Otsing leidis 471 vastet

Postitas unt
T Mai 09, 2017 3:31 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Kas jahinduse tulevik?
Vastuseid: 8
Vaatamisi: 7760

Re: Kas jahinduse tulevik?

kakuke kirjutas:Mugav, aga ulme. Miks? Sest, kui meil ei julgeta lasta kasutada jahis helisummutitki, siis kujuta ette, mida seadusesilmad arvaksid asjaolu kohta, et laetud relv on kuskil järelvalveta? ... Mnjaa :M

Ei tea siin midagi :? Arvestades sellega, kuidas Excel võimutseb riigi juhtimisel, võib varsti arvata, et ilma netiühenduseta ei või enam metsas jahti pidada. Jahilkäik peab olema "taasesitatav" :D See, kui püss pannakse pauku tegema ilma jahimeheta kohapeal, ei ole siis lihtsalt eetiline. Esialgu :mrgreen:
Postitas unt
P Mär 26, 2017 10:25 am
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Vastuseid: 94
Vaatamisi: 50077

Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise

atshunter kirjutas:Kui meie jahiseltsi mees jätaks hundi laskmata, oleksin mina isiklikult pahane. Ja kui juhtukski nii, et seajahis lastakse ilma loata hunt ja jäädakse vahele siis makstakse trahv seltsi rahade eest.


Mulle siiski tundub, et selline seisukoht on psühhiaatriliselt diagnoositav https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/paranoia/id-1310
Postitas unt
N Mär 23, 2017 9:56 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Vastuseid: 94
Vaatamisi: 50077

Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise

Välek kirjutas:
Beretta kirjutas:
sokk kirjutas:Ei ole päri, et hunt tuleks päris vabalt küttida aga maht peaks ikka tunduvalt suurem olema kui seda on täna.
Nõus et maht peaks olema oluliselt suurem . Sitt lugu muidugi PM-ile. Lastaks siis ju tema karja ja leivakannikat. Muide, mida see uso PM ees tähendab?
Unidentified submarine object?
Submarine object võib ka olla. Googeldamine annab sellise info. Mingi usa värk vist. United States Office of Personnel Management https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... Management


Ma ei tea . . . kui ikka midagi öelda ei ole, siis sellist iba vist ei maksa ka ajada.
Postitas unt
R Mär 17, 2017 3:58 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Vastuseid: 94
Vaatamisi: 50077

Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise

Igastahes väga tubli töö Viljandi inspektorite poolt!
Vast võtab natuke neid jahimeestest "kõvatajaid" vähemaks. Sellest oleks omakorda kasu jahimeeste maine tõusule, mille languse üle siin ühes kõrvalteemas muret tuntakse. Nii, et polegi need Otid ja Märdid kõige hullemad maine lõhkujad. Ikka jahimees ise on "oma saatuse sepp ja oma õnne valaja"!
Postitas unt
T Veebr 14, 2017 11:57 am
Foorum: Ulukid
Teema: Väikekiskjad
Vastuseid: 1569
Vaatamisi: 613212

Re: Väikekiskjad

Feen kirjutas:Alaska saated on muidugi nagu nad on... ühes just käis 1 vana kopraid ja minki püüdmas... jutt juures, et 4000 eest nahkasid ja kehv värk jne. Kanuus oli näha 2 kopra saba, jutt juures, et 7 (oli vist) said. Lõpuks kui hooaja nahad hunnikus olid, siis neid vast kokku 10 oli + mega heast naaritsa kohst 2 looma... Ilmselgelt aetakse nendes usa saadetes hindade ja kogustega sellist hägu, et vaata ja imesta (äkki veel keegi selliseid huumorisaateid vaadanud nagu Pagasi lahingud või ladude oksjonitest miskit... mulje selline, et saadetega tahetakse mingite asjade hinda kunstlikult tõsta... telekas näidati, järelikult on tõsi).


Ilmselt räägite siin sellest jahimeeste seebikast "Mäemehed". Mulle see film meeldib ja tänaseks olen vist igasuguste järelvaatamistega kogu seriaali ära näinud. Mõnus film pimedal õhtul kui midagi muud teha ei viitsi. Mis aga puudutab neid nahkade hindu, siis see on seal tõesti nagu pudru ja kapsad - korra on nugise nahk 400, siis 100, siis 200. Korra on ahmi nahk väga hinnaline, siis jälle 400 (nagu nugiski!). Mul selline tunne, et mees, kes seda asja seal filmis kokku paneb, ei tee vahet, millal räägitakse toornahast, millal valmistoodangust. Kindlasti ka turuhinna kõikumine ju seal olemas veel. Ka tõlge paneb vahel täiega puusse - korra on ahm, siis, ühes seerias, oli ahmist äkki puuma saanud (Marty püüdis oma raudadega ahmi kinni!). Teises kohas jälle Tom võtab püünisest nugist välja ja tõlge on, et "kärbi nahk on väga hinnaline". Ühesõnaga - tore film ja hea ajaviide.
Siiski - need Tom´i nahastamis- ja parkimisvõtted, need on päris head vaadata. Pealiskaudselt näitab, aga tean meest, kes meilgi looma ajudega nahka pargib, suitsutab ja siis sellest igasugu tooteid teeb. Kaasa arvatud mehe enda jahiriietus. Ja väga head ja ilusad saavad, nii nahad kui ka nahast tooted. Mul endalgi selline indiaani meetodil pargitud ja seejärel suitsutatud nahast jahipaun kingituseks saadud. Nüüd vist juba 5-6 aasta kasutuses ja ikka, kui kuhugi turbarabasse jahile satun, vean ninaga, et kust k u r a t see suitsuhais tuleb :D
Postitas unt
E Jaan 02, 2017 10:35 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Šaakal
Vastuseid: 298
Vaatamisi: 177461

Re: Šaakal

kakuke kirjutas:Ma olen Välekiga 100% nõus. Inimesed tikuvad lolliks minema ja tegelema üha enam pseudoprobleemidega. Mille poolest see saakal meie rebasest parem on?

Ega šaakal rebasest parem polegi ja minu meelest pole seda keegi ka kusagil väita püüdnud. Küsimus lihtsalt selles, et kas rebase jahiaega võiks lühendada või šaakalile lubatud jahiaega pikendada? Suure tõenäosusega - ah, ei hakka parem ennustama :D
Aga kui nüüd viimaseid postitusi lugeda, siis ikka tulistatakse lausa puusalt! Kõrvutades seda meie massimeediaga, siis tekib lausa tunne, et mingid "kohalikud valimised" siin foorumis tulemas. Et suurema koguse häälte eest võib demagoogitseda küll. Surfamisega pole siin enam midagi pistmist.
Postitas unt
K Dets 28, 2016 10:09 am
Foorum: Laskemoon
Teema: Haavlid
Vastuseid: 32
Vaatamisi: 22616

Re: Haavlid

kirp kirjutas:Siis tekib küll tõsiseid probleeme ammuse tava rakendamine "esimene kuul ja viimane haavel..."

:D :D :D Juriidilisel tasandil võib selline probleem tõesti tõstatuda. Aga kindlasti mitte jahinduslikul. Iga jahimees saab aru, mis on haavli laeng ja mis on kuul. Ja see "esimene kuul ja viimane haavel" on ju vaid kombestik. Ja kuidas seda kusagil jahiseltskonnas rakendatakse, ei ole mitte ühene.
Postitas unt
T Dets 27, 2016 11:17 am
Foorum: Laskemoon
Teema: Haavlid
Vastuseid: 32
Vaatamisi: 22616

Re: Haavlid

kirp kirjutas:Kui õieti mäletan, siis loetakse 10 mm ja jämedamad juba kuuliks. Sel juhul ei tohi kolmikut jahis kasutada - meil on ümmarguse kuuli kasutamine suure rikosheti ohu tõttu keelatud. Kartetse võib tõesti jätkuvalt sigadest leida, muide ka huntidest ja ilvestest. Põrsast-kesikut sellega lasta ei tohi, aga samas kaalus hundi puhul ei teki kellelgi tõrget. Ei toeta sea kartetsiga laskmist, aga ajaloolise tõe meenutuseks - NL omal ajal lubati kesikule kasutada (nagu ka lampi. :) )

Ei tea küll ühtki akti, kus läbimõõdu järgi liigitataks midagi kuuliks või siis haavliks! Ja miks peakski nii olema?
Ka ümmarguse kuuli kasutamist ei ole kusagil keelatud. Siis oleks ju igasuguste haavlite (kartetšide) kasutamine keelatud. On neid siis 9 tk padrunis või kolm tükki või vaid üks - mis vahe seal on. Tõsi - mingil ajal oli tõesti kusagil (ju need vist jahieeskirjad - ohotnitsie pravila :D olid), et ümarkuuli kasutamine jahil on keelatud. Ilmselt see keeld tollel hetkel kehtestatigi ümarkuuli rikošetilembuse pärast. Täpselt ei mäleta ja otsida ka kusagilt enam ei oska. Siis aga tuli keegi selle peale, et kõik haavlid on tegelikult defineeritavad ümarkuuliks ja siis see mõttetus sealt eeskirjadest ka kadus.
Omal ajal, kui ma poisikesena põdra ja seajahtidel kaasas käima hakkasin, ei olnud minu mäletamist mööda üldse veel eeskirjaga reguleeritud, millise moonaga keda lasta tohib. Selline teave tuli eriala kirjandusest (jahiraamatud) ja vanemate tegijate kogemustest. Räägin siin eelmise saj aastatest 65-75. Kui mindi põdra peale välja, siis mehed laadisid ikka oma kaheraudsed nii, et esimeses rauas oli kuul ja teises kartetš. Vähemalt oli see nii sealkandis, kus mina kaasas käisin. Sea laskmisega oli sama või siis oli mõlemas rauas kartetš. See, et teatud suurulukeid (põder, hirv, karu, metssiga, nüüd ka hüljes) võib lasta vaid kuuliga, tuli hiljem, aga siiski nõukaajal, enne taasiseseisvumist.
Neid kartetšiga vigastatud sigu sai lastud veel 10kond aastat tagasi päris tihti - hakkasid nahka võtma ja ikka ja jälle leidsid kusagilt mingid kapseldunud haavlid või mädakolde. Aga viimasel ajal ei ole enam ette tulnud. Küll saab tabatud sigu, kes on suure tõenäosusega varem lasta saanud, aga "tinaherneid" on väga üksikutel juhtudel veel leitud. Ühesõnaga - tundub, et trend on vähenemisele (y)
Postitas unt
L Dets 03, 2016 12:31 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Jahilubade andmebaas
Vastuseid: 35
Vaatamisi: 28522

Re: Jahilubade andmebaas

Võime ju natuke sellel andmebaasi teemal fantaseerida:

Kujutame ette, et näiteks aastal 2018. või mis iganes, muutub jahiseadus ja jaht muutub nö omadikeskseks. Noh selliseks, milliseks seda taheti muuta juba varemgi. Senini oli sellise tembu mittepooldajate/vastaste trumbiks mitu asjaolu - kinnistute erinev suurus, lubade jagamine ja kontroll selle kõige üle, jnejne. Aga sellise lubade andmebaasiga, eriti kui see on seotud ka mingi aluskaardiga, langeb see jama kõik ära. Kujutame ette, et jahiseadus/eeskiri annab ette uluki küttimise perioodi (nagu praegugi), riik kehtestab max limiidi (uluki soo ja vanuselise struktuuri) ja iga jahimehest maaomanik võib küttida või korraldada küttimist omal kinnistul. Kui pole jahimehel kinnistut, siis lepib maaomanikuga kokku (maksab pappi omanikule nagu praegu maksab loa eest jahimaa kasutajale) ja annab minna. Jahiseaduse see klausel, mis praegu käsib suuruluki loa sulgeda enne uluki kohalt äraviimist, asendatakse klausliga, mis käsib enne uluki liigutamist kanda vastavad andmed (koht tuleb juba ise aluskaardilt, vanus sugu, uluki liik, . . .) andmebaasi. Andmebaas peab arvestust mitu ja millist looma on veel hooaja lõpuni küttida. Kõik see võib toimuda kas kogu riigi ulatuses või ka väiksemate piirkondade kaupa. Kui see arv saab täis, siis on jahihooaeg ka sellele uluki liigile selleks korraks lõppenud. On omaniku korraldada kui palju ta oma maadelt üht või teist "kahjurit" suudab küttida ja edasises ei ole enam kellegi asi, kas tal kusagil veel kahjud tekivad või ei teki. Kõik on võrdses olukorras - kellel kinnistu suurem või kelle kinnistute piirkonnas põtrade arvukus suurem, sellel suuremad võimalused, kus loomi vähem või kinnistu väiksem, seal väiksemad võimalused.
See nüüd lihtsalt üks selline fantaseeriv mõttelend, ilma tehnilistesse üksikasjadesse sügavamalt süüvimata, et kuhu meie jahindus võiks või saaks suunduda. Just nimelt võiks või saaks, sest see kahjude kompenseerimine ei saa minu arvates küll lõplikult kinnistuda. Esiteks see eriti ei toimi, ja teiseks - mis kuradi pärast peab jahimees kahjusid ikkagi hüvitama kui ta on kokkuleppelised numbrid ära küttinud (mitte liiki maapealt lõplikult hävitanud!) ja jahihooaeg ka läbi saanud.
Postitas unt
R Nov 11, 2016 3:26 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Ilma jahiseltsita jahile?
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 28855

Re: Ilma jahiseltsita jahile?

sammal.habe kirjutas:veider.
taas kord ühe nooruri hämartaustne postitus ja tsentelmenid lähevad selle peale pöördesse.
ei tea forumandid teemaalgataja tausta ega kohaliku jahiseltsi dünaamikat.
aga ärevile minnakse täiega :mrgreen:


Vaata, siin on asi tõesti nii, et forumandid ei tea täpseid üksikasju. Nii, nagu rahva suur enamik ei tea üksikasju mingi poliitilise eliidi siseelust ja võimu jagamisest. Aga mingi arvamus tekib ikka ja tekib selle baasil, mida sa arvad nägevat või välja lugevat. Ja sellise arvamuse avaldamiseks foorum ongi. Foorumi ei ole lõplik kohtuotsus, vaid lihtsalt sotsiaalmeedia. Lõplikku tõde on väga riskantne kuulutada. Kui kellelgi on midagi täpsustuseks öelda, siis öelgu või vaikigu sellest igaveseks.
Minu kirjutis sündis lihtsalt selle pinnal, mida olin lugenud antud teemast. Samas olen piisavalt kokku puutunud just nimelt uute liikmete "mittemahtumisega" jahiseltsi liikmeskonda - korra on selleks mittepiisav riigikeele oskus, siis jälle on liikmete arv mingi väljamõeldud numbrini täis jne jne. Samas kamp jahituriste saab jahitatud nagu lipsti. Kõige selle taga kipub olema kitsama seltskonna soov "mitte jagada". Nii lihtne see tavaliselt ongi :D
Postitas unt
R Nov 11, 2016 11:29 am
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Ilma jahiseltsita jahile?
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 28855

Re: Ilma jahiseltsita jahile?

No kuulge mehed! Ma saan aru, et ka 130 km ei ole mingi vahemaa kui ikka tahetakse jahil käia ja rahakott selle vastu peab. Aga kui mees ise elab keset üht jahiseltsi jahimaad, siis on natuke naljakas teda veenda, et ta peaks kusagil mujal jahil käima. Ma julgen arvata, et sellised seltsid ja selliste seltside esimehed, andes selliseid vastuseid noortele jahimeestele, õõnestavad iseendi ja kogu senise jahikorralduse püsimajäämist.
Postitas unt
E Okt 24, 2016 7:36 am
Foorum: Laadimine
Teema: Hornady MonoFlexi 45-70
Vastuseid: 11
Vaatamisi: 10101

Re: Hornady MonoFlexi 45-70

urunugis kirjutas:Kas Monoflexi kannatab laadida ka VIHT-N120-ga? Kui jah siis kellegil retsepti on??

Ostsin ka prooviks nimetatud monoflexe. Laen N 120-ga. Rohu koguseks 3,1 g. Kuna kasutan jahil põhimõtteliselt vaid üht tüüpi ja kaalu kuule, siis lasksin püssi 100 m nende monoflexidega peale ja sellel hooajal pean jahti vaid nendega. Seega on puudunud vajadus mingile distantsile erinevaid kuule kokku ajada ja seetõttu pole rohukogustega ka mänginud.
Postitas unt
K Okt 12, 2016 1:28 pm
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
Vastuseid: 1104
Vaatamisi: 454849

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Et see teema oleks täiuslik, siis peab panema siia ka katku Läänemaale jõudmise kuupäeva
11.10.2016
http://www.postimees.ee/3869689/seakatk ... laanemaale
Postitas unt
K Aug 10, 2016 8:37 am
Foorum: Abivahendid
Teema: Pealamp
Vastuseid: 21
Vaatamisi: 16530

Re: Pealamp

Kui ükski eelpoolmainitutest ei ole hea, siis siin on ka veel valikuid, nii punast kui rohelist valgust näitavaid
https://www.google.ee/imgres?imgurl=htt ... t=c&ictx=1
Postitas unt
P Juul 31, 2016 1:21 pm
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
Vastuseid: 1104
Vaatamisi: 454849

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Alates 27. juulist siis kogu mandri Eesti II ja III tsoon, Vormsi kaasa arvatud. Lääne maakonnas veel katkuleidu pole olnud, aga vääga piiri peal on see Vigala valla leid juba küll.