Jääger-online jahindus foorum

Uurisin alles hiljuti. Juurde ostmine on tõesti kirves. Vähe odavam on kohe kiirpäästikuga tellida. Kiirpäästikut saab kusagil 500 g-se tõmbeni alla kruttida (enamasti ei soovitata ise teha, võib ohtlikult väheseks jääda). Kas päästik midagi juurde andvat? On väidetud, et hea laskja puhul mitte eriti. Kehvema puhul (kes muidu ära kipub tõmbama) on kiirpäästik "vigu parandav". Varmintingu mehed kasutavad kiirpäästikut "laua pealt lastes", aga nemad vaevalt relva puudutavadki. Taktikalised snaiperid üldjuhul ei kasuta (kuigi lasevad kaugele ja täpselt). Jahil olles on kiirpäästikuga püss üpris tüütu (ja vahest ohtlikki), sest pead mälus hoidma kahte harjumust erinevatele tõmbe tugevustele ja lahtimineku pikkustele (päästiku käigupikkusele). Kui ajujaht, siis on ohtlik kiirpäästikut sisse lülitada ja samas kui mälu mäletas kiirpäästiku kerget tõmmet, siis võid kiirel laskmisel hätta jääda (ei tõmba õigeaegselt küllalt tugevalt - minu relval on kiirpäästiku ja tavapäästiku vahe suht suur).
Arvan, et universaalse relva puhul (igasugused erinevad jahid) on optimaalne tavapäästik hästi sobivaks teha - lasta lihvida kui tundub, et pole ühtlane, ja reguleerida 1-1,5 kg tõmbe peale. Ning harjutada õige päästmine automaatsuseni selgeks.

Sõjamoonal ei pruugi häda olla midagi kui tead mida sisse pistad. Küti äri müüb nt. suht head 308 moona (Inglise sõjamoon vist) kusagil 10 ja peale grammise kuuliga.

Hirmud on tulnud põhiliselt vene moona tõttu, millel on mitu probleemi. Tahmav rohi ja vana tüüpi tong. Aga mis peamine! Venelased mõõdavad kaliibreid kuidagi teist moodi (kes vindi harjade kes põhja järgi). Igatahes on vene 7,62 (308) kuulid mõne sajandiku võrra jämedamad kui lääne torudes kasutatavad. Olen ka nonde jämedamate raudkuulidega kunagi lasknud ja läheb läbi küll (ainult rohtu peab tublisti vähemaks võtma). Ja kui väga palju ja pidevalt ei kasuta, siis ei juhtu selle toru täpsusega ka midagi (laseb mul endiselt 15mm ringi 100m pealt).

Ja miskipärast on sõjamoonal (vähemalt sellel Inglise omal ja venelasel) boxer tüüpi sütikupesa (kahe või kolme väikese auguga). Neist ei saa tongi välja lüüa ja seetõttu kesti uuesti kasutada.

Pole insinöör, aga kusagilt mäletan, et raua pikkus on seotud kaliibriga. 308 juures on umbes 60-62 cm optimaalne (kusagil 80x kaliibrit). Jämeduse (raua seina paksuse) vähenemine ei muuda rauda "vedelaks", enne tuleb ette piir, mida peab toru surve osas vastu pidama. Paksul raual ei ole mingeid eeliseid täpsuse osas kui relv sama kaalu ja raud jahe. Jämedama raua põhieelis on suurem soojusmahtuvus. See toru täpsuse küsimus on üldse üks müstika. Loomulikult on halvemaid ja paremaid tootjaid, aga ka ühe sama tootja sama tüüpi raua ühes partiis on hästi ja väga hästi laskvaid torusid. Eriti suurt täpsust taga ajajad siis valivad, et milline toru see eriti hästi on õnnestunud (katsetuse meetodil).

Tundub kõik ülivõrdes olevat. Eriti huvitav on pakutav hind, mis teeb alla 13000 EEK
Kas SUPPER-SUPPER NETTO?
Eesti kaupmehed - võtke eeskuju!

On vähemalt kahte tüüpi raua-kaba kooslusi: "ujuv" raud, mis on lukukojani õhus ja "bedded", mis on kaba pikkuses mingi materjali (nt. epoksiidvaik) sisse valatud (seega kinni). Mõlemad pidavat andma täpse jooksu. Samas väikesed vead neis kinnitustes on täpsust vähendava:kui ujuv raud ikkagi lasu ajal (või isegi enne) kaba valest kohast puudutab või kui "bedding" pole korralikult tehtud ja raud selles liikuma hakkab.

Omal kogemusi põhiliselt ujuva rauaga. Vahe peab olema märgatav ja ühtlane, mitte ainult paber vaid ka midagi paksemat peab raua ja kaba vahelt läbi minema. Lasu ajal vibreerib kogu kupatus märgatavalt ja raud võib ikkagi kaba puudutada. Eriti imelikult võivad käituda odavamast plastist kabad, mis koormuse all (lasu ajal) läbi painuvad. Puukaba on üldjuhul jäigem (vähemalt minu käes olnutest), aga nendel võib märjaga tekkida märgatav paisumine (enamasti on kaba "seestpoolt" s.t. õnarustest niiskuse vastu kaitsmata).

Väike õiendus minu varasemale pikale "monoloogile". Küsimus pole konkreetses isikus VV, vaid tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et eetikale ja eetilisusele peab andma konkreetse sisu jahimeeste, ja miks ka mitte muu ühiskonna dialoogis. Viimasel ajal on ilminguid, et sõnaga "eetiline" püütakse üpris valusalt teineteisele pähe lajatada, lahterdades osa seltskonnast "eetilisteks jahimeesteks" (need head ja tõelised) ning "ebaeetilised"(pahad). Et siis teatud repressioonidega algust teha. Seda nii seoses jahimees-muu ühiskond, kui ka jahimehed isekeskis. Erinevate jahiseltside, mitte jahimeeste/jahimeeste väärtushinnangud võivad erineda, ja erinevadki. Loomakaitsjale, kes puurirebaseid lahti laseb, on väga raske põhjendada vajadust loodust jahiga tasakaalustada (näiteks kasvõi seda marutõve likvideerimise tõttu suurenenud väikekiskjate populatsiooni). On ka näiteid meie endi hulgast. Tean seltskondi, kes keeldusid metskitse uutest ja pikendatud jahivõtetest, missest, et selle vajadust teaduseliselt ära põhjendada püüti. Ju ei mahu see nende eetilisuse arusaama.

Kui kähriku/rebase juurde tagasi minna, siis asjakohane teema võiks olla korjuste metsa jätmine. Roots-saba põõsa alla viskamine võiks olla ebaeetiline tegu küll ja tegelikult ka ükskõik millise rebase/kähriku korjuse vedelema jätmine (tavaliselt söödaplatsi serva). Minu arusaamise järgi (võin küll eksida) on sihuke lihakeha üpris hea keeritsussi levitaja metsseale ja karule ning lõpuks meile enestelegi. Aga mis nendega peale hakata, eriti kesktalvel? Pane või kotti ja saada V-Maarjasse.

Kuidas peale katsetamist E-tip'i laed? Kas ühes varasemas kirjas proovitud VV135 rohi äkiliseks ei jää? Sellise kaaluga kuulile võiks juba ka N140 sobida.

Vaatasin huvi pärast wikipediast, mida kirjutatakse sõna "eetika" all:

"Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.... Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla....".

Nagu lugeda võib, on see õpetus kommetest/tavadest ja tegeleb elukorralduse viiside seletamise/põhjendamisega. On osa väärtusõpetusest.

Vaatame vähe ringi ja tuleb tunnistada, et väärtused muutuvad ja elu/jahikorraldus samuti. Eks seda jahikorralduse muutust, mida reaalne elu peale surub, on näha ju antud nahateema postitusteski. Kui väga "roheliselt moraalitseda", siis ei tohiks loomalt tõesti elu võtta kui sa sellest otsest, sind elus hoidvat kasu ei saa (liha, nahk jne.). Selle eetika järgi on jahtimise õigustuseks toidu, kehakatte saamine ja ideaaliks see kui kõik osised maksimaalselt ära kasutatakse. Aga samas on tänapäeval olemas teinegi eetika, kes peab sihukesi jahimehi "liha(naha)küttideks" ja tõstab kilbile vaid "peenikese ja härrasmeheliku trofeelaskmise".

On äärmiselt teretulnud kui foorumis arutatakse teatud asjade või tegevuste väärtuse üle ja kujundatakse jahimehe eetikat. On ju see sisuliselt enamuse kokkulepe, millised on nn. "kirjutamata reeglid" ja kuidas/kuna neist kinni pidada, selgitades, miks nii tehakse (vt. definitsiooni). Ehk siis naha teema juurde tagasi tulles: kui leitakse vajalikuks, et teatud loomade arvukuse reguleerimine on jahimehele soovitav ehk otse vajalik (liha ja trofeede küttimise kõrval), siis see ongi antud hetke eetika e. väärtusõpetus ja seda tuleb jälgida. Kui nüüd kunagi nahkadele ka kasutus leitakse, siis olukord muutub.

Ja ega nahkade raisku minek pole ainult kähriku või rebase probleem. Suurim pindala läheb nahka (auku) põdra-, sea ja kitsenahku, mille peale vanemad olijad vaikselt pead vangutavad ja sügavalt ohkavad, et oh aegu ja kombeid. Ja ei tohiks ära unustada, et nii mõnigi eetikast rääkiv jahimees on kõvasti omal ajal kasside, hakkide ja vareste populatsiooni "harvendanud" ja ei ole märgata, et nende südametunnistus tolle väikese ja ammuse asja pärast valutaks. Ju oli tolle aja kohta selline tegevus täiesti eetiline.

Ei usu, et Bushnell (ükskõik siis milline mudel) nii kiiresti laiali laguneb, kaliiber pole ka teab mis kahur. Pigem tüüpiline kinnituste viga. Alustad blangist, mis püssi küljes (peab olema liimitud) jne kõik kruvid üle. Mul kunagi umbes sarnane viga kui poes oldi "unustatud" optikakinnitused kinni liimida ja püsisid vaid väikeste kruvidega. Loomulikult lõksusid need mõne aja pärast ära ja hakkasidki augud mööda märklehte rändama.

Tundub, et üks tuleb "välgutajat" kaema. Kas on olnud ka juhuseid, et rahurikkujale kihv taha aetakse? Netist võib leida, et ülelombi maal on karud küll kaamera ära lõhkunud.

Tjah, minu lastud kuldil laguneb põhiliselt alumine. Sihukesed pikad peened tükid nagu pinnud (kusjuures pragu kihva külge täiesti ei läbi). Ja kui lahti tuleb, siis kisub sirgeks. Tagasi ei anna painutada. Ju on kuldi kihv ja tema kaardu tõmbamine sarnane samurai mõõga tehnoloogiale, kus selgmine osa tõmbub sepistamisel kokku ja venitab tera kaardu - nii jäävadki erinevad kihid teineteise suhtes pinge alla.

Saaks kihva kuidagi pehmeks tagasi (nt. taas mingis vedelikus kuumutades), vahest õnnestuks tagasi painutada ja kinni liimida. Kusagilt lapsepõlvest mäletan olnud lugenud, et hape võtab luust kaltsiumi välja ja teeb selle pehmemaks. Unustad kihva kauemaks sisse siis on pehme kui sardell - peab alusele panekuks traadi sisse lükkama

Ühinen Tartu nahaparkijate vastase leeriga. Kohe kurb, et olin nii loll ja viisin naha sinna parkida. Lasin omaenese raha eest (ja veel kallilt) iseendale SITTA pähe määrida.

Jutt oli siin Jõgeva kontrist, millega varasematel aastatel ka minul positiivne kogemus kroomnaha osas. Kas Jõgeva karvaga nahka ka pargib?

On kellelgi kogemust kuidas kuivi kihvu taas pehmemaks saad, kasvõi ajutiselt. Mul ühel kuldikihval kild väljas, aga ei anna tagasi liimida. Mõlemad tükid omapidi "rõngas". Kas aitaks taas vees leotamine?

Mis fenomen see on, et kiiremal lennul tekib kuulil stabiilsuse probleeme? Muidu räägitakse rohkem ikka, et madalal kiirusel ei saa kuul küllaldaselt pöördeid (eriti kui vindisamm aeglane) ja ei ole stabiilne.

Üle viie sendi hajumist on tõesti suur. Kas ka teised vaskkuulid on sedavõrd ebatäpsed? On keegi võrrelnud Triple Shocki ja E-tip'i?

Ei ole leidnud netis, et 1,5-6 x42 tehtaks punatäpiga. Küll on aga Meopta Meostar Rifle Scope 30mm Tube 1-4x 22mm punatäpp, mis nähtav ka valges. See aga on "puhas" ajuotika ja kuigi teoreetiliselt peaks ka pimedas valgusvoog silma küllaldane olema (3 x suurendusel 7mm), vaevalt et selleks teda keegi osta kavatseb (kallivõitu mudel ka).

1,5-6 x42 sihuke universaalne, endal küll pole, aga jahikaaslasel on ja ta ei kurda. Minu 50 mm otsaga Meopta näitab küll väga pimedas tsuti paremini ja punatäpp aitab mõnel üksikul juhul hädast välja kui looma musta siluetti näed, aga sellel mustal pinnal ei suuda enam täpselt risti kohta fikseerida. Suure kuldi/karu puhu on see väga tähtis, et ikka kõige õigemasse kohta tabad ja pärast pimedas haavatud elukal metsa all järel ei pea käima.

Meopta nn. "öörist" on hea ja väga nõrgaks reguleeritav, mistõttu ei sega ka väga pimedas vaatamist. Eredamad astmed tekitavad sisse juba peegeldusi, aga neid ei pea kasutama. Päeval lume peal ei ole seda punatäppi praktiliselt näha.