheitel looma nälg, kuid see on siiski vaid oletus, tegelik tõde selgub laboriuuringutes,» rõhutas ta.
Kärntõbi ehk rahvakeeli sügelised on nahahaigus, mis levib loomade seas kokkupuute teel.
«Kõige rohkem on seda haigust kährikute ja rebaste seas, kuid teateid tuleb ka nakatunud huntidest,» ütles Leis.
Hundid saavadki haigust põhiliselt teisi loomi saagiks murdes ja levitavad seda ka oma karja sees.
Leisi hinnangul on kärntõbi suur oht jahikoertele, kes jälgi ajades võivad metsas kokku puutuda haige looma karvatuustide ja seal peituvate nahaosadega, kus võib leiduda haigusetekitajaid. «Jahimeeste mure kärntõve laialdase leviku pärast on täiesti mõistetav,» sõnas ta.
- K Jaan 03, 2018 1:17 am
- Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
- Teema: Liha laagerdamine
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 4386
Liha laagerdamine
Kas olete liha laagerdanud neis vaakumkottides?
https://jahimees.ee/et/vaakumpakendajad ... -lava.html
Kuidas rahule olete jäänud jne...
https://jahimees.ee/et/vaakumpakendajad ... -lava.html
Kuidas rahule olete jäänud jne...
- T Dets 19, 2017 2:34 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Kus hoida relvakapi võtit?
- Vastuseid: 26
- Vaatamisi: 16131
Re: Kus hoida relvakapi võtit?
walker_metsas kirjutas:Beretta kirjutas:Nr5 koodiga
On olnud sama mõte! Nimelt peaks see asi olema relvakapile võimalikult lähedal, igaks juhuks.
Pseudoteema see kulla vanapoisid ja vanapapid ei ole, te võite seal oma tarekeses piipu popsitada jms., kuid paljudel relvaomanikel on lapsed ja ka poisid kodus!
Kas sa sellest oled kuulnud, et lastele õpetatakse/tehakse selgeks, et relvakappi ei puutu?
Aga kui seda ei oska teha, siis pane võtmed väikesesse seifi, ning nende võtmed omakorda väiksesse seifi või pista karu p..e.
Kas sa tõesti arvad, et inimesed hakkavad oma kapivõtmete kohta jagama?
On ikka pseudoprobleem inimesele!
Tõsine p..s lillelaste põlvkond!
- L Dets 16, 2017 1:40 pm
- Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
- Teema: PÕDRALIHAST:
- Vastuseid: 19
- Vaatamisi: 26185
Re: PÕDRALIHAST:
Mis kondistatud põdrakaelaga teete.
Ise mitu korda supiks teinud.
Põdrakael keema, vahu riisun pealt ära, siis maitseained, pipar, sibul, sool rosmariin, tüümian, keedan vaikselt seni kui liha pehme, siis liha välja ning leem jahtuma. Liha korjan kontide küljest lahti, kondid viskan minema. Kui leem hangunud, siis korjan rasva pealt ära ning viskan minema (ei meeldi maitse). Hangunud leeme soojendan üles ning vastavalt vajadusele purki.
Supiks porgand, sibul, porru, kartul, kui on siis hernes ning niitnuudel. Sibula ja porgandi pruunistan ära, ning keema, siis porru, niitnuudel, hernes, puljong ning põdralihatükid ja kartul. Maitsestasin Kubja supimaitseainega. Kõige lõpus nats tilli ja rohelist sibulat, soola ja pipart vastavalt maitsele. (metsloomale armastan erinevaid maitseaineid panna).
Ise mitu korda supiks teinud.
Põdrakael keema, vahu riisun pealt ära, siis maitseained, pipar, sibul, sool rosmariin, tüümian, keedan vaikselt seni kui liha pehme, siis liha välja ning leem jahtuma. Liha korjan kontide küljest lahti, kondid viskan minema. Kui leem hangunud, siis korjan rasva pealt ära ning viskan minema (ei meeldi maitse). Hangunud leeme soojendan üles ning vastavalt vajadusele purki.
Supiks porgand, sibul, porru, kartul, kui on siis hernes ning niitnuudel. Sibula ja porgandi pruunistan ära, ning keema, siis porru, niitnuudel, hernes, puljong ning põdralihatükid ja kartul. Maitsestasin Kubja supimaitseainega. Kõige lõpus nats tilli ja rohelist sibulat, soola ja pipart vastavalt maitsele. (metsloomale armastan erinevaid maitseaineid panna).