Jääger-online jahindus foorum

No jätkame siis seda OT jahumist, kuni see tegelikult jahiseadustikku lahkav (et mitte öelda rappiv) jutt õigesse kohta ümber tõstetakse. "Jahinaljad" ehk?
aivar00 kirjutas:

Ise küsid ja ise vastad: lae oma vintrelva kust otsast tahad - kui tegemist registreerimisel relva liigiks vintraudne - sellest järelikult haavlitega tulistamine võimatu.

Haavlid ei puutu antud juhul üldse asjasse. Minu küsimus seisnes selles, et kas kuuliga laetud padruni puudumine minu (kuuliga laetud) püssis vabastab mind suuruluki laskekatse kohustusest?

duma kirjutas:

Seega on menetlusaluse isiku karistamine viimati märgitud koosseisulise alternatiivi puhul võimalik siis, kui üheaegselt tuvastatakse järgmised asjaolud: suurulukijahil kütina osalemine, jahipüssikuuliga laetud padruni kasutamine ja suuruluki laskekatse tunnistuse puudumine.

OK.Teeme asja (teoreetiliselt) veel huvitavamaks. Oletame, et laen oma eestlaetava vintpüssi (registreeritud jahirelvana) kuuliga, kuid mitte padruniga, osalen suuruluki jahis kütina. Kas suuruluki laskekatse tunnistuse puudumine oleks karistatav?

Paistab jah, et alates 10.07.2018 ei ole piiramata tsiviilkasutuses ammul ja vibul enam tõmbejõud piiratud. Samas on jahiks kasutatava vibu maksimaalne tõmbejõud Jahiseadusega ikka piiratud 45 kg-ga. Kui varem tulenes see ülempiir ilmselt relvaseadusest, siis nüüd küll aru ei saa, milleks seda vaja on? Ja veel - mille poolest erineb Relvaseaduse "sportvibu", mis Jahiseaduse järgi muutub peale jahitunnistuse numbri pealekirjutamist "jahivibuks", mõnest muust vibust?

Kuid ikkagi! Kui asi on suurema ohu allikas, miks peab siis vintraudsega katse sooritanu veel eraldi sileraudse katse tegema? Mis vahet seal, kas sileraud on kinnitatud vintrauaga sama või erineva kaba külge? Või siis sedapidi, et kas sileraudsel on vintraud küljes või ei ole?

Üks võimalikest põhjustest võib olla konkreetse hülsi ümberlaadimiskordade arv. Iga pauguga ja sellele järgneva kaliibrist läbi pressimisega saab hülsi materjal omajagu väntsutada. Ja metall teatavasti väsib. Ehk siis peale igat lasku hülsi vastupanuvõime paisumisele kahaneb. See, kuipalju just kahaneb, sõltub ilmselt hülsi tootjast (konkreetne materjali koostis), tipprõhust (rohu mark ja kaal, kuuli kaal, mõõt, konstruktsioon), lõtkust konkreetse padrunipesa ja kalibreeritud hülsi vahel, ja võibolla millestki veel.
Minu 45-70-l hakkasid igatahes Remingtoni hülsid peale neljandat ümberlaadimist padrunipessa kinni jääma.

Ah et läheb jälle lahti? Keskkonnauuringute Agentuur (s.h. Peep Männil) ja nüüd ka Eesti Terioloogia Selts (lausa eesotsas Peep Männiliga) levitavad nii kodu-kui välismaal valeinfot ja -teooriaid mitte ainult Eesti suurkiskjate vaid ka šaakali kohta. Eks ikka selleks, et EL-st endale rohkem raha välja petta. Sealjuures on Peep Männil isiklikult niivõrd osav ja jultunud konspiraator, et vaatamata sellele et kõik teavad tema kuritegelikust tegevusest, ei suuda keegi midagi tõestada.
Aga šaakali küsimuses pakuks mina välja hoopis oma igamehe-teadusliku teooria, mis põhineb ainult minu isiklikel muljetel ja ei mingil teaduslikul uuringul ja on seda õigem!
Niisiis. Siia sattununa (kas ise tulnult või tooduna) sattus šaakal meie lääneranniku tihedate kadastike ja roostike näol justkui sahvrisse. Selles sahvris leidus suurel määral pesitsevaid-rändavaid linde ning mingist hetkest ka lõpnud metssigu. Selle sahvri senised põhilised kasutajad, kährikud, olid ise suurepäraseks ja lihtsalt kättesaadavaks toiduvaruks. Eriti talvisel ajal. Nüüd, kus tänu šaakalitele (nii tundub mulle isiklikult) ja kärntõvele on kähriku arvukus selles piirkonnas märgatavalt langenud, on šaakalil peenike pihus. See peab mõjutama ka sigimisedukust. Lisades siia veel (kontrollimata) fakti, et eestis möödunud hooajal 26-st kütitud šaakalist 14 saadi kätte meie šaakalite "epitsentris", Virtsu kandis, teen järelduse, et meie šaakalite asurkond ongi (oligi) üsna lokaalne ja saigi "õilmitseda" ainult tänu lokaalsetele eritingimustele. Muidugi tekib sellisel juhul küsimus - kuidas teadis šaakal sealt Kaukaasiast just sellesse kohta tulla? Aga seda vastust teame me ju kõik -Peep Männil ja terioloogia selts tõid!

Nojaa! Hunt oleks muidugi silmatorkavalt mõõdutundetu eneseupitamine. Pigem ikka aus siil või mutt või midagi.....
Aga miks üldse piirata ennast nö tõenduspõhise loomariigiga? On ju meil veel terve hulk marduseid, kooljaid, külmkingi, puuke, kratte ja kedakõikeveel, kes vormitud omal ajal just eestlase näo järgi. Ja kui veel laiast maailmast otsida (globaliseerumine ju), siis minu ettepanek oleks SQUONK (https://en.wikipedia.org/wiki/Squonk). Tõsi küll, siiani on teda kohatud ainult Pennsylvania põhjaosa metsades aga veel mõni aeg tagasi elas ka šaakal ainult Aafrikas. Tollel armsal loomakesel on eesti rahvaga, arvestades näiteks meie demograafilist käitumist või ka keelekasutuse arenguid, nii mõndagi ühist (minumeelest). Ta on õnnetu, teda on kerge kotti toppida ja lõpuks jääb tast järele vaid loik pisaraid.
Muide, läbi popkultuuri pakub see loomake ka jahimeestele üksjagu mõtteainet. Vt. https://www.google.ee/search?q=squonk+l ... 7gSh-7HQBg . Kõik see "... ühes käes leib ja teises kivi ..." ning "... Igaüks, kes jahisarve puhub, pole veel jahimees ..." jne.

Mine tea, kas meil kõiki põhjuseid ja tagajärgi ning nendevahelisi seoseid üldse lõpuni välja selgitada tahetaksegi? Mulle küll vandenõuteooriad meeldivadki aga mõtteainet võiks siiski teistelegi pakkuda fakt, et ainukeses maakonnas, kus siiani katku leitud ei ole, pole ka seakasvatust (tööstuslikul tasemel).

Kogemus 2018. a PPA Lääne prefektuuriga. Helistati ja tuletati meelde, et relvaluba vaja varsti uuendada. Küsiti millal sobiks tulla relvi ja hoiutingimusi üle vaatama. Käidi täpselt kokkulepitud ajal. Avalduse esitamiseks tuli minna endale sobivasse PPA teeninduspunkti, kaasa võtta relvaluba, tervisetõend perearstilt, isikut tõendav dokument ja 3X4 pilt paberil. Riigilõivu (15.-E) sai maksta kohapeal (millegipärast küll ainult sularahas). Küsiti, millisest teeninduspunktist soovin uue loa kätte saada. Ca nädala pärast helistati, et võin loale järele minna.
Seni kuni on paberil load, millele tuleb paberil pilt peale kleepida enam lihtsamaks minna vist ei saa.

Eks neid ornitolooge (nii nagu jahimehigi) ole mitmesuguseid. Tean niisuguseid, kes on näiteks Hollandis toimuvat (https://www.nytimes.com/2015/06/15/worl ... vists.html) nõus pidama ebameeldivaks paratamatuseks. Teisalt on ilmselge, et valdaval osal ühiskonnast on linnuvaatlejate soustirongi kordades lihtsam aktsepteerida, kui jahiärikate oma.
Mis puudutab võimalikke kohmakaid bürokraatlikke tegevusi üleskerkinud (kergitatud) probleemi lahendamiseks, siis kõige kuluefektiivsem ja kergemini administrateeritav oleks minumeelest mõned linnujahivabad nädalapäevad. Ei segaks oluliselt kohalikku jahihuvilist ja oleks selge vastutulek puu-ja linnukallistajatele.
Mis nüüd puudutab meie endi osa selles loos, siis tooks võimalikuks eeskujuks mehe, kes minust jahimehe tegi. Tema nimelt ei võtnud linnujahti (nii pardi-, tuvi-, nepi- kui laanepüü-) minnes kunagi kaasa rohkem kui 6 (kuus) padrunit.

Kas kellelgi on kogemusi sellise http://www.huntingoutlet.eu/a/kopla-kpx "kõik ühes" aparaadiga?

Selle püssi esimene jahisaak. Nagu juuresolevalt pildilt näha, pole seekord rõhku pandud tulemusele (trofee mõttes), vaid protsessile.

Kas keegi usub, et see on võimalik kohalike "keskkonnakaitsjate" puhul, ... eriti kui meenutada, "tänu kellele" meil metssigade asurkond üle mõistuse suureks kasvas ...ja Hiiumaa sugusel väikesaarel "hambad ristis" kaitstakse hunte?!

No nüüd on küll puder ja kapsad jälle ühte potti pistetud! Nendel, kes "metssigade asurkonna üle mõistuse suureks kasvatasid" ja keskkonnakaitsjatel (jutumärkides või ilma) pole küll midagi ühist. Metsas sigala pidajad ja "hambad ristis" huntide kaitsjad ikka täiesti erinevatest (et mitte öelda vastandlikest (kahjuks)) huvigruppidest.

Toodud pressiteate põhjal ei saa küll aru, millest siis sedapuhku lihtinimesest jahimehe kannatused võiksid tuleneda. Saan aru, et tahetakse kanda eriohtlikkusega (tsiviilkasutuses keelatud) relvade hulka lühikesed ja pikad poolautomaatsed wiiponid, mille salve mahub vastavalt üle 20 või 10 padruni.
Sihukesed relvad meil ju jahipidamiseks keelatud niigi. Küsimusi võib tekkida küll mõne AK tuletisega, millele saaks lahingurelva salve külge panna. Minule isiklikult ei tekitaks ka poolautomaatide täielik keelustamine jahis mingeid kannatusi, aga see juba maitseasi.

Tänan täpsustamast! Seega - USO läbi tõmmata, kirjutada ELO. Mõte jääb samaks.