Jääger-online jahindus foorum

Üks off topic vahepala mis mul takside ja kultuuri jutuga meelde tuli Järgmiseks teatrisse ja ja raamatukokku ja äkki siis on piisavalt kultuurne juba

Seda, et kael hammaste vahel ei tähenda veel surnud rebast aga kindlasti on koeri, kes nii teeks. Lageda peal kustutab taks rebase ära küll, urus on ilmselt vähe teine aga kindlasti mitte võimatu kui juba kõri hambus. Meie tehisurus on tõesti ette nähtud pesa "ukse" taga selline aken kus näeb mis sees toimub aga see ei ole nii igal pool. Lätis saab koera ja looma "suhtlust" jälgida vaid kaasi kergitades ja koguaeg ei hoita neid lahti, et igat hetke näha. Seal tuleb I järgu saamiseks 10 minutiga kährikuga kohad vahetada ja loom urust välja ajada. Suure kisa saatel loomulikult

Vaatasin järgi nüüd raamatust kus urukatse sellisel kujul sees, et I järgu jaoks peab koer rebase kõri hambusse saama (minul eksemplar on 1985 välja antud "Koer"). Takside kaalu kohta ei ole selles raamatus midagi kirjas, kõrguselt aga isased 18-27, emased 16-26. Üritasin enda rakatseid mõõta (ei ole eriti täpne meetod pulga ja sõrmega)- isane küülikutaks 16 cm, emane standard (ca. 8 kg või pisut alla normaalkaalus olles) 25 cm.

Mis mul neid vanu eeskirju lugedes aga mõttesse tuli oli see, et tehisurus tehtud katsetel ju ka ei kasva rebased puu otsas ja kui koeralt oodatakse, et ta rebase kaelapidi hammaste vahele saaks siis kas ei ole oht, et koerad murravad neid rebaseid lihtsalt maha stiilis 2 rebast per eksam?

Saksamaal on eri tõugudel eri katsed. Hannover ei tee verejälge kõrvuti linnukoeraga. Ma ei ole kõigi erinevate katse tüüpidega väga hästi kursis aga tundub, et suurulukikatseid on vist keeruline teha nii, et kõik eri tööstiiliga koerad ühe sisse aumehe moodi ära mahuks. Kui ühed on ajavad ja teised peatavad siis mismoodi ühe katse eeskirjadesse mõlema tööstiil niimoodi ära mahutada, et kumbki saaks vastavalt vääriliselt hinnatud?

See, millest Feen räägib, et võiks olla rida pärisjahte kus hinnatakse koera tööd ja väljastatakse talle sertifikaat, meenutas mulle tegelikult töötšempioniks saamist. Ma siiralt loodan, et uued eeskirjad luuakse sellised, et on võimalik nende alusel hakata jagama ka jahikoertele töötšempioni tiitleid. See tähendab sisuliselt, et koer peab real katsetel saavutama teatud tulemuse ja enamasti ka teatud koha (esimese siis loogilsielt võttes ) mille eest omistatakse talle TCAC ehk vastava ala sertifikaat. Kogudes selliseid teatud arvul on võimalik kinnitada koer selle ala töötšempioniks. Peast tuleb meelde Eestis elavaid jahialade tšempioneid vähemalt 2 (või oli see ikka 3? Tädimaali, ae?) kes on selle tiitli järel käinud põhjamaades. Need konkreetselt on küll tehiskatsetel saadud tulemused olnud aga on võimalik ju eristada ka looduses tehtud katseid. Neil tehiskatsetel põhjamaades on küll see süsteem, et koer peab saama teatud tulemused madalama astme katsetel, et pääseda edasi kõrgemasse (ja raskemasse) klassi kus omakorda tuleb saavutada teatud tulemused. Eri riikidel on erinevad nõudmised. Looduses ilmselt on suht komplitseeritud luua algajamatele koertele lihtsamad ja kogenumatele raskemad olukorrad aga kui meil tekivad võimalused jahitšempioniks saamiseks (mille järgi peaks olema võimalik katseid teha ka looduses mis minu arvates peaks olema kuidagi erinevalt märgistatud tehiskatsetest) siis selliselt on võimalik koeral ja koeral vahet teha küll.

Mingi aeg peaks üles pandama vanad katsete eeskirjad, et inimesed saaks teha oma ettepanekuid nende parandamise osas. Loodetavasti ei ole seda ülearu kaua oodata vaja...

jyri kirjutas:See on ju tõesti idiootsuse tipp,et Eesti meistrivõistlused aedikuseale peetakse Lätis.Isegi seal korra käinud ühe koeraga aastat nii 7 tagasi.

Antud teemas täiesti võõrana küsiks, et miks see siis nii on? Meil ikka mõni seaaed ju on.

Ma ei tea mis toimus ajal kui urukatsete eeskirjad koostati (igal juhul aastal 1985 välja antud raamatus on nad juba sees) aga tänases päevas võiks olla ometi võimalus ka kährikule katset anda. Kelle käest peaks küsima, et kas seda uuendust plaanitakse ka uuendatavatesse eeskirjadesse? Siin keegi võttis sõna, et uuendatakse aga kes (isikuid konkreetselt) neid uuendab...?

Sama lugu pidi olema taksidega seaaias- nõutakse, et nad oleksid laikad Ise ei ole käinud (veel).

Looduses uru I järgu (hetkel ka II järgu kuna seda olenemata puktikogusest meil Eestis tehisurus saada ei ole võimalik) tegemise koha pealt olen rääkinud paari kohtunikuga kes on seda meelt, et nemad looduslikus urus katset hindama minna ei taha- keegi ei luba ilma või seda, et loom üldse kodus on ja pärast on kõigil ainult kulud ja tuju paha. Ilmselt hoolega moosida annab aga kohtuniku isiklik moosimine vist ei peaks tegelikult olema eksamile saamisel nõutav osa

Kas eeskirjade uuendamisse kaasatakse ka nö. lihtsurelikke? Meil on Eestis vähemalt uru, verejälje ja ka linnukatse koha pealt ka mujal riikides kogemusi omandanud koeraomanikke kelle panus selles protsessis oleks kindlasti väärtuslik. Usun, et mõni neist kindlasti tahaks oma panuse anda kui selleks võimalust pakutakse ja usun, et võidaksid kõik osapooled.

Vene keelt kahjuks ei mõista mille tõttu jääb suur hulk tarvilikku informatsiooni kättesaamatuks

Oi, kui tore! Kui tohib küsida siis kes neid kaasajastab ja mille eeskujul? See, et nad paberkandjal näpu vahele saaks, oleks küll supertore!

Ma pakun, et sugupuu oli enne pedigree kui kommertslik koeratoit üldse olemas oli

Kui ma väga metsa ei pane mäluga, siis kas eelmise või üle-eelmise aasta jahikoerte erinäituse (mitteametliku kusjuures) regamistasu oli esimesele koerale 400 krooni. Kui vaadata EKLi kalenderplaanist erinevate näituste infot siis selgub, et see on ikka päris kõvasti küsitud (takside TÜ liikmena maksin takside erinäitusel osalemise eest esimese ehk kõige odavama hinnaga registreerides poole vähem ja põhimõtteliselt ei pane kirja koera rahvuslikule näitusele, kus esimene regamishind on nii kallis- Pärnu rahvusvaliselegi on odavam). Aga selle üle ei ole siin üldse pahameelt avaldanud, et mis see näitus maksma minna võib hakata- kui jahikoerte erinäitus ja jahimehest kohtunik kes vaatab koera sellest vaatevinklist, et kuidas ta tööks sobilik on, siis olgu sellise hinnaga. Vorst ongi ülehinnatud, leib ikka põlise eestlase söök

Maris- kas sina oled EJTÜ liige? On asi nii lihtne, et valid aga sobiliku juhatuse? Kui ma tunneks, et mul on midagi antud ühingule pakkuda, siis liitun nüüdsama ja ei jää ka koosolemata aga kui tõsiselt minusugust võetaks seal üldse... Rääkimata sellest, et kas üldse sisse lastakse- naised saunas räägivad, et mõnedele ei tehta üldse uski lahti...

Sellest järeldame, et kaasatud on kõik tõud, keda tõuühing esindab?

Iga näitus sobib jahipassi saamiseks. Kuna mõne eelneva aasta nn. passistamisnäitused ei ole olnud EKLi kalenderplaanis st. ei ole selles mõttes ametlikud, ja nende alusel on siiski jahipassid väljastatud, siis ilmselt ei ole mingeid erilisi nõudeid sellele kehtestatud ja iga ametlik näitus peaks igal juhul andma kõik vajaliku.

Rohkem aga minu eelnimetatud isiklikest põhjustest sellest avastusest üsna hämmingus olla, tekitab küsimusi, et miks siis just need tõud on valituteks osutunud. Ei ole tegemist ju kellegi isikliku õue peal toimuva erapeoga kuhu kutsud keda tahad ja keda ei taha, jätad kutsumata. See on tõuühingu erinäitus. See on tõuühing, kes peaks hea seisma Eesti jahikoerte tõuaretuse, näituste, ülevaatuste, katsete ja võistluste läbiviimise koordineerimise ja organiseerimise eest. Esmapilgul ma ei leidnud EJTÜ kodulehelt nimekirja tõugudest, mida jahikoerte all silmas peetakse aga eelnevate aastate passistamisnäitustel on kaasatud olnud mitmed tõud, mis seekord on välja jäetud, seega vist natuke nagu ikka on need ka jahikoerte alla käinud. Mind hakkas huvitama, et kuidas, kuhu ja miks nad siis seekord jäid...

Läinud aasta septembri seisuga võiks antud erinäitusel hinnata Viktor Serebrjakov, Valeri Smagin, Elmar Lurich ja Mart Mae. Kohtunikke, kel on osaliselt või täielikult väljatoodud tõugude hindamisõigusi on veelgi aga siin välja toodud kohtunikud peaks vist olema paremini just jahikoertega kursis. Kõigil neil kohtunikel ei ole kõikide nende tõugude hindamisõigust aga 2 kohtuniku peale saaks nad väga ilusasti ära jagutud kui nüüd välja arvatud mõned 0 rühma hagijad kelle hindamise õigust ei paista kellelgi olevat. See on aga ainult Eesti kohtunikke arvestades! Kindlasti ei ole kohtunike valik ju oma riigiga piiratud. Läti-Leedu-Poola-Soome-Venemaa on ju sisuliselt siinsamas (arvestades, et kõikide tõugude näitustel hindavad tihti kohtunikud mitte ainult Euroopa teistest servadest vaid ka teistelt mandritelt).

Mai keskel peaks toimuma näitus juba õues. Erinäitusega, kus ilmselt üle 2-3 ringi ei ole, ei tohiks ruumipuuduse probleemi küll olla. Ei korraldata seda ju kellegi tillukeses tagaaias! Kes on käinud- kui palju tavaliselt jahikoerte erinäitustel osalejaid on?

Mulle on võibolla jäänud vale mulje aga toetudes juba kasvõi ainuüksi EKLi registrile, on taksid ja terjerid kindlasti populaarsemad kui mitmed antud näitusel kaasatud tõud (ei võrdle sündinud kutsikate või registreeritud koerte arvu aga mõnda tõugu ei ole registris mitte ühtegi või on üldse kokku paarkümmend). Ja kas ma eksin väites, et läti ja leedu hagijaid ei ole meil levinumad kui soome hagijaid, kes antud näitusel näidatavate tõugude nimekirjas ei ole?

Igal juhul saatsin küsimuse ka EJTÜ e-mailile. Eks näis mis vastus sealt tuleb...

Mul jahimeestest kutsikaomanike jaoks oleks see näitus ideaalne, selle pärast mind ka isiklikult torgib. Pangu või minu poolest ka selle jahipassi nõude sinna sisse kui vajalikuks peavad.

Üldiselt aga paneb imestama rõhuasetus- isiklikult võivad kõik arvata seda, mida tahavad (ikka on ju neid, kes arvavad, et laika on ikka see kõige õigem) aga kõnealune TÜ peaks esindama jahikoeri. Selle pärast on väga üllatav, et välja on jäetud osad Eestis populaarsed jahikoeratõud. Mille järgi selline valik tehtud on? Olen ma mõelnud ühest otsast ja teisest aga mingit loogikat selles leidnud ei ole. Kui keegi oskaks ära seletada mille põhjal see valik on tehtud, siis oleks rahul aga hetkel tundub, et see on kellegi isiklik ettekujutus sellest, mis tõud on jahikoerad ja millised ei ole.

Kuidas suhtuvad jahimehed sellesse, et jahikoerte tõuühing korraldab näituse kuhu päris hea hulk jahikoeratõugusid oodatud ei ole? Sobilikud on ainult jahipüstkõrvad (5 rühma 2 alarühm), valik hagijaid ja saksa linnukoerad. Aga retriiverid, taksid, muud hagijad, verejäljekoerad ja kõik teised poiterid?