Jääger-online jahindus foorum

Minu versioon ahjupraest. Teinud nii metssea , kitse ning ka faasaniga.

Kogused on mul olnud nii 600 - 900 g liha (kahjuks pole kaalunud), 2 - 3 rusikasuurust tükki. Liha tükeldan 2 – 3 cm kuubikuteks. Faasanil (2 tk)tiivad jalad ja kere eraldi. Seejärel segan marinaadi kokku – tumedat sojakastest paar supilusikat , veini- ( või balsami ) äädikat – samuti paar spl , paar suurt sibulat viiludeks ning küüslauku julgelt 5 – 6 küünt. Otsa valan veel kolmveerand klaasi jagu veini. Maitseaineteks seal ja kitsel purustatud kadakamari ( lasin kohvimasinast läbi ) 1 - 2 tl, vii pipra segu 2 tl , jahimaitseainete segu 2 tl. Maitseainete , veini ja äädika kogused panin umbkaudu. Faasanile võib rohkem linnumiatseaineid panna. Ise panen maitseaineid tunde järgi peoga (valan peo sisse sobiva kuhja) ning vedelikke valan otse nõusse. Küüslauguga ma ei koonerda (mulle endale väga meeldib) , kuid seekordses tulemuses see väga välja ei löönud. Nii naine kui lapsed sõid heameelega. Vist sai ka maitseainetega normi piiresse jäädud. Eks 200 kraadi ja pikk hautamine tee oma töö.

Lasen sellel kraamil seista 16 h ( õhtul teen valmis , lõunaks pistan ahju ). Ahju panemiseks võtan sellise paraja kõrgusega haudepoti , sinna sisse panen küpsetuskoti. Spl jahu tuleb enne sisse visata ning kotti raputada. Lihakraami koos sibula ja muu paremaga panen keskele ning ümber liha ringina kooritud kartulitükid. Sellised poolikud ja suts väiksemad tükid. Liha ja ümbert kartuleid tuleb kordamööda panna et kartulid moodustaksid nagu väikese müüri ümber liha põhjast alates. Valan ka marinaadi mingi portsu sisse. Kõige peale veel porgandid neljaks lõigatud , umbes 4 – 5. Kõige lõpuks võid , mingi 1/3 pakki. Küpsetuskotil üks nurk veidi ära lõigata ning seejärel ahju 200 juurde nii pooleteiseks tunniks.

Kraam tuleb hea , kartulid saavad sellised mahlased ja maitsestatud. Või hulka võib vähendada , kes palju leent ei taha. Just lõpetasin sellise prae manustamise. Liha oleks ehk tsipa rohkem tahtnud saada , aga kartulid oleks vist liiga pudiks keenud. Kaste ( arvatavasti suuremalt osalt võist koosnev) oli samuti hõrk. Koorega segades oleks kindlasti veel parem saanud , kuid mulle endale meeldib selline puhas leem rohkem.

Sama skeemi järgi olen nii kitse kui ka faasanit teinud. Küpsetuskoti plussiks on see , et ta hoiab asja mahlasena , kuid laseb veidi auru välja. Seetõttu tuleb selline paras kraam. Ning kartulid tulevad samuti sellised parajalt vürtsised.

Teema küll lukus , läheb selle foorumiga samasse teemasse :

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=1837

Vanemas , 79nda aasta jahiraamatus on samuti kirjas normaalne 500 - 600 atm töörõhk ( lasu korral ) ning kaks korda suurem katsetusrõhk , ehk 1200 Atm.

Vene püsside 700 või 750 Atm raual peaks märkima just seda normaalrõhku , ning eeldatavalt on raudu katsetatud 2x suurema rõhu ehk 1400 - 1500 Atm ga.

Samasse teemasse on ka see foorum. Kokkuvõtte rõhuteemast panin sinna lõppu.

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... 2&start=15

Lasin just tiirus karbi 1980 väljalaset läbi. Tehasepaugud taldrikute tarvis. Olid teised päris kõva laenguga 2.3 isegi vist. Kõlbasid küll. Lasin ka vahele poest toodud B&P 28 g pauke. Ega eriti lahjemad polnud.

Kui kuivas kohas hoitud ei peaks midagi juhtuma. Tõsi , et kuulipauke ja iselaetud kraami küll ei julgeks pärisjahis kasutada.

Juttudest jookseb läbi tootjanimi RC. Oskab keegi öelda mis nende koduleht on , või kes on tootja. Huvitaks paukude tehnilised andmed. Deerhunter neid igatahes müüb.

Sama ka Cleveri kohta. Kodukal igatahes padrunite tehnilist infi ei leidnud. Teab keegi linki.

On sellist kuskil saadaval? igatahes eesti netist selle zenith kuuli kohta midagi ei eidnud.

Tegin asjast väikse numbrilise kokkuvõtte selle foorumi lõpuosas :

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... c&start=15

Mnjah - see rõhuteema hakkas rohkem huvitama. Panin kaks teemat samast asjast üles nii relvade kui moona alla. Täpsustan , et minu uuritud padrunite info käib 12/70 kestale , ehk tavalisele pikkusele :

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=1837

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=1816

Kui juba kord sai dzinn pudelist välja lastud , siis vaatasin õigeks ka väike omapoolne kokkuvõte teha ja see teema kuidagi pudelisse tagasi toppida. Puht sportlikust huvist võtsin veelkord ette jahiraamatud , uue ja vanema (1979), kasutasin B&P kodulehte ning erinevaid arvamusi nii foorumis kui tuttavate poolt antut.

Eri autorite poolt kasutatakse foorumis eri mõõtühikuid. Sama leidub ka padruni/relvavalmistajate pool ning raamatutes. Kasutada oleva kirjanduse alusel sain rõhu kohta sellised ühikud :

Atm (või kgf/cm2 ) = 98 067 N/M2

Bar = 100 000 N/M2

Pa = 10 500 000 N/M2

Vene relvadel ning vanemas kirjanduses kasutatakse Atm ning kgf/cm2 , kohati ka Pa ja MPa mõõtühikuid. Hetkel on kasutusel Bar. Nii padrunitel kui relvadel.

Teisenduste tarvis peab kasutama :

1 Bar = 105 Pa
1 Atm = 0.9807 Bar

1. Proovisin siis leida vastust teemale , millise max rõhuga katsetatakse tavaliste siledaraudsete raudu. Minu käsutuses olevate raamatute alusel sain Vene tavaliste ( mittemagnumite) vanemate relvade kohta vahemiku eri ühikutes :
1000 - 1200 Atm (kgf/cm2)
980 - 1180 Bar
103 - 124 Mpa

B&P tugevama laenguga toodete karbi põhjal , ning kuuldavasti ka teistel tootjatel nõutakse selle moonaga laskmiseks püssi katsetusi 1370 Bar. See ei ole padrunite töörõhk , vaid püssi nõutav katsetusnorm. Vene 1200 Bar rõhust on see küll rohkem , aga teadjamate väitel katsetatakse vene raudu mitte kahekordse vaid isegi kolmekordse normrõhuga ehk kuskil 3*600= 1800 Atm mis barides teeb 1700 ära.

2. Normaalseks , ehk kasutuslikuks töörõhuks loetakse , ning lüüakse vahest ka relvale eri mõõtühikutes :
600 - 700 Atm (kgf/cm2)
580 - 690 Bar
62 - 72 Mpa

Kirjanduse andmetel peaks olema magnumpesadega püsside pesade kasutuslik rõhutaluvus 1200 Atm / 1177 Bar / 124 Mpa ning USA magnum pesadel isegi 1500 Atm / 1471 Bar / 155 Mpa . Foorumis on kirjutatud magnumrelval olevast 90 Mpa lubatud kasutus(mitte katsetus)rõhust. Eks see relv ole siis tugevama paugu tarvis tehtud.

3. Padrunite P1 , ehk lasu algrõhu võtsin taas B&P lehelt. 12/70 kestale mõned rõhud. Erinevad ühikud arvutasin eraldi välja :

Bar / Atm ( kgf/cm2 ) / Mpa
594 / 600 / 62 - tavaline 32 g haavlipauk
680 / 700 / 72 - kõvemad haavlipaugud
716 / 730 / 75 - B&P baby magnum
780 / 795 / 82 - B&P Guallandi kuulipadrun
837 / 854 / 88 - B&P 46 special ( magnum 46 g laenguga )

4. B&P tugevama pauguga padrunikestadele on löödud peale MAX 1050 Bar ( foorumis on juttu olnud teiste markide Max 1060 Bar märgistusest ). Arvestades B&P kodulehe infot eri padrunite kohta , ei ole see tegelik algrõhk vaid mingi max rõhk. Mis täpsemalt , peaks tootjalt küsima. Sama tempel on erinevate padrunite peal , millede tegelik P1 , ehk rõhk lasu hetkel on 650 - 840 Bar vahel. See 1050 pole katsetusrõhk , kuna nendesamade padrunite karpide põhjal on selgelt kirjas nõutav püssi katsetus 1370 Bar rõhuga.

Kokkuvõtte võib igaüks eelneva põhjal ise teha. Numbrite põhjal ei ole probleeme tavaliste ja kõvemate haavlipaukudega millel P1 kuini 700 Bar.
Kui seda võrrelda autoga , siis tavalistel vene relvadel hakkab 700 Bar-ist ülespoole kuni 1200 Bar samasugune punane osa nagu on autode tahhomeetritel. Ehk hetkeliselt võib sellist valu anda , aga pikemalt punases hoidmine on juba mootori piinamine. Kuigi rauad peavad vastu ei ole kindel , kas ka muu püssi tehnika seda teeb. See on igaühe oma otsustada. Eks oleneb ka sellest , kuipalju selliste paukudega tuld anda ning mis relvaga on tegemist. Kahtlemata ei ole sellise rõhuga paukude kasutamine ka kasutajale eriti mugav.

Silma jäi ka seik , et max rõhkude katsetamisel on alati juttu raudade katsetamisest. Mitte kogu püssi katsetamiset. Kas sellel miskit vahet on , ei oska öelda. Ehk teab keegi sellest rohkem. Võiks teada anda. Eestikeelses kirjanduses oli katsetamisest suht napilt juttu.

B&P Pisimagnum ja kuulipadrun ületavad oma tugevuselt lubatud normaalvahemikku , kuid katsetusrõhule jäävad alla , ehk jäävad selle nö. punase osa algusesse.

46 Special (mina nimetaks seda pigem maksimagnumiks ) aga ületab oma 840 Bar P1 ga normaalpauke päris jõudsalt ning tahhomeetriga võrdluses on osuti juba punase osa keskel või lõpuosas. Max katsetusrõhuni 1000 - 1200 Bar jääb veel ruumi.

Kui eeltoodus vigu leidub või on kellegil rohkem numbrilist infot just püsside kohta , andke teada. Siiani olen ka ise kõike ettejuhtuvat rauda toppinud. Ülaltoodud arvutused tegin puht huvi pärast ja vaatasin , et võiksin ka teistega seda jagada. Näha et teema paljusid huvitab.

Et mis arvamused. Jämeda toruga ning suht raske riist. Müügimees oli neutraalsel arvamusel. Plastikust laad ning plastist salv. Üks tark kiitis , et jämeda rauaga ( nagu Varmint ) on täpsus parem. Tavalises jahis aga eriti toelt ei lase , nii et kas on plusse sellel jämedal raual? Tiirus pidavat juurde andma küll. Aga ega seda sportimiseks ei soeta. Püss seetõttu suht raske.

Kaliibrit soovitas müüja 308 win. Tehaselehelt annab veel võimalusteks 223 Rem , 22-250 Rem ja 270 Win. Huvi tekkis seetõttu , et hind suht soodne , suts peale 12 kilo.

http://www.tikka.fi/

Relvafoorumist sain 1200 arvamuse ( kuid mitte kindla ). Kipub enamvähem sinna vana jahiraamatu info kanti minema. Ehk 2*600 atm.

Tänud aastaarvude eest. Püss sai soetatud naabritädilt 90ndate algul. Oli kadunud abikaasa oma , aga millal mees manalateele läks ma enam ei mäleta.

http://www.baschieri-pellagri.com/uk/main.html

Lehelt leiab lingi alt Sport>Hunting>choose your cartrige enamiku lindude laskmiseks soovitatavad B&P padrunid. Ka faasani (Pheasant ingl.k)

Kustkohas seal laengu grammid on ? Juhata mindki selle suure fondi ligi. Minu arvates on laeng on seal ju antud grainides - 494. See 32 lõpuga on rohu mark. Matemaatika on selline :
Võtsin F2 long range millel oli kirjutatud et on 36 g laenguga -
http://www.baschieri-pellagri.com/uk/ca ... long1.html
Kõikidel padrunitel on laeng antud grain ühikutes. Igatahes on siis üks grain 36/555 = 0.064864 grammi.
Guallandi kaal on on 494 graini ehk saame tagurpidi 494*0.064864=32.04 g
Arvutasin ka mõnede teiste laengute kaalud grammides. Kui huvitab , korruta ka teiste laengute graine selle koefitsendiga saad grammid kätte.

Kuna ostsin ise B&P moona ja nende kodukal on padrunite andmed ilusti kirjas , siis kasutasin seda infot. Ning minu hinnangul :

Sama laengu kaalu juures on rõhud erinevatel padrunitel erinevad. Ju tuleneb see rohulaengu suurusest ning teisalt ka rohu margist. Kui huvitab , on seal rohtude spets kah olemas. Seega on 36 g laengu võimalik algrõhk 650 - 750 vahemikus.

Vene padrunite vastavaid andmeid pole ma näinud. Vanas raamatus oli see 400 - 500 jutt.

Ja kuulipaugu Palla Gualandi kaalu arvutasin - 32 g, sellel on aga laeng selline ( 2,28 g ) , et algrõhk on 780 Bar. See aga viskab selle tinakoguse liikuma kiirusega 467 m/s.

Tavalise padruni 32 grammi ube alustavad teed 390 m/s ning rõhk sealjuures 606 Bar.

Eks rohukogus ja mark , laengu suurus ja algkiirus ole omavahel kõik seoses. Seetõttu pole vist võimalik adekvaatselt vene päritolu eelmise sajandi moona olemasolevate asjadega võrrelda.

46 special on aga tõesti karm kraam. Huvipärast soetasin ühe karbi. Kui jahil näen kedagi seda proovimas , ehk teen kah mõne laksu. Imelik , et poed müüvad just seda , võiks ju hulludele jagada 42 Baby magnumit. Selle rõhk vaid 716 Bar / 46 spec 837 asemel

Tänud puukoile. Enamvähem samale arusaamisele jõudsin ka ise. Tegu tõesti hea püssiga ning arvan , et ka rõhuga pole probleeme. Huvitav lugu on veel selles , et püssil pole rihma-aasasid küljes. Mis riistaga tegu võiks olla? Rauad on pool ja täistsokk.

Tegelikult aga tegi hinge täis see , et kui proovisin moona ostes müüjatelt veidi infot küsida ( selle asemel , et esimene ettejuhtuv karp tasku pista ) ei tulnud sealt miskit.

Samas on ju B&P kodukal kõikide paukude andmed ilusti rivis. Ja sealt ma need rõhud maha viksisingi mis ülalpool kirjas.

Ja jonnist tekkiski selline loll küsimus , et kui kiidetud B&P kuulipaugud (P1 780 Bar ) vaid kiitvaid hinnaguid saavad siis miks kõvema laenguga haavlipaugud ( P1 716 Bar ) sellise kriitika osaliseks said? Või on seletus selles , et keegi pole viitsinud teemat uurida.

Panin rõhujutu hakatuseks ka relvafoorumisse kirja.

Muuseas on huvitav kuuliteema ülalpool - kas sellist ka kuskilt soetada saab? Põhimõte paistav tsokkrauale igati sobivat , ehk pehme konteiner ümber.

Ja kas on kellegil miskit öelda lätlaste TRIO kohta? Põhimõtteliselt kolm suurt tera üksteise otsas konteineris. Müüja kippus kiitma , aga ise kahtlen selles.

Tegelikult panin küsimuse püsti , et proovida lõpuks padruniteemasse mingi sott saada. Juba niisamagi arvan ma täpselt sama , ehk poepaukudele peavad rauad vastu küll. Ja et ega neid palju maksa lasta. Ei ole püssile hea , ega ka õlale. Tean juba omast käest.

Samas aga oleks hea siin foorumites juba mitmest kohast läbijooksnud rõhuteema kuidagimoodigi paika panna. Ise kogesin poes , kuidas müüjad vaid haavli suuruse kohta teavet oskasid anda.

Omaltpoolt tegin veidike kodutööd ning 12/70 siledaraudsete ning B&P padrunite kohta sain sellise pildi :

Vana jahiraamatu andmetel on keskmine rõhk sokoliga paugu hetkel 400 - 500 atm. Ja et raudu katsetatakse 600 atm topeltrõhuga , ehk siis 1200 Atm -ga. See jutt peaks olema siis vanemate vene relvade kohta.

Sellesse vahemikku aga ma B&P lehelt koheselt midagi ei leidnudki. Isegi 24g laenguga taldrikupaugud annavad 568 Bar.

Juba veidike kõvemad 36 g laenguga jahipadrunite P1 on 682 bar

B&P kuulipadrunite P1 aga on 780 Bar - ja nende kasutamise kohta jagavad positiivset kogemust mitmed kommentaatorid moona teemades.

Samas on mitmes kohas manitsetud ettevaatusele magnumpadrunite kasutamisel. Kuni isegi kehavigastuste võimalusteni. B&P minimagnumi P1 on aga 716 Bar ning kõige krõbedama 46 special annab 837 Bar.

Kas on miskit sassis või mis , aga minu info põhjal on kuulipaugu 780 Bar pisimagnumi 716 Bar-ist palju kõvema pauguga ning ainult kõige krõbedam 70nene pauk on üle 800 Bar. Ehk kuidas siis kuulipaugud on normaalsed aga magnumitega ei maksa vanemast tavalisest püssist lasta? Vot sellele ootaks mõne targema seletust. Kui need magnumid nii ohtlikud on , küll itaallased oleksid siis need 76 võ 89 kesta sisse toppinud et tavalisse püssi ei mahuks.

Teine korraliku vastuseta teema on samadele padrunitele märgitud MAX 1050 Bar. Ning karpide alla on kirjutatd nõue - vaid püssidele , katsetatud rõhuga 1320 Bar. Minu hinnangul vastavad oma 1200 atm-ga enamvähem kõik relvad sellele nõudele.

Oskab keegi anda infot mis rõhuga võib olla katsetatud vanem IZ 12 ? Leidsin torult vaid H tähtedega templid ( nii rombi kui trapetsi keskel ). Raamatu andmetel on see märk et on katsetatud suitsuta rohuga. Kahjuks pole mingit passi ja isegi aastaarvu ei suuda kusklilt välja lugeda. Arvatavasti enne 1980 kindlasti või isegi vanem. Raaminumber on BP8960. Ehk on kellegil miskit sarnast olemas või teate lubatud rõhke , või on kuskil miski koht kust sellist infi leida võiks. Oleks tänulik.

Lubatud rõhu küsimus kerkis üles moonafoorumis , kus päris selget sotti pole veel välja koorunud , kas vanemate vene relvadega hetkel müügilolevaid B&P kõvenaid pauke ja minimagnumeid lasta kõlbab. Kodulehe andmetel on nende P1 750 kuni 840 Bar juures. Arvamusi on nagu alati seinast seina.

Vana roheliste kaantega jahiraamat kirjutab et 600 Atm peavad püsside rauad vastu ning tehases katsetatakse kaks korda suurema rõhu , ehk siis 1200 Atm - ga.

Rõhkudest veel - vanemast jahimehe käsiraamatust leidub selline lause :

" Püssirohu süttimisel tõuseb gaaside rõhk padrunipesas 400 - 500 atm ( lubatud on 600 atm , püsse katsetatakse tehases kaks korda suurema rõhuga) "

Kas sellest võib välja lugeda , et vanemad vene püssid on katsetatud kõik 1200 atm ? See aga oleks enamvähem see 1370 Bar ( Bar peaks vist võrduma atm ). Lugesin ka ise B&P lehelt seda 99% juttu.

B&P kõvemate paukude karpide alt leidsin kõigilt kirjad , et püss peab olema katsetatud vähemalt rõhuga 1370 Bar. Samas on kestadele ( nii tavalistele , kuuli omadele ja magnumitele ) maalitud erandlituslt kõigile max 1050 kuigi kõigi rõhud on täiesti erinevad. Kas keegi oskab öelda milleks?

Muuseas - B&P Palla Gualandi kuulipadruni näitaja on samuti 780 Bar. Mitmed kirjutajad aga kiidavad seda kuuli ning on sellega lasknud. Kui nii siis B&P pisimagnumi sama näitaja on vaid 716 Bar ja ei tohiks püssi küll lõhkuda. Müügil on hetkel ka B&P Special 46 : 12/70 kestas on 1.90 grammi kõvemat rohtu ja 46 grammi terasid. Rõhku annab 837 Bar. Kas sellisega on keegi lasta proovinud ? Müüjad ei osanud igatahes kommenteerida. Kodulehel aga kiidetakse seda kui kõige võimsamat 70 kestaga padrunit.

Küsimus aga oleks veel selline - oskab keegi anda infot mis rõhuga võib olla katsetatud vanem IZ 12 ? Leidsin torult vaid H tähtedega templid , ehk on katsetatud suitsuta rohuga. Mingit passi pole ja isegi aastaarvu ei tea. Arvatavasti enne 1980 kindlasti. Raaminumber on BP8960. Ehk on kellegil miskit sarnast olemas või teate lubatud rõhke , või on kuskil miski koht kust sellist infi leida võiks. Oleks tänulik.