Jääger-online jahindus foorum

Vaatasin ka mõned seeriad selle arutelu tõttu tagantpoolt järele, sest pole sarja jälgija.
Tõepoolest sokujahi osa oli kuidagi ehe, aus ja mõneti intiimnegi vaimses mõttes. Laiul käimise parim osa oli see, kui tüüp näitas žguti ja rõhksidemete asukohta ning manitses ohutusele. Respekt!
Pissil käimine, näpuviskamise klubimuusika, "tibi" olemine jmt aga kuuluvad ilmselt teatud auditooriumile. Teinekord sellist familiaarsust hakkab mõnes suvalises meelelahutuslikus saates sisse viskama hooaja edenedes ja teleka taga seda ongi väljaspool tegijate ringi raske mõista.
Miskipärast tekkis paralleel jahimeeste kokkutulekuga, kust saaks igati asjaliku jahindusliku dokumentaalfilmi või sootuks kollase läbu koos tegelastega, kelle eesliideteks võiks olla Sae-, Pepu-, Kepi-, Kooma-, Möllu- jne. Valiku küsimus, eksole.
Teine asi on ühiskonnas üldiselt toimuv eristumisvajadus. Tädimaali viide küpsemate ühiskondade (skandinaavia rahvaste) suunas on asjalik. Kõik on ühtmoodi võrdsed ja võrdsete võimalustega ning pole oma kogemustele tuginedes seal kohanud mingit soolisusele baseeruvat suurt jama. Ole lihtsalt inimene.
Katsuks siis hinnata eelkõige filmimaterjali taset ning leppida olukorraga, kui mõni osa pole oma maitsele ehk suunatud mõnele teisele ühiskonnakihile. Oleme ju siiski vaid auditoorium, kes väga valida ei saa, mida saate tegijad seekord meile tahavad või oskavad näidata. Saame oma valikuid teostada kanalinupu vajutusega.

Lähtume siis seadustest. Foorumi reeglid seda ju pmst on.
Punktid 3, 5-7

Üldiselt hakkab paus kandma ning intelligentne oleks rääkida asjast konkreetsemalt. Mõtlen teema käimalükkajat.

Mul kangastus miskipärast orjastseen filmist "Jan Uuspõld läheb Tartusse."

Probleem saab 2019 leevendust, kui küttimismaht jagatakse mitmes osas. Huvitav, kuidas see arvukust normaalsemaks (loe: vähemaks) teeb? Või et kuidas nuhtlusisendeid turismijahi raames oktoobris siis rohkem kütitakse?

Ilmselt nii raamistatud need asjad pole. "Banditskaja pulja" võib oma olemuselt väga üllatava trajektoori, käitumise ja suutlikkusega olla. Ma ei tea, palju näiteks ühisjahis vaadatakse, mis moona keegi kasutab. Mõni moon astub suht sirgelt mitmest lepast läbi, mõni paneb esimese kõrre pealt suvaliselt minema. Saati siis inimlikud eksimused, mis ülekordamise rutiini tõttu kipuvad jääma "noh teate küll, eksole" tasemele. Aga kes teeb, sel juhtub ning kahjuks neid kurbi uudiseid tuleb aeg-ajalt.

Huvitav % tõepoolest. Tea, kas hundi arvukus "tekib" ametlikust kahjustusstatistikast lähtuvalt, mitte tegelikust arvukusest. Kindlasti on mingi valem selle kohta ka

Nonii, tere tulemast tiimi

Beretta, ilmselt oleme siiski samal seisukohal. Ma lihtsalt taoliste veidravõitu postituste peale kasutan ümbertnurga irooniat, mida see kõrvatropp koos detailse kasutusjuhisega seekord väljendada võiks. Lihtsalt tropp kohe öelda pole tänapäevane - kui roosalt see ka ei kõlaks. Tõlgitult võiks see tähendada, et kui maailm ümber häirib, siis katsu ilma maailmata hakkama saada , mitte ära genereeri igasugu jama. Tsiteerin: kas öösihikud ja night vision goggled on jahi pidamisel lubatud
Sa kuuled pimedal ajal pauke ja juba tead täpselt, mismoodi asju aetakse. Pool küla istub mingi pauguahistaja pärast väidetavalt üleval ja ilmselt niimoodi elu seal x-külas edasi seisabki.
Aivarilt lihtsad ja head mõtted:

aivar00 kirjutas:Kui aga kährikud ja muud elukad hakkavad sinu elamist häirima, siis pead ise hakkama saama, kuna jahimeestega suhted sassis. ... Et keegi aga öösiti pidevalt kuskil paugutab - mine räägi esmalt oma naabritega.

Pole ilus foorumisse sisenejaile nüüd nõnda kurjalt ka . Katsuks ikka lahendusi leida:
https://www.parem.com/tugi/tekstid.php? ... utusjuhend

Kui palju sarnast diagnostikat mujal maailmas juba välja mõeldud on ehk kas olete võrrelnud juba olemasolevaid analooge?

Folotive kirjutas:Tegemist on elektroonilise laskeanalüsaatorseadmega, mis annab laskmisel tagasisidet relvaraua liikumise ja päästiku surve dünaamika kohta. Seade võimaldab kasutajatel saada oma lasketulemuse kujunemise kohta laiapinnalist tagasisidet.

Kas see eeldus on ainus peaeesmärk või analüüsitakse ka teisi lasketulemust kujundavaid kriteeriume? Muidu jääb mulje, et oleks tegu relvatootmises vaid ühe vajaliku testosaga.

THIS IS YOUR HUNT. THIS IS YOUR LIFE. MAKE IT HAPPEN! HUNTING IS SO MUCH MORE THAN SIMPLY A HOBBY, JUST LIKE YOUR GUN IS SO MUCH MORE THAN JUST A BOLT-ACTION RIFLE.

MAUSER M 03

minu mõte on, et miks peaks kedagi tahtma ümber veenda, kui ikka möte on kindlalt peas kinni.

Olen seda kuhugi teemasse kirjutanud, kuid mõte vast sama.
Nüüd juba ammu maise teekonna lõpetanud Soome taat oli täpselt sama murega pöördunud Lapua tehase poole. Seal tunnistati kohe praagi olemasolu ja anti vist ka miskid karbid lepituseks. Kuulid lendasid veidralt juppideks.

klem kirjutas:Hetkel ei leia viidet, aga kuskil oli väide, et salaküttimine on ligilähedane ametliku küttimisega. Noh, et meil on 200-250 hunti, neist 50% kütitakse ametlikult ja teine 50% salaja. Oot, aga ikka on 250 hunti?

Müsteerium eksole
Üsna lääge on selline lähenemine, kus heaoluühiskonna linnainimese mõtteviis kantakse üle auväärsele ürgsele metsaelukale: "õnnetu loom", "pereliige", "süütu hunt", "näljas loom" jmt.
Väide, et elupaigad tõmbuvad kokku, on huvitav. Kui nüüd vaadata suuri looduskaitsealasid, kus majandustegevust ei toimu ja hundid pesitsevad, siis millest siin tarkurid räägivad? Kas looduskaitse egiidi all tehtavatest taristutest (laudteed, metsamajad) ja seetõttu järjest suurenevast inimhäiringust?
Teine väide, et hunt aitab metsasanitarina ära hoida haiguspuhanguid. See arvamine sarnaneb küll piltlikult rindemeedikuga, kes suudab sõja ära hoida. SAK, kitsede pasataud vmt eeldaks Eestile mingi 10x rohkem hunte ja see vist nagu olekski eesmärk omaette - palju-palju hunte. Äkki ongi nonde tarkpeade idee, et vähem jahimehi, rohkem hunte! Jahimees olla ju tapja, hunt lihtsalt murdja.
"Kure koht on soos", ütleb «Laanetaguse suves» metsavaht Vidrik. Metsavaht - see väljasuretatud liik koos oma tarkusega.

lahti kirjutas:Hundil pidi minema paar aastat aega õppida kitse murdma.

Selle arvamusega on taas midagi tõsist lahti. Mõni inimene pidi õppima kogu elu, aga surevat ikka lollina. Ma tõesti ei tea, mismoodi siin asjalood on.
Selline tunne aga on, et peaks kitsega hundimaale minema, et sellele värisevale näljas hundile teadmisi õpetada. Viimasel ajajärgul üldse on hundid ühtäkki jube abituks muutunud, et kamp teadjamehi neile eneseabiõpetust peavad jagama. Loomulikult ka vatitekid, soojad sokid, röstitud kodukoerad ning soe euroopalik silitus koos särava näoga peaks ühes olema.
Ja kui metskitse arvukus on taas hüppeliselt laes (väljaarvatud honkomehe juures), siis ei peaks hunt näljaga muud tegema, kui suu avama põhimõtteliselt. Kui ta muidugi paar aastat nälga ei taha taluda.