Jääger-online jahindus foorum

Üks siga teisele: "Jõulud lähenevad, peab vist Lähis-idast varjupaika taotlema."

https://jarvateataja.postimees.ee/42997 ... de-kuttima

Põllumehed soovivad hakata rändlinde küttima

Rändlinnud põhjustavad kevaditi ja sügiseti põldudel kümneid kordi suuremaid kahjusid kui riigi kompenseeritav summa. Nii tahavad põllumehed ise oma saaki kaitsma hakata.
Pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, märgivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühisavalduses. Üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on jahipidamine.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen on seda meelt, et rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri.

„Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki. Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel ja seda olukorda on võimalik jahipidamise abil leevendada“ teadis ta.

Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks.

Riik kompenseeris eelmisel aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib Kreeni teada välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide (troppi/m2) järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvikahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats täiendas, et maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. „Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ sõnas ta. „Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid,“ selgitas Ats.

2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.

Ahto Kattai kirjutas:Mul ka targematele selline küsimus. Nimelt jahikaaslasel juhtus selline asi ,et hommikul pidult tulles mõõtis politsei jääknähuks 0,12 promilli. Pool tundi paberite vormistamiseks ja promillid kadunud. Öeldi, et nüüd oled sõidukõlbulik ja lubati edasi sõita. Kiirmenetluse korras sai 20 euri trahvi ja kogu lugu. Tänu sellele loole aga võeti pooleks aastaks relvaluba ära. Ma nagu mäletan ,et ainult kriminaal karistuse korral võetakse relvaluba ära, kuidas see seadus tegelikult on? Järsku keegi targem komib!?

Ega muud pole, kui sammud kohtusse ja vaidlustada.

Oxoma kirjutas:Koerus Rõhu külas ründas eile karu põdrajahis jahimeest:

http://jarvateataja.postimees.ee/426197 ... -jahimeest

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=79691168

http://www.ohtuleht.ee/831577/karurunna ... st-ja-last

KARURÜNNAKU ÜLE ELANUD JAHIMEHE VEND: vigastused on tal tõsised. Algul ei lasknud arstid tema juurde isegi naist ja last!

Pühapäeva ennelõunal pidasid Koeru jahimeeste seltsi mehed Koeru vallas Rõhu küla metsades põtradele ajujahti, kui koerte klähvimisest hirmunud noor karu sattus põgenedes vastamisi kogenud Järvamaa jahimehega. Mees jõudis enne käsikähmlust küll karjuda ja looma suunas lasu teha, kuid karu vigastas teda sellele vaatamata raskelt. Noor karu oli juba 141kilone.

Vigastada saanud jahimehe venna Olevi sõnul sai rünnakus peale rindkere vigastada ka venna õlg ja pea.

„Peast tõmbas ja hammustas. Eks see püssipauk ja saadud vigastus hirmutasid karu lõpuks ära, aga vennal on ikkagi viis õmblust peas ja nägu nii paistes, et silmi lahti ei saa. Arstid ei lasknud algul peret venna juurdegi ja ütlesid, et ta ei tohi rääkida. Ei oska öelda, kas ta saab sel nädalal haiglast välja või mitte,“ ütleb ta murelikult.

Karu ründas vaatamata sellele, et jahimees karjus


„Kütiliinis on mehed küll üksteisest umbes saja meetri kaugusel ja nende vahel on silmside, kuid seni kuni appi jõuti, oli karu juba läinud. Mina olin liini teises otsas kilomeetri kaugusel ja kuulsin alles raadiosaatjast, et venna kiirabile vastutoimetamiseks on kiiresti autot vaja. Ei kuulnud ma ei karjumist ega ka lasku,“ meenutab Olev.

Jahimehe sõnul ei näinud rünnakuhetke ilmselt keegi peale ta venna, kuid arvata võib, et põgenev karu ründas jooksujalu. Kas vend jõudis lasu teha vahetult käpahoopide eel või alles elu eest peetava võitluse ajal, seda Olev ei tea.
„Kuna vend oli ajujahi kütiliinil, siis temal koera ei olnud. Mis on halb, sest koer oleks karu tähelepanu endale tõmmanud. Vend oli aga nii kõvast puust, et ütles raadiosaatjasse, et ei ole häda midagi, veri jäi kinni. Aga eks ta sai ikkagi parasjagu vigastada,“ nendib Olev.

Õnnetus juhtus kohas, kus vigastada saanud jahimees lasi möödunud aastal kaks põtra. Üks neist oli nõnda suur, et mees sattus koguni ajalehte.

„Ütlesin talle veel, et jää sellele kohale, see sul hea lemmikkoht. Aga vaat sulle siis lemmikkohta,“ ütleb Olev mõrkjalt.

Hädakaitseks tehtud lask tabas karu üsna tõsiselt. Vigastatud karule mindi koertega jälgi mööda järele.

„Karu oli nii läbi, et kiiresti edasi ei liikunud. Saime ta maha kahe-kolmesaja meetri kaugusel kütiliinist,“ räägib Olev, kelle sõnul ründas tema 61aastast venda kolmeaastane emakaru. Loom oli küll veel noor, kuid kaalus juba 141 kilo. „Oli ikka juba suur karu, täismehe suurune. Poegi tal veel ei olnud,“ nendib jahimees.

Karu ründas sel ajal, kui metsas oli lisaks jahimeestele muudki rahvast. Koerte ja kopteri abiga otsiti sinna eksinud inimest. Ka see võis karu häirida.
Kohalikud kardavad seenel käia

Olev tõdeb, et karusid on ümbruskonnas liiga palju ja neid peaks rohkem küttima. Tema sõnul on Preedi jõel kala püüdvatest meestest mõnigi rääkinud, kuidas põgenes elu eest puu otsa ja jälgis rahutult, kuidas all karu ringi luusib.

„Enne olid nuhtluseks metssead, aga nood on seakatku tõttu maha surnud. Nüüd teevadki siinkandis karud kurja. Minu kodu juures sõi seesama või mõni teine karu pool taluniku põldu nisust puhtaks. Muudkui istub tagumikul ja ahmib kahe käpaga nisu või kaera sisse. Karud on jalutanud ka läbi minu maja kõrval asuva kuuseistanduse. Meie jahialadel on vähemalt kakskümmend mesikäppa, aga arvan, et neid ei peaks olema rohkem kui neli-viis. Niisugust kohta praegu enam ei ole, kus nende jälgi ei näe,“ räägib ta.

Olevi sõnul anti Järvamaa peale vaid neli karu laskmise luba, millest kaks kasutati ära mesilastarusid rüüstanud mesikäppade peale ja viimasena läks arvesse pühapäevane hädatapp.

„Olukord on hull. Rahvas ei julge enam metsas seenel käia. Ühel hommikul läksin jahile ja vaatan, et kolm suurt karu nosivad põllul nisu. Hundid tappis kärntõbi, aga karudel pole häda midagi. Neil on nüüd varasema kahe poja asemel neli. Tavaliselt karu ei ründa inimest, aga selliseid kokkupõrkeid ei saa ka päris välistada. Ülemöödunud aastal käisin koeraga kährikujahil ja läksin suure kivi kõrvale tehtud karupesast nii mööda, et ei märganud enne, kui loom liigutas. Haarasin püssi, aga õnneks ei läinud seda vaja. Inimest ta küll püüab vältida, aga karu on ju ikkagi kiskja, kelle menüüsse kuuluvad ka põdravasikad ja metssead,“ tõdeb ta.
Õnnetuskohast vaid kahe kilomeetri kaugusel elava naise sõnul toimus rünnak Vardja teel, millest ühele poole jääb Endla looduskaitseala ning teisel pool on jahimehed üles seadnud mitu küttimispukki.

„See on tupiktee, mida mööda käivad Preedi jõel kalamehed. Edasi laiuvad suured sood ja rabad. Käime sellel teel jooksmas, lastega jalutamas ja seenel. Karujälgi oleme näinud maja ligidal asuvas metsatukas. Aasta-kaks tagasi kuulsime hirmus kiljumist ja kisa. Selgus, et karu, või arvatavasti mitu karu kambas, olid maha murdnud metssea.“
Ka naine on kuulnud lugusid, kuidas kalamehed on karude eest pidanud puu otsa põgenema.

http://www.postimees.ee/4260599/keskkon ... lt-vaatama

Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahimees peaks mokk töllakil pealt vaatama

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo inspektor Kairi Laak-Randoja sõnul ei viitsi jahimehed salaküttidest teatada või kui teatavad siis alles nädalaid hiljem. See aga teeb inspektsiooni töö keeruliseks ning pani kirjutama emotsioonidest laetud pöördumise.
Laak- Randoja sõnul ei kipu jahimehed kuidagi koostööd tegema ning tihti juhtub nii, et info salaküttidest jõuab inspektsioonini suure hilinemisega. «Jahimehed ei taha teavitada või kui keegi teavitabki, siis nii, et «ah meil eelmine aasta kuskil miskit juhtus». Me ei saa järelevalvet niimoodi teostada, kui info sellise hilinemisega tuleb. Jõgevamaal olen jahiinspektoriks praegu ainult mina ning ma ei jõua üksinda tervel maakonnal silma peal hoida,» rääkis inspektor, lisades, et siinkohal peaksid appi tulema jahimehed.

Tema sõnul teavad iga päev metsas käivad jahimehed väga täpselt mis toimub ning kes kus liigub, kuid nad ei sekku ise ega teavita ka meid ning see on probleem, leiab Laak-Randoja.

Inspektori sõnul ei olegi tegelikult õige jahimehel üksinda asja uurima minna nii nagu juhtus hiljuti Tartumaal, kus sekkumine lõppes tapmisega. «Tegelikult oleks pidanud jahimees teavitama kas siis politseiametnikku või inspektorit ning siis nendega kaasa minema, et õige koht kätte näidata. Sealgi oli kohe aru saada, et tema teadis täpselt kus keegi asub, kuskohas liigub. Ta teadis täpselt kuhu minna. Inspektor ju seda ise ei tea,» selgitas ta traagilise sündmuse tagamaid.

Inspektor meenutas juhtumit, kui talle helistas politseiametnikust noor jahimees, kes teavitas, et nende jahipiirkonnas on juba mitmeid nädalaid toimunud salaküttimine. «Küsisin siis tema käest, et kus sa olid, miks sa varem ei teavitanud? Tema ütleb, et meile ei ole mõtet teavitada, sest me ei tule kohale. No kustkohast tuleb info, et me ei jõua kohale, kui nad ise ei ole isegi mitte proovinud,» on inspektor kuri.

Selle peale saatis inspektor Jõgevamaa jahiseltsidele laiali emotsioonidega laetud kirja, kus kutsub jahimehi üles salaküttidest teatama. «Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama.» ja «Palun ärge jätke muljet nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!», on mõned värvikamad väljavõtted jahimeestele edastatud kirjast.

Mõistagi said selle peale paljud pahaseks, kuid inspektori sõnul tundis ta, et tavalistest palvetest ei aita. «See kuidas see kiri välja kukkus, on muidugi väga kahetsusväärne ja ma jahimeeste ees selle pärast ka vabandasin. Samuti olen ka inspektsiooniga sel teemal suhtlenud,» selgitas ta. Kahjuks pole aga seegi kiri tema sõnul märkimisväärseid muutuseid endaga kaasa toonud. «Mõni sai kurjaks, mõni helistas ja kiitis, et väga õige jutt. On muidugi jahimehi, kes helistavad mulle ikka ja räägivad kuidas neil seal asjad on ja lihtsalt annavad infot, isegi kui midagi pole juhtunud, aga teised on sellised, kes ei teavita üldse ja väidavad, et ei julge. See on natukene naljaks suhtumine,» võttis Laak-Randoja emotsionaalse kirja kokku.

Jahimeeste selts: inspektorite ja jahimeeste koostöö on hea
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul tema aga suhtlemisraskusi jahimeeste ja inspektsiooni vahel ei näe. «Oma kogemusest võin rääkida, et üldjuhul on meil koostöö väga hea ja kõik toimib. Võib-olla on paikkonniti asi erinev, seda ma ei oska öelda, aga üldises plaanis on kõik hea, ilma milleta polekski see kuidagi mõeldav,» ütles Korts.

Kortsi sõnul ei saa jahimehed ka iga suvalisem paugu peale inspektsiooni ja politseid tülitada. «Kõigepealt uurivad jahimehed välja, kas see pauk on seaduslik või ebaseaduslik. Kui asi on kahtlane, siis ka teavitatakse,» selgitas Korts.


Jõgevamaa jahimeestele saadetud inspektori kiri muutmata kujul:

Tere taas!

Kuna ma igale jahimehele eraldi oma mõtteid edastada ei suuda, siis ikka aeg-ajalt saadan ühise kirja Teile esimeestele, lootes, et saadud info ka jahimeestele edastate. Nii ka seekord J

Järelevalve käigus või muul ajal jahimehi kohates saan tihti infot salaküttimise kohta (jahimehe oma piirkonnas siis). Ikka ja jälle ütleb info edastanud jahimees (harvadel juhtudel ka muu isik), et ei taha asjasse sekkuda. Mind hämmastab see asjaolu iga kord. Mida jahimehed nii hirmsasti kardavad, et ei julge seaduserikkumisse sekkuda või võtta telefoni ja mulle helistada, et teatada salaküttimisest nende jahipiirkonnas? Kas mitte jahimees ise ei ole see, keda peaks see teema kõige rohkem huvitama ja kes peaks esmakorras asjasse sekkuma? Minuni jõuab info ALATI hilinemisega. Ma ei saa absoluutselt aru jahimehe mõtlemisest, kui ta annab mulle teada, et nädal (või enamasti rohkem) aega tagasi meie jahipiirkonnas keegi rikkus seadust. No mida ma teen selle hilinenud infoga?

Tihti jõuab minuni ka info, et jahimehed peavad mind nõiaks (see on kõige leebem variant, mida ma kuulnud olen, tavaliselt käivad läbi hoopis humoorikamad elukad). Ausalt öeldes ei ole see minu jaoks isegi solvav, nimetage mind kuidas aga tahate. Samas juba tundub mulle, et Te tõesti arvategi, et ma olengi nõid ja näen oma kolmanda silmaga kohe ära, kui keegi jahipiirkonnas liigutab. Võin Teile käsi südamel (mida mul pole eks?) öelda, et ma ei näe selle kolmanda silmaga just palju ja siiski võiksite Teie ise mulle öelda, mis Teie jahipiirkonnas toimub. Teid on siiski oluliselt rohkem, kui mind.

Eile sain taas info salaküttimise kahtlusest. Seekord ütles jahimees mulle, et ei teavitanud mind sellest, kuna inspektsioon tuleb nii hilja. KUI HILJA?! Te ei ole ise proovinudki meid kohale kutsuda ja siis ütlete, et me tuleme hilja. Ja samas ise ka sekkuda ei taha.. No ma tõesti ei mõista sellist mõtlemist ja tegutsemisviisi. Kuidas Teie arvates need asjad korda peaks saama, kui ise ei sekku ja teistel ka sekkuda ei lase?!

Kui ma info saamise hetkel viibin Jõgeval, jõuan ma ka kaugematesse piirkondadesse umbes poole tunniga. Mitu tundi jahimees jahti peab? Mulle tundub, et vaid 15 minutit, kui pool tundi kohale jõudmiseks on liiga pikk aeg. Loomulikult tuleb ette ka olukordi, kus viibin mujal, kuid kuna salaküttide tabamine on minu jaoks prioriteet, siis ei ole mul probleemi oma pooleliolev tegevus katkestada ja siiski kohale tulla. Annaks Te vaid selle info mulle õigel ajal!

Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama. See on TEIE jahipiirkond, Teie olete selle eest vastutavad. Kui Teie oma jahipiirkonda ei kaitse, siis kes seda veel peaks tegema?!

Ma väga loodan, et minu mure jõuab kõikide aktiivsete jahimeesteni ja et jahimees oleks edaspidi ka piisavalt mees, et võtta see telefon ja mulle helistada. Minu mobiilinumber selle kirja lõpus, palun salvestage see endale telefoni.

Palun ärge jätke muljet, nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!

Ja et ma rohkem ei peaks selliseid kirju kirjutama!

Endiselt meeldivale koostööle lootes,

Kairi Laak-Randoja


-------------------------------------------

Kui mõni ametnik arvab, et jahimees peab tema eest töö ära tegema, siis jagagu oma palk ka jahimehele, mitte ärgu vahtigu mokk töllakil!

http://www.postimees.ee/4259771/kohus-t ... ohjendatud

Kohus tühistas politsei otsuse: relvaloa äravõtmine peab olema põhjendatud

Tartu halduskohus tühistas eile politsei- ja piirivalveameti (PPA) otsuse, millega tunnistati kehtetuks relvaluba pärast selle omaniku karistamist joobes juhtimise eest.
Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine nimetatud kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist.

PPA otsuse vaidlustas kohtus kaebaja, kellele anti relvaluba 2014. aastal. Tunamullu detsembris loa kehtivus aga peatati, sest kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust joobes juhtimise kahtlustusega. Selle aasta veebruaris tunnistas kohus kaebaja samas kuriteos süüdi, mõistes talle rahalise karistuse ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Seejärel tunnistas PPA tema relvaloa kehtetuks.

Kaebaja sõnul tegeleb ta jahilaskmisega, omades vastavat litsentsi. Tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega.

Kohtu hinnangul ei ole PPA oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on esitanud vaid formaalsed põhjendused. Vaidlustatud otsus võimaldab kaalutlusõigust ja selle tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatud isikut kui ka tema toimepandud tegu.

Kohus leidis, et PPA on jätnud kaalumata kaebaja isiku ja konkreetse kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud. Kaebaja süüteo käsitlemisel on PPA piirdunud vaid selle märkimisega, millal tehti süüdimõistev kohtuotsus, millal see jõustus ja millise kuriteokoosseisu järgi ta süüdi mõisteti. Otsuses ei ole esitatud ühtegi kaebaja isikut või isikuomadusi iseloomustavat väidet.

Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et kaebaja ei vasta enam relvaloaomanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele. Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks otsuses arvestanud kaebaja selgitustega jahilaskmise ja jahinduse kohta.

Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastasel juhul ei saa kohus kindel olla, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole asja otsustamist mõjutanud.

Kohus selgitas ka seda, et relvaloa kehtetuks tunnistamist võib lugeda kaalutlusõiguseta põhjendatuks mõnede kuritegude puhul, näiteks terrorism, isikuvastased kuriteod või relvaga toimepandud kuriteod. Mootorsõiduki joobes juhtimist ei saa aga selliseks kuriteoks pidada.

Eilne otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 30. oktoobrini.

http://tartu.postimees.ee/4258659/noo-j ... gn=fb_post


Kolmapäeva hommikupoolikul sai politsei mureliku teate Kambja vallast, kus eelmisel õhtul metsa läinud 44-aastane Nõo jahiseltsi esimees Arnold Loos polnud koju saabunud. Tema mobiiltelefon oli välja lülitatud ning mingit teadmist tema edasiste käikude kohta lähedastel polnud. Politsei alustas otsinguid ning õhtupimeduses mees leitigi.
Kohalik rahvas on Tartu Postimehele kinnitanud, et piirkonnas tegutseb paar salakütti, kellest üks kuulus kunagi samasse jahiseltsi, ent heideti sealt ebaeetilise käitumise tõttu sealt välja. Ehkki informatsioon juhtunust on napp, räägitakse kohapeal, et Loos sattus salaküttidele peale. Tekkis konflikt ja salakütid tapsid jahiseltsi juhi kohapeal.

Prokuratuur laias laastus kinnitab kohapealt saabunud informatsiooni. Praeguse uurimisversiooni kohaselt läks kohaliku jahiseltsi juhatuse liige metsa kontrollima temale laekunud vihjet võimaliku salaküti tegutsemise kohta, ega naasnud sama päeva õhtuks koju. Mehe sõiduk leiti metsaservast ning politsei alustas koos jahimeeste ja vabatahtlikega koheselt maastikuotsinguid.

Tabati kahtlusalused

Paralleelselt maastikuotsingutega käivitati kriminaalmenetlus ja alustati menetlustoimingute läbiviimisega. Maastikuotsingu käigus kogutud tõendid andsid alust arvata, et kadunud mehe suhtes võib olla toime pandud raske kuritegu. Politsei tegi kindlaks kaks meest vanuses 34 ja 71 eluaastat, keda oli olemasolevatele tõenditele tuginedes põhjust kuriteos kahtlustada. Mõlemad mehed peeti kinni ja viidi uurimistoiminguteks arestimajja.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva sõnul viis kahtlustatavate kiire tabamiseni operatiivne ja tulemuslik koostöö maastikuotsingutele kaasatud vabatahtlike ning erinevate politseiüksuste vahel. «Loetud tundide jooksul selgitati välja arvatavad kahtlusalused ja peeti nad kuriteos kahtlustatavatena kinni,» ütles Liiva. «Seejärel näitas üks kahtlustatav politseinikele ette kadunud 44-aastase mehe peidetud surnukeha, millel esinesid arvatavasti tömbi esemega tekitatud vägivalla tundemärgid,» lisas prokurör.

Kõik täpsemad üksikasjad selgitatakse välja edasises kriminaalmenetluses, mida uuritakse tapmist käsitleva karistusseadustiku paragrahvi alusel. Menetlust viib läbi Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.

Võttis endalt elu

Täna varahommikul leidsid politseiametnikud 34-aastase tapmises kahtlustatava mehe arestimajast pooduna. Arestimaja valvavatel politseitöötajatel ja pärast juhtunu märkamist koheselt väljakutsutud meedikutel ei õnnestunud mehe elu päästa. Arestimajas aset leidnud juhtumi asjaolud selgitab välja politsei sisekontrollibüroo koostöös riigiprokuratuuriga.

rix kirjutas:Mis arvate hiina optikast vintraudsele, alates 308win?
Kas keegi kasutab?
Millist?
Kuidas kestavad ja kvaliteet on?

NB! Endal on 22cal. üks hiinakas peal (leupoldi mark4 koopia), lasknud ca. 1500 pauku ja enamik kiire ca. 425 m/s moonaga ja toimib OK.
Kui sobiva hiinaka saab ca. 80-90 euriga ja ta ca. 500 pauku ära kannatab, võiks ju proovida. Kui need hiinakad kõvemat pauku ei kannata, tuleb sammud poodi seada.
Vaja oleks 308-le midagi peale osta aga kahtlen nendes hiinakates.

Ära kahtle, osta, saad prügikasti visata ning poodi sammud seada.
Seega osta parem kohe mitte hiinakas.

http://www.ohtuleht.ee/829294/mees-kes- ... vastupidi-


Ei hakka tervet artiklit siia panema. Facebookis ka suur arutelu kähriku kaitseks.

http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... zOur%C2%A0

2. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu



Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.

Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Relvaseadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.

Teema jätk tänases postimehes


http://tehnika.postimees.ee/4216377/pli ... 1497981534

Pliikuulid külvavad jätkuvat hävingut Eesti uhkete merikotkaste seas

Mürgistest pliikuulidest ja haavlitest tabamuse saanud ulukite metsa jäetud korjused külvavad jätkuvalt hävingut Eestis elavate võimsaimate röövlindude merikotkaste seas, kuigi müügil on jõudnud ka ohutuid alternatiive. Jahimehed pliikuulides aga suurt probleemi ei näe ja imestavad, miks ei tapa plii teisi metsaelukaid.
Igal aastal leitakse Eestis haigeid või surnud merikotkaid, kes on saanud laskemoonast saastunud looma- või linnuliha tõttu pliimürgituse. Eesti jahiseadusesse on küll sisse kirjutatud, et pliihaavlite kasutamine Eestis veelinnujahil keelatud. Ometi ei lahenda taoline regulatsioon pliimürgituste probleemi täielikult.

«Merikotkad toituvad meelsasti nii ulukijahil metsa jäetud lahkamisjäätmetest kui ka haavamise järel metsas surnud loomadest – jahipraagist,» ütles Postimehele keskkonnaministeeriumi esindaja Kadri Kauksi.

Tema sõnu kinnitab asjaolu, et viimastel aastatel on Eestis surnult leitud merikotkaste korjustest avastatud ulukite laskmiseks kasutatud pliid sisaldava laskemoona tükke. Siit ka täiendav nõe Eesti normides, mille kohaselt tohib jahi käigus lastud ulukite lihakehad lisatoiduks jätta metsa ainult juhul, kui looma laskmisel on kasutatud pliid mittesisaldavat laskemoona. Jutt käib eelkõige sellistest loomadest, kelle liha inimtoiduks ei tarbita: hundist, ilvesest, rebasest ja kährikust.

Niisiis, pliid sisaldava laskemoonaga lastud loomade jääke loodusesse jätta ega viia ei tohi, kui tegemist pole just sisikondade ja põhjalikult kontrollitud nahkadega, mis on pliimoona jääkidest vabad.

Pliid sisaldavate haavlite keelustamise üle on küll palju arutatud, ent põhjus, miks keegi veel pole pliid täielikult keelustanud, on ikkagi sama tõhusa materjali puudumine. Kadri Kauksi sõnul Eestil siin palju kaasa rääkida pole, sest meil ei toodeta ei haavleid ega kuule.

Kaubanduses alternatiivid olemas

Jahikaupluste keti juhataja Hanno Kirikal tõi näiteid saadaval olevatest padrunitest, mis on pliivabad.

Näiteks on müügil kolme liiki terashaavleid: link Lisaks on olemas ka plii- ja tinavabad kuulid: link

Möödunud sajandil valitses Eestis mitukümmend aastat periood, kus keskkonnamürkide tõttu ei pesitsenud siin ühtegi merikotka paari. Hetkel on neid aga 250 ringis. Eesti maaülikooli doktorant ja loomaarst Madis Leivits ütles möödunud nädalal Aktuaalsele kaamerale, et inimkonnal ei tohiks sellele vaatama olla õigust põhjustada sellele liigile kannatusi.

Tänapäeva terviseuuringud näitavad, et plii on elusorganismile kahjulik ükskõik kui väikses koguses. Plii on pehme metall, mis kudesid läbides eraldus laiale alale organismist. Seda ei suuda organismist väljutada maks, neerud, ega ükski teine organ. Toiduahela igal järgmisel tasemel kontsentratsioon organismis kasvab. Taanis keelustati pliilaskemoona kasutamine täielikult juba 2006. aastal.

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, tema tiibade siruulatus küündib 245 sentimeetrini ning kehakaal kuue kilogrammini. Merikotkaste arvukusele on varasealt halvasti mõjunud ka kloororgaanilised ühendid, mis on nüüd Läänemere piirkonnas keelatud.

Jahimehed: kas me ikka peame midagi parandama hakkama?

Arutasin seda teemat ka Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi nõuniku Kaarel Rohtiga, kelle jutust selgus, et

AP: Kas Eesti jaihyimeeste käsutuses on juba reaalseid alternatiive pliid sisaldavatele kuulidele?

KP: Väga täpsed andmed puuduvad, aga töö selles suunas käib ja mingisugused lahendused peaks olema

Haavlitega on asi lihtsam. Veelinnujahil on lubatud kasutada pliid mittesisaldavaid - terasest, vismutist, vasest jne - haavleid. Pole seni kuulnud, et veelinnujahil oleks haavlikasutusega olnud probleeme.
Kui palju neid reaalselt kotkaid ohustades metsa jääb?

Keegi pole teinud statistikat selle kohta, mitu kuuli lastakse aastas jahimeeste kasutuses olevatest kuulipüssidest jahi käigus, seega sellele küsimusele vist ei oska keegi vastata. Samuti ei oska keegi konkreetselt vastata, mitu looma jääb aastas haavatutena või surnult leidmata metsa.

Huvitav on seejuures, et seni pole keegi toonud loomaarstide kätte pliimürgituse saanud hunti, ilvest, rebast või karu, rääkimata kährikust ja ronkadest, kes kõik on oma toiduharjumuste järgi suuremad raipesööjad kui merikotkas seda ongi. Ja söövad nad kindlasti ka lasu tabamuse koha ümbruse liha ära.

Teine huvitav nüanss on seegi, et tavaliselt sissesöödud plii väljutatakse kiiresti (päeva-kahe jooksul) seedetrakti kaudu, kui mitteseeduv võõrkeha.

Jahinduse hea tava kohaselt tarbitakse jahi käigus kütitud loom ning tarbimisväärtust mitteomavad osad kas utiliseeritakse või maetakse. Reeglina ei vii jahimehed neid metsa tagasi. Seda asjaolu rõhutab ka jahiseadus, mis käsib juba ainuüksi liiklusõnnetuses hukkunud suuruluki utiliseerida või matta kohapeal kokkuleppel maaomanikuga.

Kui hoolsad on Eesti jahimehed nende nõuete täitmisel?

Loomulikult annavad jahimehed endast parima. Seni pole veelinnujahil haavlikasutusega olulisi probleeme olnud.

Mida annaks olukorra parandamiseks teha?

Peame siis kohe midagi parandama hakkama, kui merikotkaste asurkond on jõudsas kasvus? Ühe isendi pealt ei saa järeldusi teha kogu elustiku kohta. Asurkonna head käekäiku pole ju lastud ulukite tarbimine mõjutanud. Samas keegi ei oska ka öelda, mitu meie merikotkast tarbib leitud jahiuluki liha koos pliijääkidega.

sooviku kirjutas::M Huvitav,millesse need kümme siis ää surrid,kui neil katku polnud?

Vanadusse

sooviku kirjutas:http://www.ejs.ee/pressiteade-saakali-arvukust-tuleb-paremini-reguleerida/
Krt,millest siis sai algul räägitud!Nüüd tehakse pressiteateid.Enne oli,et uurime ja vaatame kuidas Eesti loodusesse sulandub.Ei hakka teda keegi rohkem reguleerima!

Eks ta ikka ole nii, et "Tahtsime paremat aga läks nagu alati".
Ega siis jahimehi keegi kuula.

https://www.eratukku.fi/fi/metsastys/
netis igatahes natukenegi suuremad numbrid läbi müüdud.
Huvitav meil samu asju müüv Jahivarustus igatahes lõpumüüki ei tee.